← Eesti

3-2-1-73-10

Obsah (10)§ 111§ 108§ 637§ 113§ 6§ 230§ 641§ 638§ 110§ 155

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 108 lg 2 p 2). Kui ehitustööd ei ole valminud, puuduks kostjal samuti õigus nõuda garantiitööde tegemist. Kui kostjal siiski on õigus nõuda garantiikohustuste täitmist, võib hageja keelduda sellest

§ 111lg 1 alusel.

  1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja arvates ei ole hageja nõue sissenõutav, kuna tööd on lõpetamata ja järgitud ei ole kvaliteedinõudeid. See annab kostjale ehituslepingu p 8.3 alusel õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest. Need asjaolud on fikseeritud nii
  2. juuni
  3. a ehitise ülevaatusaktis kui ka tehtud tööde aktis. Alles ehitustööde akti kinnitamise või kinnitatuks lugemisega muutub lepingutasu sissenõutavaks. Pooled ei ole tasu sissenõutavust sidunud kasutusloa andmisega. Kasutusloa andmisel kontrollitakse ehitise vastavust eelkõige ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, mitte lepingu tingimustele. Korterites asuvate paneellagede viimistlus oli lõpetamata, lagedesse olid puuritud augud. Neid töid ei saa pidada ehituslepingu p-s 3.1.3 kokkulepitud kvaliteedinõuetele (RYL-2000) vastavateks töödeks. Samuti on puudusteks korterite fassaadi ja seinte ühenduskohtades olevad praod, praod aknapõskedes, niiskuskahjustused lagedes, valesti paigutatud tihendid, lõpetamata vuugid jne. Kostja ei sundinud hagejat sõlmima lepingut AS-ga Pärnu Betoonimeistrid. Ehituslepingu p-st 2.2.7 nähtub, et hageja on üle võtnud kostjalt töövõtulepingust nr TV-01.2007 TP tulenevad tellija kohustused. Kostja ei vastuta paneelide kvaliteedi ega vale paigaldamise eest, kuna töö tehti hageja materjalist. Pealegi ei ole hageja väited betoondetailide halva kvaliteedi kohta põhjendatud, kuna tootjale ei ole töö kvaliteedi kohta pretensioone esitatud. Isegi kui paneelid oleks kostja materjal, ei vabaneks hageja vastutusest, kuna ta paneele enne piisavalt ei kontrollinud, sest jättis paneelid kuivatamata, kontrollimata kuivatamiseks vajalike avade olemasolu enne viimistlustööde tegemist. Hageja ei järginud paneelide paigaldamisel tootja juhiseid. Ehituslepingu lisaks oleva ajagraafiku järgi pidi hageja lõpetama katusetööd
  4. oktoobriks 2007, kuid katus saadi vettpidavaks alles
  5. a detsembri lõpus. Seetõttu olid elamu konstruktsioonid ja katusesoojustus sügisvihmade tõttu märjaks saanud. Kuna konstruktsioone nõuetekohaselt ei ventileeritud ja soojustust ei kuivatatud, esines ka hiljem märkimisväärseid niiskuskahjustusi. Ehituslepingu p 3.1.17 järgi pidi hageja tasuma elektrienergia, vee ja kütte eest kuni ehitusobjekti vastuvõtmiseni. Kuna hageja ei ole lepingust tulenevaid töid lõpetanud ja kostja ei ole töid vastu võtnud, puudus hagejal alus lõpetada elamu kütmine. Hageja ei ole viivisenõuet esitades arvestanud, et
  6. a oktoobris on kostja tasunud ettemaksuna 1 102 874 krooni. Ettemaks tulenes hagejapoolsest ekslikust akteerimisest, mida on hageja kirjeldanud ka tööde vastuvõtmise aktis nr
  8. Kostja esitas
  9. veebruaril 2009 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja 831 341 krooni 55 senti. Selle põhjenduste järgi jättis hageja ehituslepingust tulenevad kohustused täitmata, hoolimata kostja korduvatest meeldetuletustest. Hagejale saadetud
  10. juuli
  11. a nõudekirjas andis kostja hagejale ehituslepingu täitmiseks täiendava tähtaja (kuni
  12. augustini 2008), mille lõppedes palus üle anda ehitusobjekti, kus on lõpule viidud paneellagede viimistlemine, objekti üleandmiseelne koristamine ning paneelide ja soojustuse kuivatamine nõutava tasemeni. Sama kirjaga tuletas kostja hagejale meelde, et garantiitähtaja jooksul on ilmnenud puudusi, mille hageja peab kõrvaldama. Kostja teatas selles kirjas ka, et kui töid ei lõpetata ja garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudusi ei kõrvaldata, palgatakse puuduste kõrvaldamiseks kolmas isik.
  13. augustil 2008 teatas kostja hagejale, et kuna eelnimetatud töid ei tehtud ja puudusi ei kõrvaldatud
  14. augustiks 2008, kasutab kostja töödeks kolmanda isiku abi ja nõuab tekkinud kulud sisse hagejalt. Kostja sõlmis ehitustööde lõpetamiseks
  15. augustil 2008 töövõtulepingu CityProfid OÜ-ga, kelle esitatud arvete alusel tasus kostja kokku 97 985 krooni.
  16. septembril 2008 teatas kostja hagejale, et ei pea tema kaasamist töödesse enam vajalikuks. Hageja ei ole kostjale tööde tegemiseks kulunud summat hüvitanud. Samuti ei ole hageja hüvitanud kostjale liftirikke remondikulu 2360 krooni, kuigi hageja andis liftidele garantii. Kostja nõude esitamist ei piira

§ 108

lg 2 ja hageja ei saa keelduda garantiitööde tegemisest

§ 111lg 1 alusel, kuna garantiikohustused ei ole vastastikused kohustused.

Ehituslepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et garantii algab kasutusloa saamise päevast, mitte ehitise üleandmisest. Seega ei saa garantiist tulenevate kohustuste täitmine olla seotud ehituslepingust tulenevate kohustustega. Seetõttu võlgneb hageja kostjale kahju hüvitisena kokku 100 345 krooni. Kuna hageja ei lõpetanud ehitustöid tähtaegselt, on kostjal õigus saada

  1. jaanuaril 2008 sõlmitud ehituslepingu muutmise kokkuleppe p 3 alusel hagejalt ajavahemiku
  2. veebruarist 2008 kuni
  3. märtsini 2008 leppetrahvi 0,05% ehituslepingu hinnast (39 182 646 krooni 45 senti, käibemaksuta) iga kalendripäeva eest, st 30 päeva eest 587 739 krooni 70 senti. Alates
  4. aprillist 2008 on kostjal õigus saada leppetrahvi 0,1% ehituslepingu hinnast ehitustööde lõpetamise tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% töövõtulepingu hinnast. Ajavahemiku eest
  5. aprillist kuni
  6. aprillini 2008 (30 päeva) arvutas kostja leppetrahvi 1 175 479 krooni 39 senti ja
  7. maist kuni
  8. maini 2008 (31 päeva) 1 214 662 krooni 4 senti. Ajavahemiku eest
  9. juunist kuni
  10. juunini 2008 (30 päeva) on kostjal õigus saada leppetrahvi 1 175 479 krooni 39 senti Kostja palus hagejal
  11. märtsil 2008 tasuda leppetrahvi 2 977 881 krooni 13 senti ja
  12. juunil 2008 leppetrahvi 1 175 479 krooni 39 senti, kuid hageja ei ole raha maksnud. Kostja tegi vastuhagis ka tahteavalduse, millega luges hageja ehituslepingu järgi tehtud ja
  13. mail 2008 koostatud tehtud tööde lõppaktis märgitud tööd vastu võetuks. Avalduse järgi muutub hageja arve nr 81 ehituslepingu p 8.3 järgi sissenõutavaks alates tahteavalduse hagejale teatavaks saamise ajast. Kostja tasaarvestas vastuhagis oma leppetrahvi nõude hageja
  14. mai
  15. a arvest nr 81 tuleneva nõudega 566 516 krooni 65 senti. Kuna hageja
  16. märtsil 2008 esitatud 2 855 847 krooni 32 sendi suuruse arve nr 54 järgse nõude on kostja samuti tasaarvestanud, võlgneb hageja kostjale leppetrahvi 730 996 krooni 55 senti.
  17. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Seejuures jäi hageja hagis ja muudes menetlusdokumentides kohtule juba esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märkis hageja, et olukorras, kus elamu on valminud ja kostja ei ole tehtud tööde eest hagejale täielikult tasunud, ei ole tal õigust nõuda garantiikohustuste täitmist, kuna selline täitmine oleks hagejale ebamõistlikult koormav ja kulukas. Kostjal ei oleks õigust nõuda garantiikohustuste täitmist ka siis, kui ehitustööd ei oleks valminud. Kostja ei võinud keelduda oma kohustuste täitmisest, kuna on tõendatud, et hageja täitis oma kohustused või tegi seda vähemalt oluliste puudusteta. Kuna osa garantiitöid on teinud kolmandad isikud, siis selles osas hagejal enam garantiikohustusi ei ole.
  18. Hageja palus hagis samuti seada hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi kostja korteriomanditele ning peatada AS SEB Pank väljastatud ja kostjale antud garantiikiri ja hageja garantiitööde tegemise kohustus, kuni kostja on tasunud hagejale lepingust tuleneva võla (ja kaasnevad kulud).
  19. augustil 2008 tagas Pärnu Maakohus hagi ja seadis kostja 11 korteriomandile elamus kohtuliku hüpoteegi. Rahuldamata jäi hageja taotlus peatada garantiikiri ja garantiitööde tegemise kohustus.
  20. oktoobri
  21. a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus selle määruse peale esitatud kostja määruskaebuse rahuldamata. Hageja esitas maakohtule seejärel uue taotluse keelata hagi tagamise korras AS-l SEB Pank
  22. mai
  23. a garantiikirja nr 2008008870 alusel väljamaksete tegemine kostjale.
  24. septembril 2008 tagaski Pärnu Maakohus hagi ja keelas AS-l SEB Pank hagi tagamise korras garantiikirja alusel väljamaksete tegemise kostjale.
  25. Pärnu Maakohus rahuldas
  26. juuli
  27. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivise kokku 2 413 008 krooni 3 senti. Rahuldamata jäi hageja nõue tunnustada, et kostjal ei ole ehituslepingu järgsetest garantiikohustustest tulenevat nõudeõigust või et hagejal on õigus keelduda garantiikohustuste täitmisest. Ühtlasi tühistas maakohus
  28. septembril 2008 seatud hagi tagamise, millega keelati AS-l SEB Pank garantiikirja alusel väljamaksete tegemine kostjale. Lisaks tühistas maakohus osale korteritele
  29. augustil 2008 seatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse järgi sõlmisid pooled
  30. aprillil 2007 ehituslepingu. Ehitustööde kogumaksumus oli ehituslepingu p 8.1 järgi 39 182 646 krooni (koos käibemaksuga 46 235 522 krooni 81 senti). Tegelikuks lepinguhinnaks kujunes hageja nõutud vaegtööde maksumuseta 45 908 833 krooni 76 senti (sh käibemaks), milles on pooled sama meelt. Pooled vaidlevad, kas lepingu hinnale lisandub ka vaegtööde maksumus 118 000 krooni (käibemaksuta 100 000 krooni).
  31. jaanuari
  32. a ehituslepingu muutmise kokkuleppe järgi oli ehitustööde valmimise tähtpäev
  33. märts 2008 ning ülevaatus- ja vastuvõtuakt tuli vormistada
  34. märtsil
  36. märtsil 2008 saatis hageja kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku alustada elamu ülevaatuse ja vastuvõtutoimingutega ning määras esmase ülevaatuse ajaks
  37. märtsi
  38. Seejärel alustati nimetatud toiminguid ning vormistati vaegtööde aktid
  39. märtsist kuni
  40. aprillini 2008 ja määrati tähtajad vaegtööde likvideerimiseks, hiljemalt aga
  41. aprilliks
  42. Vaegtööde vastuvõtuakti ehituslepingu p 10.2.2 kohaselt ei ole koostatud. Tunnistaja Jüri Rahu, kes tegi objektil omanikujärelevalvet, ütluste järgi likvideeriti osa puudusi aktidel märgitud ajaks, kuid mitte kõiki. Kostja saatis hagejale
  43. mail 2008 tööde vastuvõtuakti kavandi, mille p 3 järgi täideti lepinguliste tööde maht
  44. aprilli
  45. a seisuga ning p 5 järgi tehakse vaegtööd korterite lagede aukude viimistlemisel ja lagede värvimisel
  46. maiks 2008 ja postkastid paigaldatakse
  47. maiks
  48. Kui hageja ei nõustunud aktiga, sest selle p-s 10 esitati leppetrahvi nõue, saatis kostja
  49. mail 2008 hagejale vastuse, mille järgi ta ei pea võimalikuks tööde vastuvõtuakti allkirjastada, kuna ehitustööd on lõpetamata - korterite laed on viimistlemata ja heakord puudulik. Kohalik omavalitsus vormistas esialgse elamu ülevaatuse akti
  50. aprillil
  51. Nõuetekohane elamu ülevaatuse akt vormistati
  52. aprillil 2009 ja kostja esindaja Einar Kelder ka allkirjastas selle. Ehitise kasutusluba väljastati
  53. mail
  54. Elamu võtmed anti kostjale üle
  55. aprillil
  56. Sellest ajast alates sai kostja alustada korterite müügiga. Ehitustööd olid valmis ja saab lugeda

§ 637lg 4 mõttes vastuvõetuks 25.

aprillil 2008, v.a kahe postkasti paigaldus, objekti koristustööd ja 21 korteri lagede viimistlus, mida tuli veel kuivatada ja värvida. Seda kinnitas ka kostja hagejale

  1. mail 2008 saadetud vastuvõtuakti kavandis. Objekti koristustööde tegemata jätmine nähtub kostjale esitatud tehtud tööde lõppakti p-st
  2. Lae paneelidesse olid tehtud augud, kuna lagedesse ilmusid niiskuskahjustused ja lagesid oli vaja kuivatada. Laepaneelidesse tehtud augud ei ole vaegtööd, vaid tarvitusele võetud abinõud valminud tööde osas. Sellisele järeldusele on jõudnud ka OÜ Ehitusekspert ekspert Lembit Sõmer, kelle arvamuse järgi tegi hageja ehitise püstitamisel kvaliteettöid ja ehitas ehitise hea tava järgi üldisi kvaliteedinõudeid järgides ning
  3. aprilli
  4. a seisuga oli elamu valminud, kuna ehitusjärelevalve tegija J. Rahu viseeris kostja poolt ehitise tehnilise valmiduse, võtmed anti kostjale üle
  5. aprillil 2008, kohaliku omavalitsuse komisjon tunnistas ehitise
  6. aprillil 2008 alustatud ja
  7. aprillil 2008 lõpetatud aktiga projektikohaseks ja ehitusseaduse (EhS) järgi valminuks, mida väljendab ehitusluba. Aprilli lõpus ilmnesid ootamatult mitmete ruumide viimistletud lagedes niiskuskahjustused. Tegemist oli lõplikult välja selgitamata avariilise niiskusjuhtumi, mitte vaegtöödega. Kostja keeldumine vastu võtta kogu tööd ebaoluliste puuduste tõttu on

§ 111lg 3 järgi vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja keeldus vastu võtmast kõiki töid ja tasumast hagejale 3 422 363 krooni 97 senti, samas oli vaja 52 korterist 21 korteri lagesid kuivatada ja lõplikult viimistleda, lõpetamata olid objekti koristustööd ja paigaldamata oli kaks postkasti. Nende tööde maksumus oli ca 100 000 krooni, mis on maksmata arvetest 2,92%. Töö oli osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö vastuvõtmine ei oleks kahjustanud kostja õigusi. Samuti sai kostja alustada ja alustaski korterite müüki, mida kinnitab Eesti Ekspressis

  1. juunil 2008 avaldatud kuulutus. Kostja esitatud
  2. juunil 2008 ja
  3. augustil 2008 koostatud ülevaatusaktid ehitise puuduste kohta ei oma tähtsust, sest selleks ajaks oli elamu vastu võetud ja pärast seda tekkinud vead tuleb parandada garantii korras. Hageja ei ole tõendanud, et praod tekkisid elamule kostja süül, st ehitise kütmata jätmise ja vale ekspluatatsiooni tõttu. Hageja võttis vabatahtlikult kirjaliku kokkuleppega üle kostjalt AS-ga Pärnu Betoonimeistrid sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused alates
  4. aprillist
  5. Seega oli hagejal kohustus kontrollida raudbetoonelementide vastavust lepingule, et paneelide vee-eraldusavad oleksid lahti ja vajadusel puurida augud. AS-le Pärnu Betoonimeistrid pretensioone betoonpaneelide halva kvaliteedi kohta ei esitatud. Hoone niiskusprobleemide teke on seotud katuse panekuga elamule detsembri lõpus. Ehituslepingu alusel tehtud tööd võeti erinevate aktidega vastu. Vastu võetud
  6. märtsi
  7. a akti nr 11 summas 2 855 847 krooni 32 senti jättis kostja tasumata. Kostja ei vaidlusta tööde tegemist ega vastuvõtmist. Seega on hageja aktis märgitud tööd teinud ja töötasunõue selle akti alusel muutunud sissenõutavaks. Hageja 2 855 847 krooni 32 sendi suurune nõue on põhjendatud.
  8. mai
  9. a tehtud tööde lõppakti nr 12 summas 566 516 krooni 65 senti ei ole kostja allkirjastanud. Kostja ei vaidlusta tööde tegemist, kuid leiab, et tööd tehti
  10. a mais, ja keeldub lõppakti allkirjastamast, kuna tegemist oli lõppaktiga ning tegemata oli paneellagede viimistlus ja objekti koristus. Kuna aktis ei ole märgitud tegemata töid ega nõutud nende eest tasu (paneellagede viimistluse tasu oli akti järgi arvestamata 10% ja objekti koristuse tasu 70,3%), on lõppaktis nõutud tasu 566 516 krooni 65 senti muutunud sissenõutavaks. Tõendatud ei ole, et lõppaktis märgitud tööd tehti maikuus. Põhjendatud ei ole hageja väide, et pooltel oli kokkulepe maksta vaegtööde tegemise eest hagejale 100 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja tuvastusnõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled on ehituslepingu p-s 5.1 kokku leppinud, et hageja annab ehitusobjektile kasutusloa saamise päevast garantii 24 kuud. Garantiiaja kestel vastutab töövõtja ehitustööde ja paigaldatud seadmete eest. Ehitise saab lugeda vastuvõetuks
  11. aprillil 2008 ja kasutusluba on antud
  12. mail 2008, millest algab garantiitähtaja kulgemine. Asjakohane ei ole hageja viide

§ 108

lg 1 p-le 2, kuna hageja nõue on tunnustada õigust mitte täita garantiikohustust, kuni teine pool on oma rahalise kohustuse täitnud. Töövõtulepingu puhul on kohaldatav

§-s 646 sätestatud eriregulatsioon. Töövõtulepingu järgi tehtud tööde eest raha maksmise kohustus ja garantiitööde tegemise kohustus ei ole vastastikused kohustused. Samuti on tasumata tööde üle vaidlus, kas tööd on nõuetekohaselt tehtud ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas kostjal on nõue hageja vastu. Kuna tööd ei valminud ja neid ei antud üle ehituslepingus märgitud ajaks, on kostjal õigus ehituslepingu muutmise kokkuleppe p 9.7 kohaselt nõuda leppetrahvi. Kostja on esitanud leppetrahvi nõude protsendina lepingu hinnast (käibemaksuta), s.o 39 182 646 kroonilt 45 sendilt. Kuna elamu saab lugeda

  1. aprillil 2008 vastuvõetuks, on leppetrahvinõue osaliselt põhjendatud, s.o ajavahemiku
  2. veebruarist kuni
  3. märtsini 2008 eest 587 739 krooni 70 senti ja ajavahemiku
  4. aprillist kuni
  5. aprillini 2008 eest 979 566 krooni, kokku 1 567 305 krooni 70 senti. Kuna kostja tasaarvestas vastuhagiavalduses oma leppetrahvinõude hageja nõudega 3 422 363 krooni 97 senti ja leppetrahvinõue on osaliselt põhjendatud, on hageja põhinõue põhjendatud 1 855 058 krooni 27 sendi ulatuses. Põhjendatud on ka kostja kahju hüvitiamise nõue 100 345 krooni. Kostja teavitas hagejat garantiitähtajal ilmnenud puudustest, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Seega oli kostjal õigus võtta teine töövõtja puuduste kõrvaldamiseks ja hageja peab tekitatud kahju hüvitama. Seega peab hageja hüvitama kostjale kulud, mille kostja maksis CityProfid OÜ-le garantiitööde tegemise eest (97 985 krooni) ja lifti rikke parandamiseks Osaühingule Pärnu Lift (2360 krooni). Hagejal on

§ 113

lg 1 ja ehituslepingu p 8.7 alusel õigus saada viivist 0,05% arve tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvutust ega esitanud omapoolset arvutust, samuti ei ole kostja vaidlustanud arvete tasumise tähtpäevasid ega tasumise kuupäevi. Arvestades kostja tasaarvestust leppetrahvi nõudega, on hageja viivisenõudest põhjendatud 658 294 krooni 76 senti. Arve nr 102 eest on põhjendatud viivisenõue 5947 krooni 84 senti, arve nr 124 eest 2130 krooni, arve nr 54 eest 438 371 krooni 44 senti ja arve nr 81 eest 73 645 krooni. Tasaarvestuse tegemisele järgnevast päevast, s.o

  1. veebruarist 2009 kuni kohtuotsuste tegemise päevani (s.o
  2. juuli 2009) on põhjendatud põhinõude viivisenõue 149 päeva eest 138 200 krooni 48 senti.
  3. juuli
  4. a akti alusel 7 955 713 krooni 31 sendi tasumise järel tekkis kostjal arvutuslike vigade tõttu ettemaks, mis nähtub
  5. mai
  6. a lõppaktist nr 12, mille järgi tööde eest tasumisele kuuluv summa pidi olema 1 669 390 krooni 65 senti, kuid hageja arvas sellest maha 1 102 874 krooni, st tasuda tuli 566 516 krooni 65 senti. Kuna täpselt ei ole võimalik tuvastada tööde tegemise aega (tööd olid tehtud hiljemalt
  7. aprillil 2008), ei ole hageja viivisenõue arvete nr 144, 177, 210, 244, 259 ja 11 eest põhjendatud ja jääb rahuldamata. Hageja põhinõudest on põhjendatud 1 855 058 krooni 27 senti ja viivisenõudest 658 294 krooni 76 senti, st kokku 2 513 353 krooni 3 senti. Kuna põhjendatud on ka kostja kahjunõue 100 345 krooni, tuleb poolte nõuded tasaarvestada, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 413 008 krooni 3 senti.
  8. Maakohtu otsuse peale esitasid appellatsioonkaebuse mõlemad pooled. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi ja rahuldati vastuhagi, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi ja jäeti rahuldamata vastuhagi, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi tervikuna.
  9. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja palus lisaks jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  10. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  11. veebruari
  12. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel õigusnormi ega tuvastanud vääralt või ebapiisavalt asjaolusid. Maakohus tuvastas õigesti, et kõik tööd olid nõuetekohaselt valminud ja tuli lugeda
  13. aprillil 2008 vastuvõetuks. Ehitise valmimist kinnitavad mh poolte allkirjastatud ehituse töökoosoleku protokollid ja vaegtööde fikseerimise aktid korterite kohta. Hageja ja kostja esindajad, omanikujärelevalve, projekteerija ja Päästeameti esindaja allkirjastasid
  14. aprillil 2008 ehitise ülevaatusakti, milles kinnitati, et elamu vastab ehituseeskirjadele- ja normidele ning keskkonna-, tervise-, tuletõrje-, tarbija- ja töökaitse nõuetele, samuti ei ole takistusi kasutusloa andmiseks. Ülevaatuseks oli esitatud ehitusseadustikuga ettenähtud mahus ehitise täitedokumentatsioon (ehituspäevikud, teostusjoonised, kaetud tööde aktid, eritööde aktid, õiendid, seadmete ja süsteemide ekspluatatsiooniload jt dokumendid). Elamu valmimist kinnitab ka
  15. aprillil 2008 esitatud kasutusloa taotlus, mille allkirjastas kostja esindaja E. Kelder,
  16. aprillil 2008 (otsuses ekslikult 2009) koostatud ehitise ülevaatusakt, mille allkirjastas samuti E. Kelder, ning
  17. mail 2008 väljastatud kasutusluba. Kostja viited
  18. juuni
  19. a ja
  20. augusti
  21. a ülevaatusaktidele, kus on välja toodud elamu puudused, ei tõenda, et ehitustööd ei olnud
  22. aprillil 2008 lõpetatud. Tegemist on garantiitöödega, s.o pärast ehitise vastuvõtmist ilmnenud tavapäraste vigadega (kuivamine, nihked konstruktsioonides, temperatuurimuutused jne). Kostja nõudis ja võttis kohe maikuu alguses hagejalt vastu AS SEB Pank garantiikirja summas 1 175 473 krooni 39 senti, millega kostja aktsepteeris, et ehitustööd on lõpetatud ja edasi tehakse puuduste kõrvaldamiseks garantiitöid. Garantii kulg ei alga EhS § 4 lg 2 järgi enne ehitise valmimist. Kostja väide, et töövõtulepingu objekt ei olnud
  23. aprillil 2008 valmis, sest puurimisaukudega ja viimistlemata lagedega korteriomandid on täiesti kasutuskõlbmatu töö, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kasutusloa vormistamine, kostja esindajate jt ametiisikute allkirjad aktidel, võtmete üleandmine, hagejale
  24. mail 2008 ehituse üleandmise-vastuvõtu akti saatmine, kus on selgelt märgitud, et lepinguline tööde maht täideti
  25. aprillil 2008, tõendavad kogumis, et lepinguline tööde maht oli
  26. aprilli
  27. a seisuga täidetud. Hageja ei ole tuvastusnõuete rahuldamist taotledes esitanud põhjendusi ega viidanud täpselt asjaoludele, mille maakohus jättis tuvastamata või tuvastas ebapiisavalt. Maakohus jõudis tõendeid ja asjaolusid õigesti hinnates järeldusele, et kostja ei ole süüdi, et tarniti ebakvaliteetseid paneele. Hageja võttis vabatahtlikult kirjaliku kokkuleppega alates
  28. aprillist 2007 kostjalt üle AS-ga Pärnu Betoonimeistrid sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  29. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled.
  30. Hageja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja vaidlustab kaebuse põhjenduste järgi ringkonnakohtu otsust osas, milles see tunnustas leppetrahvinõuet 979 566 krooni ulatuses ajavahemiku
  31. aprillist kuni
  32. aprillini
  33. a eest ja tasaarvestas selle hageja nõudega. Hageja ei vaidle vastu kostja 100 345 krooni suurusele kahju hüvitamise nõudele garantiitööde eest ega kostja leppetrahvinõudele ajavahemiku
  34. veebruar 2008 kuni
  35. märts 2008 eest 587 739 krooni 70 sendi ulatuses. Alama astme kohtud tuvastasid vääralt, et lepingujärgsed tööd said valmis
  36. aprillil 2008, kuigi maakohus tuvastas, et tööd valmisid
  37. aprillil
  38. Arusaamatuks jääb, millistel asjaoludel ja milliste tõendite alusel on kohtud sellise järelduseni jõudnud.
  39. märtsi
  40. a vaegtööde aktist nähtub, et töö pidi juba siis valmis olema, kuid esinesid pisemad puudused. Seega valmis ehitis juba
  41. märtsiks 2008, st tähtaegselt, kuid mitte hiljem kui
  42. aprillil
  43. Kohtuotsused on tuvastatud kuupäevade ja neist tehtud järelduste osas vastuolulised. Ringkonnakohus on andnud tuvastatud asjaoludele ebaõige hinnangu.
  44. Kostja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja arvates ei ole kohtud analüüsinud

§ 6

lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldusi, korterite vastuvõtmise riski ega puudustega ehitise vastuvõtmise tagajärgi. Samuti ei ole kohtud põhjendanud, miks ei saa laepaneelides olevat vett pidada ehitise oluliseks puuduseks. Lähtuda tuleb sellest, millised on puudustega töö vastuvõtmise võimalikud kahjulikud tagajärjed kostjale. Enda hooletu töö parandamine enne töö vastuvõtmist ja leppetrahvi tasumine ei ole hagejale ebamõistlikult koormav tagajärg. Puudustega ehitises asuvate korterite müüki ei saanud alustada enne puuduste kõrvaldamist. Kohtud on jätnud arvestamata, et pooled leppisid ehituslepingu p-s 3.1.3 kokku kõrgendatud kvaliteedinõuetes. Seega valmis töö alles sellistele nõuetele vastava ehitise valmimisel, mitte aga kasutusloa nõuetele vastava ehitise valmimisel. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas tööd võeti vastu või tuleb lugeda vastuvõetuks. Tööd saab lugeda vastuvõetuks üksnes siis, kui tööd olid valmis. Kuna tööd ei olnud kokkulepitud mahus valmis, mida kinnitavad ka maa- ja ringkonnakohus, ei pidanud kostja tööde lõppakti allkirjastama. Isegi kui lugeda, et tööd olid valmis, rikkus hageja oluliselt kvaliteedinõudeid, mis andis kostjale lepingu p 8.3 alusel õiguse keelduda töid vastu võtmast ja lõppakti allkirjastamast. Tasu maksmise kohustus ei muutunud sissenõutavaks, sest tööd olid lõpetamata ega vastanud kvaliteedinõuetele. Ringkonnakohus leidis vääralt, et

§ 230lg 2 ja Eh

S § 4 lg 2 alusel saab kindlaks määrata tööde valmimise tegeliku aja. Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata

§ 641lg 1 alusel ja lepingut tõlgendades.

Ehituslepingus ei ole kokku lepitud, et elamu loetakse valminuks kasutusloa andmisest, ega seda, et garantii antakse alates elamu valmimisest. Ehituslepingu p 5.1 järgi andis hageja garantii kasutusloa saamise päevast. Kohtud tuginesid vääralt kostja allkirjastamata ehitise vastuvõtuakti kavandile, kuigi pooltevahelise praktika järgi tuli kõik vastuvõtuaktid koostada kirjalikult ja allkirjastada. Seega ei ole kostja tööde lõppakti allkirjastanud ja töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Ringkonnakohus jättis vääralt rahuldamata kostja taotluse jätta hageja apellatsioonkaebus apellatsioonitähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Maakohtu otsus toimetati menetlusosalistele elektrooniliselt kätte

  1. juulil
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse
  3. augustil
  4. Asjaolu, et hageja esindaja ei kinnitanud viivitamata otsuse kättesaamist, ei tähenda, et ta sai otsuse kätte
  5. juulil
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 323 lg 1 alusel saab lugeda otsuse
  7. juulil 2009 kättetoimetatuks.
  8. Pooled vaidlesid teineteise kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  9. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja täpsustas, et vaidlustab ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles kohtud tasaarvestasid hageja nõude kostja 979 566 krooni suuruse leppetrahvinõudega ajavahemiku
  10. aprillist kuni
  11. aprillini 2008 eest. Poolte esindajad kinnitasid samuti, et kostja ei ole taotlenud menetluses hageja nõutud viivise alandamist ja et hageja ei ole taotlenud kostja nõutava leppetrahvi alandamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu osas, milles tunnustati kostja leppetrahvinõuet 626 922 krooni 15 sendi ulatuses ajavahemiku 10.-
  13. aprill 2008 eest ja tasaarvestati see hageja nõudega. Tühistatud osas tuleb asi TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja kassatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.
  14. Kolleegium käsitleb esmalt poolte nõudeid, menetluse eset ja tuvastatud asjaolusid (I), seejärel hageja tasunõuet (II) ja viivisenõuet (III), samuti kostja leppetrahvinõuet (IV). Edasi käsitleb kolleegium kostja kassatsioonkaebuse väidet hageja apellatsioonitähtaja ületamise kohta (V) ja asja hinda (VI). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (VII). I
  15. Hageja esitas kostja vastu lõppkokkuvõttes järgmised nõuded: mõista kostjalt põhivõlana välja 3 540 363 krooni 97 senti (sh käibemaks) ehitustööde tegemise eest, sh 118 000 krooni nn vaegtööde eest; mõista kostjalt välja viivis tasumata põhivõlalt asjas kohtuotsuse tegemise seisuga (hageja arvestuse järgi oli viivis
  16. juuli
  17. a seisuga 873 045 krooni 70 senti; tunnustada, et kostjal ei ole hageja vastu ehituslepingu järgsetest garantiikohustustest tulenevat nõudeõigust, kuni kostja ei ole tasunud hagejale ehitustööde eest 4 055 293 krooni (lisandub viivis) või tunnustada hageja õigust õiguskaitsevahendina keelduda nimetatud garantiikohustuste täitmisest, kuni kostja ei ole tasunud hagejale ehitustööde eest 4 055 293 krooni (lisandub viivis).
  18. Kolleegium juhib hageja algselt esitatud lisakulu hüvitamise nõude (vt otsuse p 1) osas kohtute tähelepanu asjaolule, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel lahendada määrusega ja loobumise vastuvõtmise korral nõudes menetlus lõpetada. Hagi saab muuta üksnes TsMS §-s 376 ettenähtud korras. Kuigi hageja loobus maakohtu istungil lisakulu nõudest, täpsustades vastavalt ka hagi (vt otsuse p 1), ei nähtu toimikust kohtu seisukoht loobumise ja/või hagi muutmise kohta. Samas on pooled sellisel viisil nõudest loobumisega ja hagi muutmisega sisuliselt nõustunud ega ole kohtule selle kohta vastuväiteid esitanud. Kolleegium lähtub sellest, et maakohus võttis haginõudest loobumise vastu.
  19. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja 831 341 krooni 55 senti järgmisel alusel: 100 345 krooni garantiitööde tegemiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks; 730 996 krooni 55 senti leppetrahvina, kusjuures vastuhagi järgi on kostja oma leppetrahvinõude 4 153 360 krooni 52 senti tasaarvestanud hageja
  20. mai
  21. a arvest nr 81 tuleneva nõudega 566 516 krooni 65 senti ja
  22. märtsi
  23. a arvest nr 54 tuleneva nõudega 2 855 847 krooni 32 senti.
  24. Kohtud mõistsid poolte nõuete summeerimise tulemusena kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 2 413 008 krooni 3 senti, lahendades poolte nõuded järgmiselt: hageja tasunõue rahuldati 3 422 363 krooni 97 sendi ulatuses, rahuldamata jäeti üksnes nn vaegtööde eest nõutud 118 000 krooni suurune osa; hageja viivisenõue rahuldati 658 294 krooni 76 sendi osas; hageja alternatiivsed tuvastusnõuded jäeti rahuldamata; kostja kulutuste hüvitamise nõue 100 345 krooni rahuldati tervikuna; kostja leppetrahvinõuet tunnustati 1 567 305 krooni 70 sendi osas, ajavahemiku
  25. veebruarist kuni
  26. märtsini 2008 eest 587 739 krooni 70 senti ja ajavahemiku
  27. aprillist kuni
  28. aprillini 2008 eest 979 566 krooni.
  29. Kassatsioonimenetluses vaidlustab kostja ringkonnakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata, st hageja rahuldatud tasunõude 3 422 363 krooni 97 sendi osas ja viivisenõude 658 294 krooni 76 sendi osas ning kostja leppetrahvinõudest 2 586 054 krooni 82 sendi tunnustamata jätmise osas. Hageja vaidlustab kassatsioonimenetluses ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles tunnustati kostja leppetrahvinõuet 979 566 krooni ulatuses ajavahemiku
  30. aprillist kuni
  31. aprillini 2008 eest ja tasaarvestati see hageja nõudega.
  32. Kumbki pool ei vaidlusta seega ringkonnakohtu otsust osas, milles: jäeti rahuldamata hageja 118 000 krooni suurune tasunõue nn vaegtööde eest; jäeti rahuldamata hageja viivisenõue; jäeti rahuldamata hageja alternatiivsed tuvastusnõuded; rahuldati kostja nõue kulutuste 100 345 krooni hüvitamiseks; tunnustati kostja leppetrahvinõuet 587 739 krooni 70 sendi osas ajavahemiku
  33. veebruar kuni
  34. märts 2008 eest. Selles osas kolleegium nõudeid ei käsitle.
  35. Tuvastatud on ja vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: pooled sõlmisid
  36. aprillil 2007 ehituslepingu, mille alusel pidi hageja ehitama kostjale elamu; ehituslepingus kokku lepitud hind oli 45 908 833 krooni 76 senti (sh käibemaks), millest seni on hagejale tasumata 3 422 363 krooni 97 senti; ehituslepingu järgi pidid ehitustööd valmima hiljemalt
  37. märtsil 2008 ning ülevaatus- ja vastuvõtuaktid pidi vormistatama hiljemalt
  38. märtsil 2008;
  39. märtsil 2008 saatis hageja kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku alustada elamu ülevaatuse ja vastuvõtutoimingutega ning nimetas esmase ülevaatuse ajaks
  40. märtsi 2008;
  41. märtsist kuni
  42. aprillini 2008 vormistati vaegtööde aktid ja määrati vaegtööde parandamise ajaks
  43. aprill 2008;
  44. aprillil 2008 koostas kohalik omavalitsus esialgse elamu ülevaatuse akti ja
  45. aprillil 2008 lõpliku elamu ülevaatuse akti, mille allkirjastas ka kostja esindaja E. Kelder;
  46. aprillil 2008 esitas kostja elamu kasutusloa taotluse, mille alusel väljastati
  47. mail 2008 kasutusluba;
  48. aprillil 2008 andis hageja kostjale üle korterite võtmed;
  49. mail 2008 saatis kostja hagejale tööde vastuvõtuakti kavandi, mille p 3 järgi täideti lepinguliste tööde maht
  50. aprillil 2008 ning p 5 järgi tehakse vaegtööd korterite lagede aukude viimistlemise ja lagede värvimise osas
  51. maiks 2008 ja postkastid paigaldatakse
  52. maiks 2008: kostja on allkirjastanud
  53. märtsi
  54. a tehtud tööde akti nr 11 summas 2 855 847 krooni 32 senti (sh käibemaks), kuid jätnud maksmata samale summale esitatud
  55. märtsi
  56. a arve nr 54; kostja on jätnud allkirjastamata hageja esitatud
  57. mai
  58. a tehtud tööde lõppakti nr 12 summas 566 516 krooni 65 senti (sh käibemaks) ja maksmata samale summale
  59. mail 2008 esitatud arve nr
  60. II
  61. Kassatsioonimenetluses on vaidluse all, kas kostja võlgneb hagejale ehituslepingu (kui töövõtulepingu) järgi tasuna 3 422 363 krooni 97 senti (vt otsuse p-d 22 ja 23). Kostja ei vaidlusta, et tal on ehituslepingu järgi just see summa maksmata, ega väida ka seda, et ta oleks nt alandanud lepingu hinda. Seega tuleb kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on hageja tasunõue muutnud sissenõutavaks ning kas ja millisel alusel on kostjal õigus tasu maksmisest keelduda.
  62. Pooled on ehituslepingu p-des 10.1-10.4 ette näinud ehitustööde vastuvõtmise korra. Seetõttu muutub hageja kui töövõtja lepingujärgne tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb sama lõike teise lause järgi tasuda iga osa eest vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija on

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta valmis tööd alusetult vastu talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul. Ka ehituslepingu p 8.3 kuuenda lause järgi muutub töövõtja (hageja) tasunõue sissenõutavaks ehitustöö akti kinnitamisega või kinnitatuks lugemisega. Täpsustusena on ehituslepingu p 8.3 viiendas lauses ja p-s 10.3 ette nähtud tellijale tööde vastuvõtmiseks täiendava vähemalt viiepäevase (lepingu eri sätetes tähtaeg tööpäevades või kalendripäevades) tähtaja andmine, mille jooksul tellija põhjendatud keeldumise esitamata jätmisel loetakse, et tellija on akteeritud ehitustööd vastu võtnud, ja pärast seda on töövõtjal õigus esitada tellijale arve tööde eest tasu saamiseks. Kolleegiumi arvates ei sätesta poolte kokkulepitud tööde vastuvõetuks lugemise kord (ehituslepingu osaliselt vastuolus olevad p-d 8.3 ja 10.3) selgeid erisusi

§-s 638 sätestatust, vaid reguleerib üksnes juhtumit, kui tellija töid vastu ei võta ega esita selle kohta ka põhjendust. Seega tuleb hageja tasunõude rahuldamise esmase eelduse, tasunõude sissenõutavuse eeldusena kindlaks teha, kas hageja tehtud töö on vastu võetud või saab selle lugeda vastu võetuks seetõttu, et kostja ei võtnud tööd vastu talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul.

  1. Kostja on tuvastatud asjaoludel allkirjastanud hageja nõude põhiliseks arvestusaluseks oleva tehtud tööde akti nr 11 summas 2 855 847 krooni 32 senti (III kd, tl 67-70). Kostja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et aktis märgitud töid ei ole vastu võetud ja et selle akti alusel esitatud
  2. märtsi
  3. a arvest nr 54 tulenev hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kolleegium nõustub seega kohtutega, et kostja on selles aktis nimetatud tööd vastu võtnud ja nende eest tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks.
  4. Kostja on jätnud allkirjastamata
  5. mail 2008 hageja koostatud lõppakti nr 12 summas 566 516 krooni 65 senti (III kd, tl 72-76) ja maksmata selle alusel esitatud
  6. mai
  7. a arve nr
  8. Kostja väitel võis ta keelduda lõppaktis nimetatud tööde vastuvõtmisest, kuna need tööd olid osaliselt tegemata ja osaliselt puudustega. Kohtud leidsid, et lõppaktis nimetatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, kuna kostja jättis alusetult valmis tööd vastu võtmata. Seejuures on kohtud lähtunud Riigikohtu seisukohast (vt Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22), et kuigi tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest üldiselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108

lg-d 2 ja 6), oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Kolleegium jagab neid seisukohti. 29. Kohtute tuvastatud asjaoludel nõustub kolleegium kohtutega, et kostjal ei olnud alust jätta valmis töid vastu võtmata, st tööd tuleb lugeda

§ 638teise lause alusel vastuvõetuks.

Kolleegiumi hinnangul ei ole asjaolude tuvastamisel rikutud menetlusnorme. Kohtud on erinevaid asjaolusid (sh poolte käitumist) hinnanud ega ole mh tuginenud seejuures üksnes elamule kasutusloa väljaandmisele. Kostja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ei ole TsMS § 688 lg-te 3-5 alusel Riigikohtu pädevuses. Kohtuotsustest ega kostja kassatsioonkaebusest ei nähtu, et mõni kostja väidetud tegemata töö oleks hiljem tegemata või puudus kõrvaldamata jäänud. Väidetavad puudused on kõrvaldanud kolmandad isikud, kellele tehtud kulud on hagejalt välja mõistetud ega ole vaidluse all. Seega, isegi kui kostja väited elamu vastuvõtmisest keeldumise õiguse kohta

  1. a mais oleks põhjendatud, ei muudaks need hageja põhinõude lahendust. Kolleegium märgib lisaks, et kostja on
  2. veebruaril 2009 maakohtule esitatud vastuhagis (p 2.2.3) hagejana teinud ise järgmise avalduse: "Käesolevaga teeb Hageja tahteavalduse, millega loeb Kostja poolt vastavalt Töövõtulepingule tehtud ja
  3. mail
  4. a koostatud "Teostatud tööde lõppakt" märgitud tööd vastu võetuks, hoolimata nimetatud akti mittenõuetekohasest vormistamisest ja Töövõtulepingu mittekohasest täitmisest. Seega muutub Kostja arve nr 81 (lisa 10) vastavalt Töövõtulepingu punktile 8.3 sissenõutavaks alates hetkest, kui eelnevalt nimetatud tahteavaldus Kostjale teatavaks saab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatule." (II kd, tl 201-202) Seega on kostja ka kohtule esitatud avalduses tööde vastuvõtmist selgesõnaliselt kinnitanud.
  5. Eelneva põhjal leidsid kohtud kolleegiumi arvates õigesti, et hageja tehtud tööd on osalt (akti nr 11 järgsed tööd) vastu võetud ja osalt (lõppakti nr 12 järgsed tööd) tuleb lugeda vastuvõetuks. Seega on arvetest nr 54 ja 81 tulenev hageja tasunõue 3 422 363 krooni 97 senti muutunud sissenõutavaks.
  6. Nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda veel iseenesest seda, et nõue tuleb tingimata rahuldada. Nimelt tuleb kontrollida kostja vastuväiteid võimaliku maksmisest keeldumise õiguse kohta. Riigikohus on varem leidnud, et ka töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest

§ 111

lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib

§ 111

lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Kolleegium jagab neid seisukohti. Kohtud on tuvastanud, et kostja keeldus maksmast hagejale tasu 3 422 363 krooni 97 senti, kui tema väidetud tegemata tööde tegemiseks ja/või puudustega tööde puuduste kõrvaldamiseks kulus ca 100 000 krooni, st maksmata arvetest 2,92%. Lisaks on tuvastatud, et garantiitööde tagamiseks oli hageja väljastanud kostjale AS SEB Pank garantiikirja summas 1 175 473 krooni 39 senti. Kuna kostjal ehitise puuduste kõrvaldamiseks kulunud 100 345 krooni on hagejalt välja mõistetud ega ole vaidluse all, ei saa hageja keelduda tasu maksmisest ka nimetatud summa ulatuses. Kolleegium nõustub kohtutega, et kostjal ei olnud tuvastatud asjaoludel alust puudustele töödes viidates keelduda tasu maksmisest. Kohtud ei ole kostja maksmisest keeldumise õiguse hindamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusnorme. Asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ei ole TsMS § 688 lg-te 3-5 alusel Riigikohtu pädevuses. 32. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et kohtud tunnustasid hageja tasunõuet 3 422 363 krooni 97 senti põhjendatult. Kostja kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks hageja tasunõude rahuldamise osas jääb rahuldamata. 33. Kuigi kohtud on lahendanud hageja põhinõude õigesti, ei ole otsuste põhjendamisel siiski piisavalt eristatud ehitise vastuvõetuks lugemist (

§ 638

teise lause alusel) ja sellega kaasnevat tasunõude sissenõutavaks muutumist (

§ 637

lg 4 teise lause alusel) kostja õigusest keelduda sissenõutavaks muutunud tasunõude rahuldamisest (

§ 111lg 1 alusel) (vt otsuse p-d 26, 31).

Samuti ei ole kohustuse täitmise vastuvõtmise ja tasu maksmise kohustus vastastikused kohustused, mille puhul kohalduks

§ 111, nagu järeldub ekslikult maakohtu otsusest.

34. Lisaks märgib kolleegium, et põhjendatud on kohtute käsitlus, et töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused. See kehtib siiski üksnes juhul ja osas, milles see puudutab n-ö ehtsat garantiikohustust, st EhS § 4 lg-tele 1-3 ja

§ 155lg-le 1 ja § 650 lg-le 1 vastavat ehitusettevõtja lepinguga võetud kohustust.

Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust ja selle täitmisest ei või töövõtja keelduda

§ 111lg-le 1 tuginedes.

Siiski ei saa välistada töövõtja täitmisest keeldumise õigust

§ 110lg 1 alusel. Samas ei välista ega piira nn ehitusgarantiist tulenev töövõtja vastutus Eh

S § 4 lg 4 järgi töövõtja vastutust lepingutingimustele mittevastavuse eest võlaõigusseaduse järgi (vt

§ 641jj).

III

  1. Kostja kassatsioonkaebuse alusel hindab kolleegium, kas
  2. juuli
  3. a seisuga oli õige mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 658 294 krooni 76 senti (vt otsuse p-d 18, 21).
  4. Viivisenõue muutub rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

§ 113

lg 1 esimese lause järgi sissenõutavaks arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja viivist võib sama sätte järgi nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ehituslepingu p 8.7 esimese lause järgi tasub tellija arvete maksmisega viivitamisel viivist 0,05% tasumisele kuuluva arve tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest alates arvel märgitud lepingule vastavale tasumise tähtajale järgnevast kalendripäevast, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Seega peab kostja tasu maksmisega viivitamisel maksma viivist kokkulepitud määras alates raha maksmisega viivitusse sattumisest. Võlgnik ei pea

§ 113

lg 4 järgi maksma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldub oma kohustuse täitmisest. Sama järeldub sisuliselt ehituslepingu p 8.7 teisest lausest, mille järgi tellija ei pea tasuma leppetrahvi, kui ta ei vastuta hilinemise põhjuste eest. 37. Nagu kolleegium eespool (vt otsuse p 26) märkis, muutus hageja tasunõue sissenõutavaks nii

§ 637

lg 4 esimese lause kui ka ehituslepingu p 8.3 järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kostja on tuvastatud asjaoludel allkirjastanud tehtud tööde akti nr 11 summas 2 855 847 krooni 32 senti (vt otsuse p 27). Selle akti alusel esitatud

  1. märtsi
  2. a arve nr 54 (III kd, tl 66) maksetähtpäevaks oli
  3. aprill
  4. Seega on sellest arvest tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks
  5. aprillil
  7. mai
  8. a kuupäeva kandva arve nr 81 (566 516 krooni 65 senti) (III kd, tl 71) aluseks olevat lõppakti nr 12 kostja allkirjastanud (st selles loetletud töid vastu võtnud) ei ole. Samas on kohtud leidnud, et elamu tuli lugeda vastuvõetuks
  9. aprillil 2008 (vt ka otsuse p-d 28, 29). Arve nr 81 maksetähtpäev oli tuvastatud asjaoludel
  10. juuni
  11. Seega on sellest arvest tulenev tasunõue muutunud kohtute hinnangul sissenõutavaks
  12. juunil
  13. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud rikkunud menetlusnorme, kui nad tuvastasid hageja arvetest nr 54 ja 81 tuleneva tasunõude sissenõutavaks muutumise hindamisel olulised asjaolud. Kassatsioonkaebuses ei ole kostja viidanud mingile muule ajale, mil tema arvates võinuks arvete järgsed nõuded sissenõutavaks muutuda. Asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ei ole TsMS § 688 lg-te 3-5 alusel Riigikohtu pädevuses.
  14. Kolleegium leidis eespool, et kostjal ei olnud pärast arvetest nr 54 ja 81 tulenevate tasunõuete (vastavalt 2 855 847 krooni 32 senti ja 566 516 krooni 65 senti) sissenõutavaks muutumist õigust nende tasumisest keelduda

§ 111

lg 1 järgi (vt otsuse p 31), kuna hageja oli tööd, mille eest ta tasu küsis, vähemalt põhiosas teinud. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks võinud keelduda vähemalt ehitise puuduste kõrvaldamiseks kulunud 100 345 krooni maksmisest. Seega saab kolleegium lähtuda sellest, et kostjal ei olnud õigust keelduda

§ 113

lg 4 või ehituslepingu p 8.7 teise lause alusel arvete maksmisest ja ta peab maksma tasumata arvetelt viivist alates nende sissenõutavaks muutumisest.

  1. Kostja ei ole kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsust viivise väljamõistmise osas vaidlustades esitanud konkreetseid väiteid, millises ulatuses ja mis põhjusel ta just viivisenõuet vaidlustab. Ta ei ole mh vaidlustanud hageja esitatud viivise arvutuslikku arvestust ega väitnud, et see ei vasta lepingule. Kaebusest võib järeldada, et kostja vaidlustab viivisenõuet tervikuna üksnes põhjusel, et ta ei ole sattunud hageja tasunõude maksmisega viivitusse. Sellega kolleegium eelnimetatud põhjustel ei nõustu. Lisaks arvete nr 54 ja 81 tasumisega viivitamisele on kohtud tuvastanud kostja viivituse ka
  2. mai
  3. a arve nr 102 ja
  4. juuni
  5. a arve nr 124 tasumise puhul, mille eest on arvestatud viivist kokku 8077 krooni 84 senti. Neilt arvetelt on kohtud hageja taotlusel samuti viivist arvestanud, kuid selles osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist.
  6. Eelnimetatud põhjustel leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus tuleb osas, milles 658 294 krooni 76 sendi ulatuses rahuldati hageja viivisenõue, jätta muutmata ja kostja kassatsioonkaebus jätta selles osas rahuldamata. IV
  7. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja 730 996 krooni 55 senti leppetrahvina. Vastuhagi järgi on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue kokku 4 153 360 krooni 52 senti, mille ta on osaliselt tasaarvestanud hageja tasunõudega 3 422 363 krooni 97 senti (vt otsuse p 20). Seega on kostja pannud oma leppetrahvinõude maksma osaliselt tasaarvestuse läbi ja osalt (tasaarvestust ületavas osas) vastuhagi nõudena.
  8. Kohtud tunnustasid kostja leppetrahvinõuet 1 567 305 krooni 70 sendi osas, kusjuures ajavahemiku
  9. veebruarist kuni
  10. märtsini 2008 eest 587 739 krooni 70 senti ja
  11. aprillist 2008 kuni
  12. aprillini 2008 eest 979 566 krooni. Kassatsioonimenetluses vaidlustab kostja ringkonnakohtu otsust leppetrahvinõude tunnustamata jätmist 2 586 054 krooni 82 sendi ulatuses, st ajavahemiku
  13. aprill kuni
  14. juuni 2008 eest. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, milles tunnustati kostja leppetrahvinõuet 979 566 krooni ajavahemiku
  15. aprillist kuni
  16. aprillini 2008 eest ja tasaarvestati see hageja nõudega (vt ka otsuse p-d 22, 23).
  17. Kostja leppetrahvinõue tugineb ehituslepingu muutmise kokkuleppe p-le 3, mille järgi muutsid pooled ehituslepingu p 9.7 selliselt, et selle teise lause järgi on tellijal alates
  18. aprillist 2008 õigus nõuda leppetrahvi 0,1% "Lepingu hinnast" ehitustööde lõpetamise tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10% lepingu hinnast". Kostja on leppetrahvi arvestanud lepingu p 8.1 järgselt hinnalt 39 182 646 krooni 45 senti (käibemaksuta). Hageja ei ole vaidlustanud leppetrahvi kokkuleppe kehtivust ega kostja leppetrahviarvestust, samuti ei ole ta väitnud, et leppetrahvinõue esitati hilinenult või et hageja rikkumine oleks vabandatav, ega ole ka taotlenud leppetrahvi vähendamist. Muu hulgas ei ole hageja tuginenud leppetrahvi suuruse määramisel kohtute tuvastatud hinnale 45 908 833 krooni 76 senti (käibemaksuta seega 38 905 791 krooni 32 senti). Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja arvestatud leppetrahvisumma 4 153 360 krooni 52 senti ületab 10% lepingu hinnast (käibemaksuta). Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt alates
  19. aprillist 2008 iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 39 182 krooni 65 senti.
  20. Lähtuvalt ehituslepingu p 9.7 teisest lausest, võib kostja arvestada alates
  21. aprillist 2008 leppetrahvi "Ehitustööde lõpetamise tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest". Seega on leppetrahvinõude arvutamisel oluline, mis ajast mis ajani saab lugeda "Ehitustööde lõpetamise tähtaja" ületatuks. Kohtud on leidnud, et kostja võis leppetrahvi arvestada kuni
  22. aprillini 2008, mil elamu loeti vastuvõetuks, st samastatud on ehitise vastuvõetuks lugemise ja ehitustööde lõpetamise aeg. Kolleegium sellega ei nõustu.
  23. Kolleegiumi arvates tuleb ehitustööde valmimist kui leppetrahvi arvestamisel olulist aega eristada ehitustööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise ajast. See tuleneb juba ehituslepingu p 9.7 teise lause sõnastusest. Pealegi eristatakse töö valmimist (mida saab lugeda ka tööde lõpetamise ajaks) ja vastuvõtmist ka nii

§ 637

lg-s 4 kui ka ehituslepingus, mille järgi ehitise valmimine peab loogiliselt eelnema töö vastuvõtmisele või vastuvõetuks lugemisele. Ehituslepingu p 7.1 järgi kohustus hageja "saavutama Lepingu punktis 2.1 kirjeldatud Ehitustööde valmiduse hiljemalt

  1. märtsiks
  2. a", misjärel pidid pooled alustama elamu vastuvõtu-ülevaatusega. Seega eristasid pooled lepingus selgelt ehitustööde lõpetamise ja sellele järgnevat ehitustööde vastuvõtmise aega. Leppetrahvi võis kostja arvestada üksnes ehitustööde lõpetamise tähtaja ületamisel, elamu vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine seda ei mõjuta. Kohtud tõlgendasid seega vääralt ehituslepingu p 9.7 ja määrasid ebaõigesti leppetrahvinõude arvestamise lõppajaks elamu vastuvõetuks lugemise aja, s.o
  3. aprilli
  5. Kohtute eksimus ehituslepingu p 9.7 tõlgendamisel ei sea siiski kahtluse alla kohtute järeldust, et kostja ei saa leppetrahvi arvestada aja eest pärast
  6. aprilli
  7. Kohtud leidsid tuvastatud asjaoludel õigesti, et elamu tuli lugeda vastuvõetuks
  8. aprillil 2008 (vt otsuse p-d 28, 29, 37). See tähendab, et ehitustööd pidid selleks ajaks olema

§ 638teise lause järgi lõppenud, st elamu pidi olema valmis.

Seega ei ole võimalik, et hageja pidi leppetrahvi maksma ka pärast

  1. aprilli 2008, mistõttu jätsid kohtud põhjendatult tunnustamata kostja leppetrahvinõudest 2 586 054 krooni 82 senti, st nõude ajavahemiku
  2. aprill kuni
  3. juuni 2008 eest. Kostja kassatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.
  4. Küll on osaliselt põhjendatud hageja kassatsioonkaebuse väide, et kohtud tunnustasid alusetult kostja leppetrahvinõuet 979 566 krooni ajavahemiku
  5. aprill kuni
  6. aprill 2008 eest eest. Pooltevahelist leppetrahvi kokkulepet vääralt tõlgendades ja kohaldades leidsid kohtud sisuliselt, et kostja saab leppetrahvi arvestada kuni elamu vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni (vt ka otsuse p-d 44, 45).
  7. Kolleegium ei nõustu siiski hagejaga, et leppetrahvi on valesti arvestatud ka ajavahemiku
  8. aprill kuni
  9. aprill 2008 eest. Kassatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et elamu oli valmis (tööd lõpetatud)
  10. märtsil 2008 (IV kd, tl 97-98). Selle väite õigsuse korral kostjal hageja vastu leppetrahvinõuet ei oleks, kuna hageja ei oleks ehitustööde lõpetamisega viivitusse sattunud. Samas ei ole hageja maakohtus väitnud, et elamu valmis enne
  11. aprilli
  12. Nii on hageja esindaja ise kinnitanud maakohtu istungil
  13. veebruaril 2009 järgmist: "Kõik ehitustööd olid valmis
  14. aprilli kuupäeva seisuga ja selle kohta on koostatud akt. [---] Mööname, et 9 päeva läksime tähtajast üle." (II kd, tl 256.) Elamu (tööde) valmimist just
  15. aprilli
  16. a seisuga kinnitas hageja ka mh
  17. märtsil 2009 maakohtule esitatud hagi täpsustuses (III kd, tl 7), samuti maakohtu
  18. juuli
  19. a istungil (III kd, tl 226). Väidet, et tööd oleks olnud valmis (lõpetatud) enne
  20. aprilli 2008, ei esitanud hageja ka apellatsioonkaebuses (IV kd, tl 17-21) ning selgesõnaliselt kinnitas hageja tööde lõpetamist just
  21. aprillil 2008 kostja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (IV kd, tl 43, 45). Väite, et ehitis oli valmis (ehitustööd olid lõpetatud) enne
  22. aprilli 2008, esitas hageja alles ringkonnakohtu
  23. veebruari
  24. a istungil, kus hageja palus lõppkokkuvõttes lugeda elamu valmimise (tööde lõppemise) päevaks
  25. märtsi 2008 (IV kd, tl 76 pöördel, 77). Seega väitis hageja esimest korda alles apellatsioonimenetluses, et elamu valmis enne
  26. aprilli
  27. Samas ei ole hageja TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 kohaselt ringkonnakohtule põhjendanud, miks ta ei tuginenud sellele maakohtu menetluses. Seetõttu jättis ringkonnakohus põhjendatult hageja kohtuistungil esitatud väite tähelepanuta. Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebuse lahendamisel lähtuda hageja enne ringkonnakohtu
  28. veebruari
  29. a istungit esitatud väitest, et elamu valmis (tööd lõpetati)
  30. aprillil
  31. See tähendab aga, et alusetu on hageja seisukoht, et ta ei pea maksma leppetrahvi
  32. aprillist kuni
  33. aprillini 2008, kuna ta ei olnud ehitustööde lõpetamisega sel ajal viivituses.
  34. Kuna kostjal on õigus arvestada leppetrahvi alates
  35. aprillist 2008 iga viivitatud päeva eest 39 182 krooni 65 senti (vt otsuse p 43), on ringkonnakohtu otsus põhjendatud osas, milles tunnustati kostja 352 643 krooni 85 sendi suurust leppetrahvinõuet üheksa päeva eest (1.-
  36. aprill 2008).
  37. Ringkonnakohtu otsus tuleb aga tühistada osas, milles tunnustati kostja leppetrahvinõuet 626 922 krooni 15 senti ajavahemiku
  38. kuni
  39. aprill 2008 eest ja tasaarvestati see hageja nõudega, ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kuna kohtud on juba tuvastanud, et elamu oli valmis, st ehitustööd olid lõpetatud hiljemalt
  40. aprilliks 2008, kui elamu loeti vastuvõetuks, tuleb asja uuel lahendamisel kindlaks teha konkreetne päev, mil ehitustööd saab lugeda lõpetatuks ja sellest lähtudes lahendada ka kostja leppetrahvinõue ajavahemiku
  41. aprill kuni
  42. aprill 2008 eest. Ehitustööde lõpetamise aeg saab jääda üksnes nimetatud ajavahemikku. Esitatud asjaoludel on ringkonnakohtul võimalik see hinnang anda ja asi lahendada. Asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ei ole TsMS § 688 lg-te 3�5 alusel Riigikohtu pädevuses, mistõttu ei saa kolleegium asja ise lõplikult lahendada.
  43. Eelneva põhjal rahuldatakse hageja kassatsioonkaebus osaliselt, kostja kassatsioonkaebus jääb aga ka leppetrahvinõude tunnustamise osas rahuldamata. V
  44. Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja esitas apellatsioonkaebuse hilinenult. Ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse jätta hageja apellatsioonkaebus läbivaatamata (IV kd, tl 76). Hageja esitas apellatsioonkaebuse kolleegiumi arvates õigel ajal.
  45. Toimikust nähtub, et maakohus edastas oma
  46. juuli
  47. a otsuse poolte esindajatele
  48. juulil 2009 e-kirjaga (III kd, tl nummerdamata). Hagejat maakohtus esindanud Tom Annikve on sellele
  49. juulil 2009 vastanud kinnitusega: "On kätte saadud." (III kd, tl nummerdamata). Hageja apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse T. Annikve digitaalallkirjastatud e-kirjaga saadetuna
  50. augustil 2009 (IV kd, tl 16-23).
  51. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Menetlusdokumendi kättetoimetamisel elektrooniliselt loetakse dokument TsMS § 314 lg 5 esimese lause järgi kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Oluline on seega kinnituse saatmise aeg, kui kinnitusest enesest ei nähtu, et tegelikult saadi dokument kätte varem. Elektroonilisel kättetoimetamisel ei oma tähendust kostja viidatud TsMS § 323 lg 1, mis puudutab dokumendi füüsilist kättetoimetamist äriruumis.
  52. Kolleegium märgib lisaks, et reede pärastlõunal saadud e-kirjale kinnituse saatmist esmaspäeval ei saa vähemalt üldjuhul lugeda ka TsMS § 314 lg 6 järgse kinnituse viivitamatu saatmise kohustuse rikkumiseks. Pealegi kinnitas ka kostja esindaja ise sarnaselt hageja esindajaga maakohtu otsuse kättesaamist alles
  53. juulil 2009 (III kd, tl nummerdamata), kuigi otsus saadeti neile samal ajal ja viisil. VI
  54. Kolleegium peab vajalikuks peatuda ka asja hinnal ja selgitab erinevate nõuete ja vastuhagi esitamisel kehtivaid tsiviilasja hinna määramise põhimõtteid.
  55. Hageja esitas maakohtus kostja vastu rahalise põhinõude 3 540 363 krooni 97 senti ja summaliselt määramata viivisenõude, samuti alternatiivse tunnustusnõude kohustuse puudumise või selle täitmisest keeldumise õiguse tuvastamiseks. Maakohus määras hagihinnaks otsuse järgi 3 540 363 krooni 97 senti.
  56. Kolleegium nõustub maakohtuga, et viivisenõuet, mis hageja arvestuse järgi ei ulatunud põhinõude summani, TsMS § 133 lg 2 järgi hagi hinna määramisel ei arvestata. Küll ei nõustu kolleegium sellega, et maakohus ei arvestanud hagihinna määramisel hageja alternatiivsete tuvastusnõuetega. Lähtudes TsMS § 134 lg 1 teisest lausest, arvestatakse alternatiivsete nõuete esitamisel vaid suuremat nõuet. Hageja soovis tuvastusnõudega vähemalt edasi lükata oma garantiitööde tegemise kohustuse täitmise (vt II kd, tl 285-292). Kohtu tuvastatud asjaoludel soovis ta nii vähemalt edasi lükata oma soorituse väärtusega 100 345 krooni (mis mõisteti hüvitisena hagejalt kostja kasuks välja). Kuna neil asjaoludel on taotletava hüve (kohustuse täitmise edasilükkamine) rahalise väärtuse määramine keerukas, on põhjendatud lähtuda TsMS § 125 teisest lausest ja lugeda esitatud nõue mittevaraliseks. See haginõue ei ole hageja põhilise rahalise nõudega aga sellises seoses, et õigustatud oleks TsMS § 134 lg 3 alusel jätta tuvastusnõue hagi hinna määramisel arvestamata. Kuna nõue esitati
  57. septembril 2008, tuleb hinna määramisel lähtuda TsMS § 132 lg 1 enne
  58. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonist. Kolleegiumi arvates on selle järgi põhjendatud määrata nõude hinnaks 15 000 krooni. Lähtudes TsMS § 125 teisest lausest, § 134 lg 1 esimesest lausest ja § 137 lg-st 11, liidab kolleegium hageja hagi hinna määramiseks maakohtus haginõuded ja määrab hagi hinnaks maakohtus 3 555 363 krooni 97 senti.
  59. Kostja esitas vastuhaginõude, milles palus hagejalt välja mõista 100 345 krooni kulutuste hüvitamiseks ja 730 996 krooni 55 senti leppetrahvina, kusjuures vastuhagi järgi on kostja oma leppetrahvinõude 4 153 360 krooni 52 senti tasaarvestanud hageja tasunõudega (vt otsuse p 20). Maakohus määras vastuhagi hinnaks 831 341 krooni 55 senti. Kuigi sisuliselt pani kostja vastuhagis maksma leppetrahvinõude 4 153 360 krooni 52 senti, on maakohtu käsitlus hinna määramisest põhjendatud. Kostjal on õigus tugineda menetluses tasaarvestusele ka vastuhagi esitamata, mida kostja ongi teinud, esitades vastuhagis vaid hageja tasunõuet ületava leppetrahvinõude osa. Seetõttu on põhjendatud arvestada vastuhagi hinna määramisel üksnes seda osa lahendatavast nõudest, mis ületab kostjalt endalt hagiga nõutavat. Antud juhul ongi maakohus sellest põhjendatult lähtunud, liites samuti õigesti TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi kostja leppetrahvi ja kulutuste hüvitamise nõuded. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et vastuhagi hind maakohtus oli 831 341 krooni 55 senti.
  60. Vastuolus TsMS § 654 lg 1 teise lause ja § 654 lg-ga 2 ning § 442 lg 2 p-ga 51 (nende koostoimes) ei ole ringkonnakohus oma otsuses asja hinda taas kord üldse märkinud. Kolleegium rõhutab siinkohal veel kord hinna otsuses märkimise olulisust, kuna selle järgi ei arvutata üksnes riigilõivu, vaid ka teiselt poolelt väljamõistetavat esindajatasu.
  61. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, millega tunnustati hageja tasunõuet 3 422 363 krooni 97 senti ja viivisenõuet 658 294 krooni 76 senti (st 4 080 658 krooni 73 sendi ulatuses), samuti osas, milles jäeti tunnustamata kostja leppetrahvinõudest 2 586 054 krooni 82 senti. Toimikust nähtub, et kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 145 000 krooni (IV kd, tl 15), märkides kaebuses, et tasub lõivu hagi rahuldamise osas (2 513 353 krooni 3 senti) ja vastuhagi 730 996 krooni 55 ulatuses rahuldamata jätmise osas, st luges oma kaebuse hinnaks 3 244 349 krooni 58 senti (IV kd, tl 12). Ringkonnakohus on sellise hinnaga ilmselt nõustunud.
  62. Kolleegiumi arvates moodustub kostja apellatsioonkaebuse hind järgmiste taotluste hindade summast: 3 422 363 krooni 97 senti hageja rahuldatud tasunõude vaidlustamise hinnana (lähtudes TsMS § 137 lg-st 1); 658 294 krooni 76 senti hageja rahuldatud viivisenõude vaidlustamise hinnana (lähtudes TsMS § 137 lg-st 4); 730 996 krooni 55 senti kostja rahuldamata jäetud leppetrahvi nõude hinnana (lähtudes TsMS § 137 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest), kuna just selle summa võrra (leppetrahvi nõue vastuhagis) soovis kostja lisaks hageja tasunõude rahuldamata jätmisele (tasaarvestuse tõttu) enda kasuks hagejalt raha väljamõistmist. Hagi ja vastuhagi hind tuleb apellatsioonkaebuse hinna määramisel TsMS § 137 lg 2 järgi liita, kui nõuded teineteist ei välista. Sellest tulenevalt määrab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse hinnaks apellatsioonimenetluses TsMS § 137 lg 11 alusel 4 811 655 krooni 28 senti.
  63. Hageja apellatsioonkaebuse hinnaks määras ringkonnakohus 1 900 056 krooni 64 senti (IV kd, tl 24-25), millelt hageja tasus riigilõivuna 100 000 krooni (IV kd, tl 35). Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hagi ja rahuldati vastuhagi. Seega vaidlustas hageja maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata tema tasunõue 118 000 krooni ja alternatiivsed tuvastusnõuded, samuti osaliselt viivisenõue, mida hageja hindas kaebuses 214 750 krooni 94 sendi suuruseks (IV kd, tl 18). Lisaks vaidlustas hageja maakohtu otsust osas, milles rahuldati kostja kulutuste hüvitamise nõue 100 345 krooni ja tunnustati tema leppetrahvinõudest 1 567 305 krooni 70 sendi suurust osa. Lähtudes TsMS § 137 lg 2 esimesest lausest, tuleb nimetatud nõuded apellatsioonkaebuse hinna leidmiseks liita (vt ka otsuse p 62). Muu hulgas tuleb TsMS § 137 lg 4 alusel arvestada asja hinnasse hageja viivisenõue. Eelnimetatud rahaliste nõuete summa on 2 000 401 krooni 64 senti. Sellele lisandub hageja tuvastusnõude hind 15 000 krooni (vt otsuse p 58). Kolleegium määrab eelneva põhjal hageja apellatsioonkaebuse hinnaks TsMS § 137 lg-le 11 tuginedes 2 015 401 krooni 64 senti.
  64. Kassatsioonimenetluses vaidlustab kostja ringkonnakohtu otsust hageja rahuldatud tasunõude 3 422 363 krooni 97 senti osas ja viivisenõude 658 294 krooni 76 senti osas, samuti kostja leppetrahvinõudest 2 586 054 krooni 82 sendi suuruse osa tunnustamata jätmist. Seega on kostja kassatsioonkaebuse ulatus sama tema apellatsioonkaebuse omaga (vt otsuse p 61). Seetõttu on TsMS § 137 lg 1 alusel ka kasstasioonkaebuse hind sama apellatsioonkaebuse hinnaga, milleks kolleegium määras 4 811 655 krooni 28 senti (vt otsuse p 62).
  65. Hageja vaidlustab kassatsioonimenetluses ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles rahuldati kostja leppetrahvinõue 979 566 krooni ulatuses ja tasaarvestati see hageja nõudega. Hageja kassatsioonkaebuse hind on seega 979 566 krooni. VII
  66. Eelneva põhjal jääb kostja kassatsioonkaebus tervikuna rahuldamata, hageja kassatsioonkaebus tuleb aga osaliselt rahuldada (vt otsuse p 50). Tühistatud osas tuleb ringkonnakohtul asi uuesti läbi vaadata.
  67. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest. Kolleegium märgib, et nii hagi kui ka vastuhagi osalisel rahuldamisel ei ole õige jätta menetluskulusid poolte endi kanda, kui poolte kokkuvõttes saavutatud hüvede tasakaal on märkimisväärselt erinev. Vastavalt kohaldub TsMS §
  68. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu TsMS § 163 lg-le 2, mis võimaldab kohtul hagi osalise rahuldamise korral sarnases ulatuses poole pakutud kompromissiga jätta menetluskulud teise poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Toimikust nähtub, et nt maakohtu
  69. juuli
  70. a istungil pakkus hageja kompromissi, mille järgi talle makstaks kohe 2 000 000 krooni ja 800 000 krooni kahe kuu jooksul (III kd, tl 227).
  71. Maakohtu hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek kostja korteriomanditele (vt otsuse p 6) jääb TsMS § 445 lg 2 alusel tagama hageja nõude täitmist.
  72. Kuna hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tagastatakse talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon.
  73. Kuna kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, arvatakse tema kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Kuna kostja kassatsioonkaebuse hind on 4 811 655 krooni 28 senti (vt p 64), tuleb kostjal tasuda sellelt TsMS § 140 lg 2 esimese lause järgi kassatsioonikautsjoni 40 000 krooni. Kostja tasus kautsjonit 32 443 krooni, mistõttu tuleb temalt TsMS § 179 lg 1 alusel vähem tasutud 7557 krooni riigi kasuks välja mõista.
  74. Kuigi kolleegium määras ringkonnakohtus kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 4 811 655 krooni 28 senti (vt otsuse p 62), ei tähenda see, et just sellelt summalt tulnuks kostjal maksta apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Nimelt on RLS § 56 lg-s 19 sätestatud, et tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seega ei saa kolleegiumi arvates siin arvestada viivisenõude arvestamisega kaasnevat hinna suurenemist TsMS § 137 lg 4 alusel. Seega tuleb riigilõivu arvestamisel lähtuda hinnast 4 153 360 krooni 52 senti (4 811 655 krooni 28 senti - 658 294 krooni 76 senti) (vt otsuse p 62). Kuna kostja apellatsioonkaebust uuesti läbi ei vaadata, tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista tema apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv. Toimikust nähtub, et kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 145 000 krooni (IV kd, tl 15). Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 alusel tuli kostjal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 175 000 krooni. Vähem tasutud riigilõiv 30 000 krooni tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista.
  75. Kokku tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista 37 557 krooni (vt otsuse p-d 70, 71). Raha tuleb TsMS § 179 lg 5 alusel tasuda 15 päeva jooksul arvates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist TsMS § 179 lg 9 esimeses lauses ettenähtud ulatuses.
  76. Kolleegium määras hageja hagi hinnaks maakohtus 3 555 363 krooni 97 senti (vt otsuse p 58). Lähtudes RLS § 56 lg-st 1 ja lisast 1 (enne
  77. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis), pidi hageja tasuma haginõudelt riigilõivu maakohtus 83 250 krooni. Sellise summa ongi hageja maksnud (I kd, tl 248), st hagihinna muutmine ei too hagejale kaasa riigilõivu lisaks maksmise kohustust maakohtu menetluse eest.
  78. Kuigi kolleegium määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 2 015 401 krooni 64 senti (vt otsuse p 63), tuleb hagejal tasuda riigilõivu RLS § 56 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 alusel summalt 1 800 650 krooni 70 senti (st arvestamata tuleb jätta viivisenõude hind apellatsioonimenetluses). Sellelt on hageja tasunud riigilõivuna õigesti 100 000 krooni (IV kd, tl 35). Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.