← Eesti

3-3-1-44-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-44-10 1

) § 15 lg 6 ei sätesta detailselt vastutuskindlustuskahju täpset ulatust ja kuna TJI töötajad ei ole kindlustusala spetsialistid, ei oska nad hinnata kindlustussumma piisavust.

  1. OÜ BaltReal Invest (pankrotis) palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada TJI
  2. juuli
  3. a otsus nr 4-3-1/12-1 ja kohustada TJI teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks tema tegevusest tingitud võimaliku tekkiva kahju katmiseks ning ettekirjutuse gaasimahutite nõuetega vastavaks viimiseks. Alternatiivselt paluti teha TJI-le ettekirjutus
  4. mai
  5. a avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Kaebaja väidab: 1) AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega. Temale kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi 8, 11/Betooni 5 asuvad vedelgaasi (propaani) mahutid. Maa-alal on 24 mahutit mahtudega 4, 16, 50 ja 100 m3 ja kogumahuga 1500 m3 ning neis on alaliselt 600-650 t kergesti süttivat kemikaali. AS-le Propaan kuuluvad mahutid jäävad vahetult kaebajale kuuluvate kinnistute kõrvale. AS Propaan ei järgi kemikaali käitlemisel õigusaktides kehtestatud kohustuslikke nõudeid, ohustades seeläbi kaebaja kinnistul asuvat vara ja isikuid. Järelevalve algatamata jätmine rikub kaebaja õigusi; 2) AS Propaan on kindlustatud äriühingu tsiviilvastutusega 2,5 miljonit kr ja omavastutus on 1 miljonit kr, mis ei vasta

§ 15lg 6 ja Kindl

TS § 9 nõuetele. Teises haldusasjas jõudis ekspert järeldusele, et kui AS Propaan gaasimahutitest tingitud elule ohtliku ala suurus on 470 m, peab kindlustussumma katma vähemalt selles raadiuses õnnetuses tekkiva võimaliku kahju. Sellesse alasse jäävad kinnistud aadressidega Betooni 3, Betooni 4, Betooni 5/Gaasi 8, Betooni 6, Betooni 6a, Betooni 6b, Betooni 7, Betooni 7a, Betooni 7b, Betooni 7d, Betooni 8, Betooni 8a, Betooni 8c, Betooni 8d, Betooni 9, Betooni 9a, Betooni 10, Betooni 11, Betooni 12, Betooni 14, Betooni 18, Betooni põik 8, Gaasi 4, Gaasi 4a, Gaasi 5, Gaasi 6, Gaasi 6a ja Gaasi 7. Enamik nendest kinnistutest on hoonestatud ja kõikidel toimub majandustegevus. AS-l Propaan puudub

§ 15

lg-s 6 nõutud kohustuslik vastutuskindlustus; 3) AS Propaan gaasipaigaldised ei vasta SNIP II-37-76 ja käesoleval hetkel üldtunnustatud ohutuse nõuetele ega KGOS §-s 40 sätestatule; 4) TJI teostab vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 1 järelevalvet ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. Kuna vastutuskindlustuse olemasolu on üheks kohustuslikuks nõutavaks tingimuseks kemikaali käitlemise lubatavuse osas, kuulub ka vastavas küsimuses järelevalve teostamine TJI pädevusse. TJI on kohustatud teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks. TJI ei jätnud kohustusliku kindlustuse olemasolu kontrollimata pädevuse puudumise tõttu, vaid seetõttu, et ta ei ole kindlustuse osas spetsialist; 5) punkt 9.42 reguleerib liigse kuumenemise vältimist. Vesijahutussüsteemi olemasolu on üheks võimaluseks liigse kuumenemise ärahoidmiseks. SNIP p-des 9.73-9.79 reguleeritakse gaasipaigaldiste veevarustust. Seega on veevarustusega seonduvad küsimused reguleeritud eraldi alajaotuse all, mis kinnitab, et p 9.42 ei kehtesta mis tahes erandit veevarustusnõuete osas. Mitte üheski punktis sätestatu ei sea vesijahutussüsteemi olemasolu või toimimist sõltuvusse välisõhu temperatuurist; 6) SNIP II-37-76 p 9.17 järgi peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist ventileeritava piirdega. Territooriumil on tellisaed, mis pole ventileeritav.

  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. jaanuari
  3. a otsusega asjas nr 3-07-1542 kaebuse rahuldamata. Kohus leidis: 1) AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega. AS-le Propaan kuuluval maa-alal Gaasi 8, 11/Betooni 5 asuvad vedelgaasi (propaani) mahutid. Kaebaja väitel jäävad vahetult temale kuuluvate kinnistute kõrvale
  4. a paigaldatud kümme 50 m3 ja
  5. a paigaldatud kümme 100 m3 gaasimahutit. 2) KGOS § 40 kohaselt peavad enne selle seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. Nimetatud gaasimahutite paigaldamise ajal kehtisid SNIP II-37-76 nõuded. SNIP II-37-76 p 9.42 kohaselt peavad maapealsed reservuaarid, mis on paigaldatud piirkondades, kus absoluutne maksimaalne välisõhu temperatuur on kõrgem kui 35°C, olema kaitstud vedelgaasi üleliigse kuumenemise eest, nt vesijahutus, reservuaaride valgeks värvimine jne. Punkt 9.47 kehtestab, et maapealsete reservuaaride ridade vahe kahes või enamas reas paiknemisel peab olema suurem kui kõige suurema reservuaari läbimõõt, kuid mitte vähem kui 10 m. Maapealsete reservuaaride igale grupile on ette nähtud suletud vall või piirdesein mittepõlevast materjalist, nt tellistest, puitbetoonist, betoonist kõrgusega mitte vähem kui 1 m arvestatuna 85% kogu reservuaaride grupi mahtuvusest. Punkt 9.42 käsitleb maapealseid reservuaare ja p 9.76 maapealsete reservuaaridega gaasitanklaid, mistõttu reguleerivad need erinevaid mahutiparke. Punkti 9.76 kohaselt peab kõikidele maapealsetele vedelgaasi mahutitele olema ehitatud statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem, mis peab tagama kõigi mahutite külg- ja otspindade jahutamise 75 minuti jooksul intensiivsusega 0,09 l/s m2 ja 0,5 l/s m
  6. Punkte 9.42 ja 9.76 tuleb vaadelda koostoimes, millest tulenevalt p 9.76 ei kohaldu kolmanda isiku suhtes. Punkt 9.76 täiendab p 9.42 vesijahutuse osas, selgitades, millist vesijahutussüsteemi on silmas peetud (statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem), ning seda juhul, kui maapealsed vedelgaasi mahutid (reservuaarid) paiknevad piirkonnas, kus see on kohustuslik (absoluutne maksimaalne õhutemperatuur ületab 35°C). 3) SNIP normid näevad ette, et piirded peavad olema mittepõlevast materjalist, milleks p 9.47 kohaselt on mh telliskivi. Tellistest piirdeaed ei ole SNIP normistiku kohaselt lubamatu. Pole tõendatud, et see piirdeaed on tekitanud või jätkuvalt tekitab probleeme nn ventileerimisega; 4) mahutipargi ehitamise ajal vesijahutussüsteemi ei nõutud ja seda ei projekteeritud. Mahutipark vastas tol ajal kehtinud SNIP nõuetele, sai vastavate ametkondade kooskõlastused ja kasutusloa. Punkti 9.17 kohaselt peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist valmistatud ventileeritava piirdega.
  7. a rajatud piirdeaed vastas tol ajal kehtinud nõuetele.
  8. a renoveerimistööde ja uute mahutite paigaldamise ajal lammutati osaliselt piirdeaed, kuna territoorium peab olema avatud, et ei tekiks gaasi kogunemist. Piirde osalise lammutamisega saavutati eesmärk, et territooriumil ei koguneks gaasi (n-ö ventilatsiooni efekt). Tööd teostati ametkondade järelevalve all, kooskõlas SNIP nõuetega ning mahutid võeti vastu aktidega; 5) gaasipaigaldisele on teostatud seadusega ette nähtud korraline tehniline kontroll OÜ Tehnokontrollikeskus poolt
  9. detsembril 2006, mille tulemusel tuvastati, et gaasipaigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu. Kontrolli viisid läbi kehtiva pädevustunnistusega gaasipaigaldise kasutamise kogenud järelevaatajad; 6) tulenevalt

§ 15

lg-st 6 on AS Propaan kohustatud kindlustama võimalikust suurõnnetusest tekkiva kahju. TJI pädevus järelevalve teostajana küttegaasi ohutuse seaduse raames on sätestatud KGOS §-s

  1. TJI ei saa AS-le Propaan teha ettekirjutust vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks, kuna tal puudub selleks pädevus. Tegemist on seaduse lüngaga, mida saab täita vaid seadusandja. Kohustusliku vastutuskindlustuse osas on seaduses lahti kirjutamata selle sõlmimise tingimused ja kord, samuti kindlustussumma suurus, nimetatud kohustuse täitmata jätmisest tulenevad sanktsioonid, selle täitmise üle järelevalve teostamine.
  2. OÜ BaltReal Invest (pankrotis) palus apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. jaanuari
  5. a otsusega asjas nr 3-07-1542 OÜ BaltReal Invest (pankrotis) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1) menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et tulenevalt KGOS §-st 40 kuuluvad AS Propaan vedelgaasimahutite suhtes kohaldamisele SNIP II 37-76 nõuded; 2) SNIP II 37-76 p-d 9.36-9.53 käsitlevad vedelgaasimahuteid ning nendes on antud maapealsete ja maa-aluste vedelgaasimahutite mõiste, samuti nõuded nende paigaldamiseks (vastavalt p-d 9.40-9.47 ja p-d 9.48-9.51). Maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondadesse, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C, tuleb p 9.42 kohaselt kaitsta vedelgaasi liigse kuumenemise eest (näiteks vesijahutuse või valgeks värvimisega). Seega sätestab p 9.42 kohustuse vältida vedelgaasi liigset kuumenemist ühe võimalusena vesijahutusega piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C. P-st 9.42 ei tulene kohustust varustada kõik maapealsed vedelgaasimahutid vesijahutussüsteemiga, sest ka piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C, võimaldab kõnealune säte kasutada vedelgaasi liigse kuumenemise vältimiseks vedelgaasimahutite valgeks värvimist. Punktid 9.73-9.79 näevad ette nõuded veevarustusele vedelgaaside täitejaamades. Punktist 9.73 nähtub, et see alajaotis käsitleb ohutuse tagamist vedelgaaside täitejaamades, mida kinnitavad ka tuletõrjevett puudutavad p-d 9.74 ja 9.
  8. Punkt 9.76 näeb ette, et maapealsete vedelgaasimahutitega vedelgaaside täitejaam peab olema varustatud mahutite kohtkindla automaatse vesijahutussüsteemiga, mis peab tagama 75 minuti kestel mahutite kõigi külg- ja otsseinte niisutamise intensiivsusega 0,09 l/s m2, vööarmatuuriga otsseinte korral 0,5 l/s m
  9. Punktis 9.76 sätestatakse nõuded automaatsele vesijahutussüsteemile ja p-s 9.77 tuuakse automaatse vesijahutussüsteemis veekulu arvestus, kuid nendest sätetest ei tulene kohustust rajada igasse maapealse vedelgaasimahutitega vedelgaaside täitejaama mahutite kohtkindel automaatne vesijahutussüsteem. Punkte 9.42 ja 9.76 tuleb tõlgendada koostoimes selliselt, et kui p 9.42 alusel peetakse vajalikuks kaitsta maapealsetes mahutites hoitavat vedelgaasi liigse ülekuumenemise eest vesivarustusega, peab rajatav vesijahutussüsteem vastama p-s 9.76 toodud nõuetele. Arvestades eeltoodut ja Eesti klimaatilisi tingimusi, võiks vajadus p 9.76 nõuetele vastava vesijahutussüsteemi järele AS-s Propaan olla üksnes teoreetiline ja selle rajamise kulutused ilmselgelt ebamõistlikud. AS Propaan gaasimahutid vastavad SNIP II 37-76 nõuetele, mistõttu puudub alus vastustajale kaebaja taotletud ettekirjutuse tegemiseks; 3) AS Propaan territooriumi ümbritsev piirdeaed on lubatav ja vastab p 9.17 nõudele. Ringkonnakohtule esitatud fotod ja ortofoto AS Propaan territooriumist kinnitavad vastustaja väidet selle kohta, et tellistest (mittepõlevast materjalist) piirdeaed on majandustsoonis, kus mahuteid ei ole ja valdavas osas ümbritseb AS Propaan territooriumi võrkaed, mis ei takista õhu liikumist. Seetõttu puudub ka AS Propaan territooriumi ümbritseva piirde osas alus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks; 4)

§ 24

lg 1 p-st 1 ei tulene TJI-le pädevust järelevalve teostamiseks

§ 15lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle; 5) kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud politseiseaduse (Pol

S) §-de 3 ja § 12 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel oli politsei, kelle põhiülesandeks oli avaliku korra tagamine ning inimeste ja organisatsioonide seaduslike huvide kaitse, pädev kontrollima kõigi nende seaduste täitmist, mida seadusandja ei ole andnud mõne muu ameti või asutuse pädevusse (praegusel ajal politsei ja piirivalveseadus). Arvestades eeltoodut, oleks vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel pidanud kaebajale selgitama, et ta võib pöörduda AS Propaan suhtes järelevalve teostamiseks

§ 15

lgs 6 ettenähtud nõude täitmise üle avaldusega politsei poole, kuni seadusandja ei ole andnud selle sätte üle järelevalve teostamist mõne muu ameti või asutuse pädevusse. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine ei anna kaebuse osaliseks rahuldamiseks alust, sest vastustajale ei ole põhjendatud ühegi kaebaja taotletud ettekirjutuste tegemine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. OÜ BaltReal Invest (pankrotis) palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus asjas nr 3-07-1542 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator väidab: 1) AS Propaan gaasimahutid peavad olema varustatud automaatse vesijahutusega. SNIP II-37-76 p 9.76 kohaselt peab kõikidel maapealsetel vedelgaasi mahutitel olema ehitatud statsionaarne automaatne mahutite vesijahutussüsteem. AS-l Propaan vesijahutussüsteem puudub. Punkt 9.76 asub veevarustuse alapeatüki all. Punkti 9.73 kohaselt tuleb veevarustuse peatüki nõudeid järgida kõigi vedelgaasi täitejaamade projekteerimisel. Punkti 9.76 tõlgendust kinnitab ka praktika. AS Reola Gaas tegevuse lubamiseks nõuti automaatse vesijahutussüsteemi olemasolu. Reeglina ehitati endise Nõukogude Liidu territooriumil vedelgaasijaamad ühtse tüüpprojekti alusel, milles oli ette nähtud automaatne vesijahutussüsteem; 2) AS Propaan territooriumi ümbritsev tellistest piirdeaed ei ole lubatav. Punkti 9.17 kohaselt peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist ventileeritava (tuulutatava) piirdega. Nimetatud punkti mõte on see, et õnnetuse korral ei koguneks gaas territooriumile; 3) TJI pädevuses on teostada järelevalvet selle üle, kas isik täidab

§ 15

lg-s 6 sätestatut; 4) ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, jättes hindamata tõendi, mis esitati apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks jäeti tähelepanuta asja materjalide hulgas olevad fotod territooriumi piirdeaia kohta. 8. TJI palub jätta OÜ BaltReal Invest (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu ning Tallinna Halduskohtu otsused muutmata. TJI väidab: 1) SNIP II 37-76 p 9.42 kohaselt võib ettevõte valida ise meetme kuumenemise vastu, tegemist on näitliku loendiga. Nimetatud meetme rakendamine ei ole kohustuslik, kuna välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ei ületa 35°C. Kuna AS Propaan mahutid on valgeks värvitud, on ta p-s 9.42 toodud nõude täitnud. Kui p 9.42 nõude täitmiseks on valitud vesijahutussüsteem, tuleb selle projekteerimisel lähtuda p-s 9.76 sätestatust. Kui AS Reola Gaas rakendab vesijahutussüsteemi, on ta teinud seda vabatahtlikus korras täiendava abinõuna; 2) punkti 9.17 eesmärgiks on vältida gaaside kogunemist. AS Propaan mahutipark asub suurel territooriumil ja tellistest lühike piirdeaed asub mahutitest piisavalt kaugel. Seetõttu ei ole gaaside kogunemine võimalik. Enamik territooriumist on ümbritsetud võrkaiaga. Seega on p 9.17 nõue täidetud; 3)

§ 15

lg 6 ei sätesta kindlustussumma alampiiri, vastutuskindluslepingu sõlmimise tingimusi, mistõttu ei ole võimalik nimetatud nõude üle järelevalvet teostada ja hinnata seda, kas nõue on täidetud (KindlTS § 9 lg 2); 4) ringkonnakohus ei ole menetlusnorme rikkunud.

  1. AS Propaan palub jätta OÜ BaltReal Invest (pankrotis) kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu ning Tallinna Halduskohtu otsused muutmata. AS Propaan väidab: 1) SNIP II 37-76 p-i 9.76 ja p 9.42 tõlgendamisel tuleb eristada maapealseid reservuaaridega gaasitanklaid maapealsetest gaasi reservuaaridest. AS Propaan suhtes ei kohaldu p 9.76, kuna tegemist ei ole gaasitanklaga, vaid maapealsete reservuaaridega. Seega kuulub kohaldamisele p 9.
  2. Tõendatud ei ole kassaatori väide, et AS Reola Gaas tegevuse lubamiseks nõuti automaatse vesijahutussüsteemi olemasolu. AS Propaan mahutid vastavad SNIP II 37-76 nõuetele, mida kinnitab asjaolu, et renoveerimistöö on riikliku vastuvõtukomisjoni poolt vastu võetud ning tunnistatud vastavaks; 2) tellistest piirdeaed asub majandustsoonis, kus ei ole mahuteid. Valdavas osas ümbritseb AS Propaan territooriumi võrkaed. Vana piirdeaed jäi osaliselt alles, kuna selle lammutamist ei nõutud. Sellega saavutati eesmärk, et territoorium oleks tuulutatav. Seetõttu on täidetud p 9.17 nõue; 3)

§ 15

lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle ei ole TJI pädev järelevalvet teostama; 4) kuna ringkonnakohus ei muutnud halduskohtu otsust p 9.17 osas, ei pidanud ta kõiki tõendeid uuesti hindama. Selgituskohustuse rikkumata jätmine ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Seetõttu ei ole ringkonnakohus menetlusnorme rikkunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Esmalt analüüsib kolleegium seda, kas vaidlustatud TJI vastus on haldusakt või toiming (I). Seejärel peatub kolleegium kassaatori subjektiivsel õigusel vaidlustada TJI vastust ja nõuda ettekirjutuse tegemist (II) ning TJI pädevusel (III). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (IV). I
  2. Kassaator esitas halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud TJI vastus tühistada ja kohustada TJI-d teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja ettekirjutuse gaasimahutite nõuete vastavusse viimiseks. Alternatiivselt taotleti TJI-le ettekirjutuse tegemist avalduse uueks läbivaatamiseks. Haldus- ega ka ringkonnakohus ei ole analüüsinud seda, kas vaidlustatud TJI vastus on haldusakt või toiming. Kolleegiumi hinnangul on esmalt tarvilik täpsustada, kas TJI vastus on haldusakt või toiming, kuna sellest sõltub, mida kaebaja saab kaebuses taotleda ja millised on kohtu volitused kaebuse lahendamisel (haldusakti tühistamine või toimingu õigusvastasuse tuvastamine).
  3. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). Kolleegium on seisukohal, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Toimingul see tunnus puudub.
  4. Vaidlustatud vastuse kohaselt viis TJI AS Propaan suhtes läbi järelevalvemenetluse ja selle tulemusena koostati järelevalve akt. Vaidlustatud vastusega teavitati kassaatorit kui avalduse esitajat eelmainitust. Kolleegium leiab, et vaidlustatud TJI vastus ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, kuna see ei ole suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ühtlasi ei sätesta küttegaasi ohutuse seadus ega ka kemikaaliseadus, et avaldusele, millega soovitakse järelevalve menetluse algatamist kolmanda isiku suhtes, vastamine oleks haldusakt. Seetõttu on tegemist haldustoiminguga, mille tühistamist nõuda ei saa.
  5. Kolleegium on seisukohal, et kuna kassaator esitas kaebuses ka kohustamistaotluse, siis eespool nimetatud viga asja lahendamist ei mõjuta ega takista. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. See säte tähendab, et kohus ei või väljuda kaebuse piiridest, asudes omal algatusel lahendama taotlusi, mida kaebaja pole esitanud. Kaebusest nähtub, et kassaatori eesmärgiks ei ole ainuüksi TJI vastuse tühistamine, vaid ta tahe on suunatud sellele, et TJI tagaks, et AS Propaan järgiks oma tegevuses õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kuna kassaator oli kaebuses kohustamistaotluse esitamisega kohase õiguskaitsevahendi esitanud, ei ületa kohus kaebuse piire ega tee otsust taotluse kohta, mida pole esitatud (HKMS § 25 lg 4). Toiming, millega kassaatorit teavitatakse, et AS Propaan suhtes on koostatud järelevalve akt ning tema tegevus vastab nõuetele, ei riiva iseseisvalt kaebaja omandiõigust ega ohusta tema kinnistul viibivaid isikuid. Seega asjaolu, et kohtud ei ole analüüsinud seda, kas tegemist on haldusakti või toiminguga, ei mõjuta lõplikku tulemust, mistõttu ei ole põhjendatud lasta menetlusosalisel tühistamistaotlust õigusvastasuse tuvastamise taotluseks muuta. II
  6. Kolleegium on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis) kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on kassaatoril õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta.
  7. Asjas ei vaielda selle üle, et AS Propaan mahutid paiknevad kassaatori kinnistu kõrval, mistõttu võib AS Propaan tegevus omada mõju kassaatori õigushüvele.
  8. Vaidlus puudub ka selles, et TJI teostas AS Propaan vedelgaasi täitejaama gaasipaigaldiste üle järelevalvet, mille tulemusena vormistati järelevalve akt. Seega viis TJI AS Propaan suhtes järelevalvemenetluse läbi. Kuna TJI viis AS Propaan suhtes järelevalvemenetluse läbi, puudub vajadus analüüsida, kas TJI järelevalvemenetluse algatamine on kaalutlusvigadega või mitte. Järelevalve teostamine oligi kassaatori üheks eesmärgiks, mille ta ka saavutas. Seega saab käesoleval juhul vaidluse all olla ainult see, kas TJI poolt konkreetse meetme (praegusel juhul ettekirjutuse tegemine vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks) rakendamata jätmisel esines kaalutlusviga. Selleks peab kohus analüüsima, kas kaalutlusõigust sätestava õigusnormi kohaselt peab TJI üldse langetama otsustuse meetme rakendamise kohta. Kui TJI-l sellist kohustust ei ole, puudub vajadus analüüsida seda, kas TJI tegevuses, millega jäeti AS Propaan suhtes meede rakendamata, esineb kaalutlusviga.
  9. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks TJI-d tegema AS-le Propaan ettekirjutuse sõlmida vastutuskindlustusleping ja viia gaasimahutid nõuetega vastavusse. Kolleegium on seisukohal, et kuna järelevalvemeetme rakendamine toimub kaalutlusõiguse alusel, ei saa kassaator käesoleval juhul nõuda, et TJI teeks AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetega vastavusse viimiseks.
  10. Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha ettekirjutusi kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks koos täitmise tähtaja määramisega ja kontrollida ettekirjutuse täitmist (

§ 24lg 3 p 3).

TJI-l on õigus teha ettekirjutus ka küttegaasi ohutuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, nõuetele mittevastava gaasipaigaldise kasutamise peatamiseks (KGOS § 28, § 30 lg 1 p 5, § 31 lg 1). Kolleegium on seisukohal, et eelmainitud sätted näevad TJI-le ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks. TJI võib teha isikule ettekirjutuse, kui see isik rikub kemikaaliseaduse ja küttegaasi ohutuse seaduse või nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või kasutab nõuetele mittevastavat gaasipaigaldist.

  1. TJI otsustas jätta AS Propaan suhtes kassaatori poolt taotletavad järelevalvemeetmed rakendamata, kuna kontrollimisel selgus, et gaasipaigaldisele on teostatud seadusega ette nähtud korraline tehniline kontroll OÜ Tehnokontrollikeskus poolt
  2. detsembril 2006, mille kohaselt vastavad need nõuetele ja on kasutamiseks ohutud. Ühtlasi märgiti, et AS Propaan suhtes ei kohaldata SNIP II 37-76 p 9.42 nõuet ja

§ 15lg-s 6 sätestatud nõue on jäetud seaduses täpsustamata.

Seega oli TJI seisukohal, et

§ 24

lg 3 p 3 ja KGOS § 30 lg 1 p 5 ning § 31 lg 1 faktilised koosseisud on täitmata, mis oleksid lubanud tal teostada kaalutlusõigust meetme rakendamiseks.

  1. SNIP II 37-76 p 9.17 kohaselt peab vedelgaaside täitejaamade territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist tuulutatava piirdega. Maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondadesse, kus välisõhu maksimumtemperatuur ületab 35°C, tuleb kaitsta vedelgaasi liigse kuumenemise eest (näiteks vesijahutuse või valgeks värvimise teel) (SNIP II 37-76 p 9.42). Maapealsete vedelgaasijahutitega vedelgaaside täitejaamad on varustatud vesijahutussüsteemiga, mis peab tagama 75 minuti kestel mahutite kõigi külg- ja otsseinte niisutamise intensiivsusega 0,09 l/s m2, vööarmatuuriga otsseinte korral 0,5 l/s m2 (SNIP II 37-76 p 9.76). Kolleegium märgib, et p 9.42 ei kohusta mahuteid kaitsma ülekuumenemise eest just vesijahutusega. Punkt 9.76 sätestab konkreetsed tingimused, millele vesijahutussüsteem peab vastama ning p 9.76 nõue rakendub siis, kui on otsustatud vesijahutussüsteemi kasuks. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu tõlgendusega p-de 9.42 ja 9.76 osas.
  2. Ringkonnakohus leidis, tuginedes talle esitatud fotodele ja ortofotole, et piirdeaed vastab ple 9.17, kuna tellistest piirdeaed on majandustsoonis, kus mahuteid ei ole ja valdavas osas ümbritseb AS Propaan territooriumi võrkaed. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud asja materjalide juures olevate fotodega, mis kinnitavad, et AS Propaan piirdeaed ei vasta p-le 9.
  3. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilistel asjaoludel ja Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (HKMS § 64 lg 2). Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus on jätnud asja juurde kogutud tõendid hindamata. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et ringkonnakohus on oma järelduse ka fotode pinnalt teinud. Kassaator ei väida, et tõendid on vastuolulised. Seega leiab kolleegium, et ringkonnakohus on tõendeid nõuetekohaselt hinnanud.
  4. Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest (

§ 15lg 6). Kindl

S § 9 lg 1 sätestab, et kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Kolleegium on seisukohal, et TJI-l puudub

§ 15

lg-s 6 sätestatud nõude üle järelevalve teostamise pädevus (vt käesoleva otsuse p-d 26 ja 27). Seetõttu ei saanud TJI kontrollida, kas AS Propaan tegevus vastab

§ 15lg-s 6 sätestatud nõudele.

Küll aga peab kolleegium vajalikuks

§ 15

lg 6 osas täiendavalt märkida, et kohustusliku kindlustuse kehtestamisel sätestatakse seadusega kindlustuslepingu sõlmimiseks kohustatud isik, kindlustatud isik, kindlustussumma ja kindlustusjuhtum (KindlS § 9 lg 2). Kuna

§ 15

lg 6 ei sätesta kindlustussummat või selle arvutamise metoodikat ega kindlustatud isikut, ei ole

§ 15lg-s 6 sätestatud nõue piisavalt täpselt sätestatud.

Seetõttu puudub järelevalveorganil võimalus nimetatud nõude täitmise üle sisulist kontrolli teostada.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tuvastatud ei ole kemikaaliseaduse, küttegaasi ohutuse seaduse ega nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumist ega ka nõuetele mittevastava gaasipaigaldise kasutamist. Seetõttu puudus TJI-l vajadus kaaluda, kas teha AS-le Propaan ettekirjutus või mitte. III
  2. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus asusid seisukohale, et

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt ei ole TJI pädev kontrollima, kas AS Propaan täidab

§ 15lg-st 6 tulenevat nõuet.

26. Järelevalvet kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ kemikaalide eksportimise ja importimise kohta nõuete täitmise üle teostab ka TJI ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas (

§ 24lg 1 p 1).

Kolleegium leiab, et põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on avalik võim õigustatud tegutsema siis, kui õigusnormid näevad avalikule võimule ette nii pädevuse kui ka volituse.

§ 24

lg 1 p 1 on pädevusnorm, millega on kindlaks määratud TJI ülesanded ning see, millistes olukordades on tal lubatud järelevalvet teostada. Nimetatud sätte kohaselt on TJI pädev teostama järelevalvet nõuete üle, mis seonduvad ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutusega, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamisega.

§ 15

lg-s 6 sätestatud suurõnnetuse ohuga ettevõtte omaniku kohustuse näol ei ole tegemist kohustusega, mis peab tagama käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise, vaid tegemist on kohustusega sõlmida kindlustusleping. Nimetatud kohustuse eesmärgiks on kehtestada KindlS § 9 mõttes kohustuslik sundkindlustus, mis peab võimaliku suurõnnetuse korral tagama selle, et kahju saaks hüvitatud. Kohustuslik kindlustus on suunatud tagajärje likvideerimisele, mitte ennetamisele ja käitlemise ohutusele. Seega ei tulene

§ 24

lg 1 p-st 1 TJI-le pädevust teostada järelevalvet

§ 15lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle.

Ühtlasi ei sätesta kemikaaliseaduse teised sätted TJI-le sellist pädevust. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt puudub TJI-l pädevus teostada järelevalvet

§ 15lg-s 6 sätestatud nõude üle. 27. Ringkonnakohus leidis, et Pol

S § 3, § 12 lg 1 p 2 ja p 3 kohaselt oli politsei pädev kontrollima

§ 15lg 6 täitmist.

Kolleegium ringkonnakohtu eelmainitud seisukohaga ei nõustu. Nimelt sätestab

§ 13

lg 2 p 8, et Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärje suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on eelmainitud sätte kohaselt Vabariigi Valitsuse pädevuses hinnata seda, kas suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte järgib

§ 15lg-s 6 sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse nõuet.

IV

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuse resolutsiooni asjas nr 3-07-1542 muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  4. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg-le 4 lahendada menetluskulude jaotus. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 92 lg 1). TJI menetluskulude väljamõistmist ei taotle. AS Propaan taotleb kassaatorilt kassatsiooniastmes kantud menetluskulude 45 084 kr väljamõistmist. Riigikohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on õigusabiteenust kassatsiooniastmes osutatud 22 tunni ja 6 minuti eest. Õigusabi koosneb analüüsist, kassatsioonkaebusele vastuse koostamisest, TJI vastusega tutvumisest, kliendiga konsulteerimisest. Kolleegium peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista kassaatorilt AS Propaan kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskuludest 10 000 kr (HKMS § 92 lg 7). Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.