RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti

§ 831lg 1 alusel 73 000 krooni konfiskeerimises.

2. Konfiskeerida Sergei

§ 831lg 1 alusel 50 000 krooni kuriteo toimepanemise tulemusel saadud raha.

1. Tagastada Sergei Vitrjanoile 23 000 krooni temalt äravõetud raha.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Vitrjanoi kasuks välja 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Sergei Vitrjanoi tunnistati Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades mõisteti talle liitkaristusena vangistus kaheksaks aastaks. Kohus konfiskeeris KarS § 831 lg 1 alusel S. Vitrjanoilt äravõetud sularaha 73 000 krooni.
7. Sama otsusega tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ka Arnold Praust ja KarS § 184 lg 1 järgi Denis Naumov.
8. S. Vitrjanoi tunnistati süüdi selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet, mida valdas ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos, andes seejärel narkootilise aine ebaseaduslikult edasi A. Praustile. 3.1 Lisaks süüdistati S. Vitrjanoid selles, et ta omandas ebaseaduslikult alates
9. maist kuni
10. septembrini 2008 tuvastamata kohas ja isikult korduvalt suures koguses narkootilist ainet, mida valdas ning andis nimetatud ajavahemikus korduvalt täpselt tuvastamata kohas A. Praustile ebaseaduslikult edasi. Samuti süüdistati S. Vitrjanoid selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet, mida valdas ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos ning andis
11. oktoobril 2008 edasi D. Naumovile. Nendes süütegudes mõistis aga maakohus S. Vitrjanoi tõendamatuse tõttu õigeks.
12. Maakohtu otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsiooni prokurör, S. Vitrjanoi kaitsja ning süüdistatav S. Vitrjanoi. 4.1 Prokuröri apellatsioonis vaidlustati maakohtu otsust kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa omavahelise vastuolu tõttu. Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus otsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et S. Vitrjanoile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
13. maist kuni
14. septembrini 2008 toime pandud kuritegudes ega süüdistus
15. oktoobri
16. a episoodis ei ole tõendatud ja need tuleb süüdistusest välja jätta. Samas on kohus jätnud otsuse resolutiivosas süüdistuse mahu vähendamise kajastamata ja süüdistatavad eelnimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõistmata. Prokuröri hinnangul oli süüdistuse mahu vähendamine põhjendamatu ja ta taotles S. Vitrjanoi süüdimõistmist kogu talle esitatud süüdistuses. 4.2 S. Vitrjanoi kaitsja apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud S. Vitrjanoi poolt
17. septembril 2008 A. Praustile suures koguses narkootilise aine üleandmine. Puutuvalt S. Vitrjanoilt äravõetud sularaha konfiskeerimisse märkis kaitsja, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. 4.3 Süüdistatava S. Vitrjanoi apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohtu otsus ühekülgne ja puudulik. Apellant leidis, et maakohus arvestas ainult süüstavate tõenditega, eelistades põhjendamatult O. B. ütlustele A. Prausti ütlusi, milles A. Praust rõõnas S. Vitrjanoid. Samuti märkis apellant, et konfiskeeritud raha ei ole saadud kuritegelikul teel.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli
20. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid ringkonnakohus tegi tulenevalt KrMS § 337 lg 2 p-st 2 sellesse täpsustusi, täiendades otsuse resolutiivosa ja mõistes S. Vitrjanoi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks
21. mai kuni
22. septembri 2008 kuriteoepisoodides ning
23. oktoobri 2008 kuriteoepisoodis. 5.1 Ringkonnakohus nõustus prokuröri väitega, et vaidlustatud otsuse resolutiivosas ei kajastu maakohtu seisukoht S. Vitrjanoile esitatud süüdistuse mahu vähendamise kohta ja kohus on jätnud süüdistatava
24. mai kuni
25. septembri
26. a kuriteoepisoodides ning
27. oktoobri
28. a episoodis õigeks mõistmata. Kohtukolleegium asus aga seisukohale, et aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ei muutnud maakohtu otsust ebaseaduslikuks ja see ei too kaasa otsuse tühistamist ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Maakohtu otsuse põhiosast nähtub üheselt, et kohus on vähendanud S. Vitrjanoile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse mahtu. 5.2 S. Vitrjanoi süü A. Praustile suures koguses narkootilise aine üleandmises
29. septembril 2008 on tõendatud ja S. Vitrjanoi ning tema kaitsja apellatsioonide vastupidised seisukohad paljasõnalised. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited A. Prausti S. Vitrjanoid rõõnavatest ütlustest on oletuslikku laadi ega põhine asjas kogutud ja hinnatud tõenditele. Maakohus on põhjendatult jätnud tunnistaja O. B. ütlused ebausaldusväärsetena tähelepanuta. 5.3 Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei ole S. Vitrjanoi süü suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises ning selle aine
30. oktoobril
31. a D. Naumovile üleandmises tõendatud. 5.4 Puutuvalt S. Vitrjanoilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimisse, märkis ringkonnakohus, et S. Vitrjanoi kui ametliku sissetulekuta, kuid suures koguses narkootikume käitleva isiku puhul on suurte sularahasummade süütegelik päritolu KarS §-s 831 nõutaval määral tuvastatud. Ka ei ole S. Vitrjanoi ise suutnud usutavalt selgitada äravõetud raha legaalset päritolu. Konfiskeerimist ei muutnud ringkonnakohtu arvates ebaseaduslikuks seegi asjaolu, et maakohus ei ole analüüsinud konfiskeerimise vajadust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
32. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Vitrjanoi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Helen Tomberg, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist ja tema kasuks kaitsjatasu väljamõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist S. Vitrjanoilt 73 000 krooni konfiskeerimise osas ja süüdistatavale raha tagastamist. 6.1 Kaitsja leiab vastupidiselt ringkonnakohtule, et tunnistaja O. B. ütlused on märksa informatiivsemad kui jälitusprotokollis kajastatu. Seejuures on kaitsja hinnangul süüdistatav arusaadavalt põhjendanud, miks ta varem ei ole avaldanud, et O. B. oli temaga kaasas (süüdistatava ja O. B. vahel olid abieluvälised suhted, mida süüdistatav ei soovinud avalikustada). 6.2 Konfiskeerimise osas märgib kaitsja, et ei ole tuvastatud, nagu saanuks süüdistatav temalt eeluurimisel äravõetud raha kuriteo toimepanemise tulemusel. A. Praust on
33. septembri
34. a episoodi kohta kinnitanud, et tal ei olnud kohe raha maksta ja maksmine pidi toimuma hiljem.
35. Prokuröri kassatsioonivastuses leitakse, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. S. Vitrjanoi süü on tõendatud ja kaitsja taotlus tõendite veelkordseks hindamiseks on alusetu. Tunnistaja O. B. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tegemist on süüdistatavale lähedase isikuga, keda nimetati tunnistajana alles kohtuistungil. O. B. ütlused on vastuolus teiste tõenditega. Prokuröri arvates konfiskeeriti süüdistatavalt äravõetud rahasumma õigesti. S. Vitrjanoil puudus legaalne sissetulek ja ta tegeles narkootiliste ainete suures koguses käitlemisega. Seega on tõendatud äravõetud rahasumma kuritegelik päritolu. Ühtlasi märgib prokurör, et olemas on ka alus äravõetud rahasumma konfiskeerimiseks KarS § 832 järgi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. S. Vitrjanoi kaitsja vaidlustab ringkonnakohtu seisukohta, millega eelistati tõendeid hinnates tunnistaja O. B. ütlustele jälitusprotokollis kajastatut. Kaitsja leiab, et süüdistatav on ka arusaadavalt põhjendanud, miks ta avaldas alles maakohtu istungil, et O. B. oli temaga
37. septembril 2008, s.o talle ette heidetava kuriteo toimepanemise ajal kohtumisel A. Praustiga kaasas. Kolleegium ei nõustu kassaatoriga. Taotledes kohtute poolt tõenditele antud hinnangu muutmist, soovib kassaator Riigikohtult sisuliselt faktiliste asjaolude tuvastamist ja kohtute kindlakstehtud asjaolude ümberlükkamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Tulenevalt KrMS § 362 p-st 2 saab Riigikohus vaid kontrollida, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
38. mai
39. a otsus asjas nr 3-1-1-19-09, p-d 15-16;
40. juuni
41. a otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 5). Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus kriminaalasja lahendamisel järginud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Ringkonnakohtu otsuses põhistatakse S. Vitrjanoi süüd talle inkrimineeritud kuriteos veenvalt, mistõttu puudub alus S. Vitrjanoi õigeksmõistmiseks.
42. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust ka S.

§ 831

alusel 73 000 krooni konfiskeerimises, sest tema hinnangul ei ole tõendatud, et konfiskeeritud raha saadi S. Vitrjanoile süüksarvatud kuriteo toimepanemise tulemusel. 9.1 Karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. KarS § 831 lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt KarS § 832 lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Sellise konkreetse kuriteona saab kolleegiumi hinnangul kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, st süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu. Arutatavas asjas ei tule aga KarS § 832 lg 1 kohaldamine kõne alla juba üksnes seetõttu, et S. Vitrjanoile mõisteti karistusena vangistus kolmeks aastaks, mitte aga üle selle. 9.2 Arutatavas asjas on kohtud lugenud tuvastatuks, et S. Vitrjanoi müüs 18. septembril 2008 A. Praustile ligi pool kilo narkootilist ainet ja et A. Praust tasus narkootikumi eest S. Vitrjanoile 50 000 kr. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et S. Vitrjanoilt äravõetud raha on 50 000 kr ulatuses saadud tahtliku kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuna S. Vitrjanoid karistati narkootilise aine müümise ühe episoodi eest, siis saab temalt konfiskeerida üksnes selle kuriteoga saadud tulu. Seevastu ülejäänud raha osas ei ole kolleegiumi hinnangul kohtud selle kuritegelikku päritolu KarS § 831 nõuetele vastavalt tõendatuks lugenud. Erinevalt KarS §-s 832 sätestatust, kus tõendamiskoormis on pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu, peab KarS § 831 rakendamisel konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga tõendama süüdistaja. Sellist seotust ei ole võimalik tõendada üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine. Eelnevale tuginedes tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada S.

§ 831

lg 1 alusel 73 000 krooni konfiskeerimises ja konfiskeerida temalt sama sätte alusel 50 000 krooni. Ülejäänud osas tuleb S. Vitrjanoilt äravõetud raha süüdistatavale tagastada. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 350 lg 2 p-st 2, § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse süüdistatavalt KarS § 831 lg 1 alusel 73 000 krooni konfiskeerimises. Raskendamata süüdimõistetu olukorda konfiskeerib kriminaalkolleegium uue otsusega S.

§ 831lg 1 alusel 50 000 krooni kuriteo tulemusel saadud raha.

Ülejäänud osas tagastab kolleegium S. Vitrjanoilt äravõetud raha süüdistatavale. Muus osas jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

1. Kassaator on koos kassatsiooniga esitanud taotluse hüvitada süüdistatavale kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud summas 71 400 krooni, sh käibemaks 20%. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus. Seega, kui Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel kriminaalasja menetledes osaliselt ringkonnakohtu otsuse, tuleb süüdistatavale mõistlikus suuruses hüvitada see osa menetluskuludest, mida ta on kandnud enda õigustatud seisukohtade esitamisel ja süüdistatava kanda jäävad üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2;
4. mai
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08, p 14;
6. aprilli
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1009, p 61 ja
8. septembri
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Võttes arvesse kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti õigusabikulude suurust, mis on seotud maa- ja ringkonnakohtu otsuste vaidlustamise ning kassatsioonimenetlusega, tuleb ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu KrMS § 186 lg 1 alusel S. Vitrjanoile kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud hüvitada 7 500 krooni suuruses summas. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi