← Eesti

3-3-1-19-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-19-10

  1. oktoober 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque OÜ Cesares kaebus Tallinna Keskkonnaameti
  2. juuli
  3. a hoolduslõikusloa nr 6.1-2/1631 õigusvastasuse tuvastamiseks seatud tingimuste tõttu Tallinna Ringkonnakohtu
  4. jaanuari 2010 a. otsus haldusasjas nr 3-08-1683 Tallinna Keskkonnaameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Tallinna Keskkonnaameti kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus haldusasjas nr 3-08-
  7. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. OÜ Cesares esitas
  9. juunil 2008 Tallinna Kommunaalametile teate elektriliinide kaitsevööndis puude okste kärpimiseks vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingule. Tallinna Kommunaalamet edastas OÜ Cesares teate Tallinna Keskkonnaametile lahendamiseks.
  10. Tallinna Keskkonnaamet väljastas
  11. juuli
  12. a kirjaga nr 6.1-2/1531 hoolduslõikusloa, mis sisaldas viis tingimust, sh nõude, mille kohaselt puuokste lõikust peab teostama eriharidusega puuhoolduse spetsialist (arborist) ning nõude, et puuvõrast tuleb eemaldada ka murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad. OÜ Cesares esitas
  13. juulil 2008 Tallinna Keskkonnaametile järelepärimise väljastatud hoolduslõikusloa kohta, soovides selgitust, kas Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt korraldatud liinihoolduse hankes olid välja toodud kõik asjaolud, millest hankes osalejaid oleks tulnud teavitada. Tallinna Keskkonnaameti
  14. augusti
  15. a kirjas selgitati, et Keskkonnaamet on nõus loobuma nõudest, et liinihoolduse käigus tuleb eemaldada ka varasematest lõikustest jäänud oksatüükad ja kuivad oksad.
  16. OÜ Cesares esitas Tallinna Halduskohtule
  17. augustil 2008 kaebuse hoolduslõikuse loa tingimuste tühiseks tunnistamiseks.
  18. septembri
  19. a kaebuse täienduses taotles OÜ Cesares Tallinna Keskkonnaameti kohustamist nõuetekohase puude hoolduslõikuse loa väljastamiseks.
  20. novembril 2008 esitatud taotluses soovis OÜ Cesares, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Keskkonnaameti
  21. juuli
  22. a kirjaga nr 6.1-2/1531 esitatud nõuded hoolduslõikuse teostamiseks.
  23. Tallinna Halduskohtu
  24. juuni
  25. a otsusega OÜ Cesares kaebus rahuldati. Kohus tunnistas Tallinna Keskkonnaameti
  26. juuli
  27. a kirjaga nr 6.1-2/ 1531 väljastatud loa õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt loa tingimus - puuokste lõikamist peab teostama puuhoolduse spetsialist - on õiguspärane. Kaebaja ei pidanud aga teostama töid ulatuses, millele andis loa vastustaja. Soovitud töödest ulatuslikuma töö tegemise nõude esitamisel ei saanud loa andja väljuda taotluse piiridest ning tegemist ei ole kõrvaltingimusega, mida oleks saanud esitada määruse nr 45 kehtestatud korrast tulenevalt. Selline õigusvastasus tingib loa õigusevastaseks tunnistamise tervikuna.
  28. Sellele otsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Keskkonnaamet, kes taotles Tallinna Halduskohtu
  29. juuni
  30. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1682 tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega kaebus jätta rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud menetlusnorme, sest väljus kaebuse piiridest. OÜ Cesares on vaidlustanud vastustaja poolt seatud tingimused puu hoolduslõikuse teostamiseks osas, mis puudutavad eriharidusega puuhoolduse spetsialisti kasutamist ning nõuet puuvõrast eemaldada murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad. Kohus, tunnistades õigusevastaseks kogu väljastatud loa, on väljunud ilmselgelt kaebuse ja vaidluse piiridest. Keskkonnaamet leidis, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning vääralt kohaldanud materiaalõigust. Keskkonnaameti väitel on ta loobunud lisatööde nõudest
  31. augusti
  32. a kirjaga. Kuivõrd ka loa andmine on vormistatud kirjaga, siis tulnuks ka eelnimetatud kirja sarnaselt loa andmise kirjaga lugeda haldusaktiks.
  33. OÜ Cesares ei pidanud apellatsioonkaebusele esitatud vastuses apellatsioonkaebust õigeks. Kaebaja arvates on halduskohtu otsus õige ja põhjendatud. Kuna Tallinna Keskkonnaamet ei rahuldanud OÜ Cesares taotlust, vaid väljastas hoolduslõikusloa tingimustega, mis pole õiguspärased, siis on OÜ-l Cesares õigus taotleda väljastatud loa õigusevastaseks tunnistamist tervikuna.
  34. Tallinna Ringkonnakohtu
  35. jaanuari
  36. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1682 jäeti Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muutis Tallinna Halduskohtu
  37. juuni
  38. a kohtuotsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei kohaldu käesoleval juhul looduskaitseseaduse § 45 alusel antud Tallinna Linnavolikogu
  39. augusti
  40. a määrus nr 45 ning polnud võimalik selle määruse alusel kaebajale loa andmisest keelduda. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  41. märtsi
  42. a määrusega nr 19 kehtestatud Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra § 7 reguleerib elektripaigaldise kaitsevööndis puude ja võsa raiumist. Määruse § 7 lg 1 näeb ette, et elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavad ja elektripaigaldist ohustavad puid ja võsa, sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa raiumisel arvestada looduskaitseseaduse §-s 45 kehtestatud nõudeid. Kaebaja esitas elektripaigaldise omaniku volitusel teate, et elektriliinide kaitsevööndis hakatakse kärpima oksi Eesti Energia Jaotusvõrgu poolt etteantud tingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul pole selle teate näol tegemist taotlusega hoolduslõikuse loa väljastamiseks, vaid elektriohutusseaduse § 12 lg-s 1 ette nähtud teatega kinnisasja omanikule. Puude kärpimiseks ei pea elektripaigaldise omanik luba hankima. Kaebaja ei soovinud teostada puude raiet, mille puhul oleks vajalik olnud kohaliku omavalitsuse luba. Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 ei kohaldu ka põhjusel, et ei kavatsetud puude raiet ega puude hoolduslõikust määruse mõttes. Vaidlustatud loa näol on tegemist õigusliku aluseta antud loaga, mistõttu ka lisatingimuste seadmine oli õigusevastane.
  43. Tallinna Ringkonnakohtu
  44. jaanuari
  45. a otsusele esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Keskkonnaamet. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
  46. jaanuari
  47. a kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  48. Kassaator vaidlustab otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessinormide eiramise tõttu. Kassaator on seisukohal, et looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, v.a kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Kassaator rõhutab, et looduskaitseseaduse § 43 alusel on looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil vastavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Eelnevast tulenevalt on kohaliku omavalitsuse pädevuses määratleda looduskaitseseaduse § 45 rakendamiseks kõik vajalikud loa andmise piiritlused, määratlused, tingimused jne. Seaduses kasutatud mõistet "raiuma" tuleks sisustada ja tõlgendada seaduse eesmärgist ja vastavatest kohalikest oludest lähtuvalt. Kassaator leiab, et kohalikul omavalitsusel on eelnevast tulenevalt õigus kontrollida üksikpuuga ettevõetavat lõikust. Kassaatori väitel on puude likvideerimine ja puude võradega ettevõetavad hooldustegevused lisaks looduskaitselisele tähtsusele seotud ka linna üldise heakorraga. Tallinna Linnavolikogu
  49. juuni
  50. a määrusega nr 45 kehtestatud Tallinna linna heakorra eeskirja § 13 punkti 3 kohaselt on heakorra nõuete tagamiseks keelatud omavoliliselt vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid. Kassaator ei nõustu järeldusega, et Tallinna Linnavolikogu
  51. augusti
  52. a määrus nr 45 ei rakendu põhjusel, et ei olnud kavatsetud puude raiet ega hoolduslõikust selle määruse tähenduses, vaid okste kärpimine elektripaigaldise ohutu käitlemise tagamiseks. Kassaator leiab, et osundatud määruse kohaldamisala ei ole seatud sõltuvusse raie või hoolduslõikuse teostamise põhjusest; hoolduslõikuse alla kuuluvad kõik puudega ettevõetavad lõikused. Kassaator leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministri
  53. märtsi
  54. a määrusega nr 19 kehtestatud Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (edaspidi Kord) ei välista Tallinna Linnavolikogu
  55. augusti
  56. a määruse nr 45 kohaldamist. Osundatud Korra § 7 lg 1 näeb ette, et elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavaid ja elektripaigaldist ohustavaid puid ja võsa sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades ning lõige 5 näeb ette, et tiheasustusega aladel puude ja võsa raiumisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse §-s 45 sätestatud nõudeid. Sama Korra § 7 lg 3 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis puude, puude okste ja võsa raiumisel elektripaigaldise omanik kohustatud langetatud puud koguma hunnikutesse või vallidesse või põletama. Viimasest saab järeldada, et raiumise all on paragrahvis 7 silmas peetud kogu puudega ettevõetavat tegevust, mis olenevalt olukorrast võib olla nii puu likvideerimine kui ka ainult puu okste raiumine. Korra § 7 lg 2 kohaselt on elektripaigaldise omanikul õigus kinnisasja omanikku eelnevalt teavitamata raiuda puud, puude oksad ja võsa, mis on põhjustanud elektripaigaldise rikke või loovad ohtliku olukorra. Ohu korral tegutsemist võimaldab ka Tallinna Linnavolikogu
  57. augusti
  58. a määrus nr 45, mille § 7 lg 1 näeb ette, et kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule raieluba ei vormistata. Tegemist polnud ohu kohese likvideerimise vajadusega vaid elektripaigaldise kaitsevööndi tavapärase hooldusega. Kassator ei pea õigeks kohtu seisukohta, et kaebaja
  59. juuni
  60. a teatis ei ole käsitatav taotlusena hoolduslõikusloa saamiseks. Kassaatori hinnangul oli selle teatise näol tegemist nii teatisega kinnisasja omanikule kui ka taotlusega omavalitsusorganile hoolduslõikusloa saamiseks.
  61. OÜ Cesares ei nõustu vastuses kassatsioonkaebusele kassaatori väidetega ja leiab järgmist: 1) OÜ Cesares ei saanud järeldada Tallinna Keskkonnaameti
  62. augusti
  63. a vastusest OÜ Cesares järelepärimisele, et Tallinna Keskkonnaamet on loobunud loa tingimusest eemaldada puuvõrast varasematest lõikustest jäänud oksatüükad ja kuivanud oksad; 2) OÜ Cesares taotles puude hoolduslõikusluba, mille käigus puid ei likvideerita, mitte raieluba; OÜl Cesares puudus huvi vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid. Lähtuvalt kolmanda isikuga sõlmitud lepingust ning kehtinud normidest esitaski OÜ Cesares taotluse elektriliinide hooldamiseks hoolduslõikusloa saamiseks. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu
  64. juuni
  65. a määruse nr 45 §-le 9 oli kassaatoril võimalus taotlus rahuldada või § 10 alusel keelduda hoolduslõikusloa väljastamisest. Kassaator ei rahuldanud taotlust, vaid seadis tingimused, millega muutis vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu mahtu ning kehtestas nõuded OÜ Cesares töötajatele, mitte aga nõuded puu hoolduslõikuse meetodi, ulatuse ja aja kohta.
  66. Kolmas isik, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu seisukoht on õige ja kassaatori seisukoht vale. Täiendavaid põhjendusi kolmas isik kassaatori seisukohtade ümberlükkamiseks ei esita. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  67. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu järeldus, et selles asjas ei kohaldu looduskaitseseaduse § 45 alusel antud Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 ning elektripaigaldiste kaitsevööndis okste raiumisel tuleb juhinduda üksnes majandus- ja kommunikatsiooniministri
  68. märtsi
  69. a määrusest nr 19, on ekslik. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  70. märtsi
  71. a määrusega nr 19 vastu võetud Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra § 7 lg 5 kohaselt tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa raiumisel arvestada lisaks lõigetes 1 kuni 3 sätestatule ka looduskaitseseaduse §-s 45 kehtestatud nõudeid. Määruse sellest sättest tulenevalt laieneb tiheasustusaladel elektripaigaldiste kaitsevööndis puude raiumisele ka kohaliku omavalitsuse poolt väljastatava loa nõue. Sellise loa andmise tingimused ja kord on sätestatud Tallinna Linnavolikogu
  72. augusti
  73. a määrusega nr
  74. Kolleegium möönab, et puude raiumise mõiste on looduskaitseseaduses ja asjassepuutuvas ministri määruses piisavalt piiritlemata. Samas nõustub kolleegium kassaatori tõlgendusega, mille kohaselt selle mõiste määratlemisel puudub vastuolu looduskaitseseaduse ja kohaliku omavalitsuse määruse vahel ning raie saab hõlmata mitte üksnes puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste lõikamist. Asjaolu, et üht liiki raietöödeks - puude pügamiseks, kärpimiseks või puude okste raieks või lõikuseks, mille käigus puud ei langetata - on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eraldi luba, ei oma määravat tähendust. Õige on kassaatori väide, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministri
  75. märtsi
  76. a määrusega on hõlmatud mitte üksnes puude ja võsa raiumine, vaid ka puude okste raiumine.
  77. Ekslik on ringkonnakohtu väide, et Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 ei kohaldu põhjusel, et OÜ Cesares ei kavatsenud puude raiet ega hoolduslõikust selle määruse mõttes. Ringkonnakohus pidas oluliseks asjaolu, et puude kärpimine sooviti ette võtta elektripaigaldise ohutu käitamise tagamiseks, mitte aga puude võra hooldamiseks ja kujundamiseks. Kolleegium leiab, et raie- või hoolduslõikusloa taotlemine ei sõltu hoolduslõikuse eesmärgist, välja arvatud määruse § 7 lg-s 1 sätestatud juhtudel. Määruse § 2 lg 1 p 5 sõnastusest, mille kohaselt hoolduslõikus on puu võra hooldamiseks ja kujundamiseks ette võetav lõikus, mille käigus puud ei likvideerita, ei saa järeldada, et puu võra hooldamine elektripaigaldise ohutuse tagamiseks ei kujuta endast hoolduslõikust. Hoolduslõikuse määratlus ei ole suunatud hoolduslõikuse eesmärkide ammendavale loetlemisele. Selline järeldus tuleneb ka määruse § 8 lõikest 1, mille kohaselt puu hoolduslõikuseks esitatakse ametile kirjalik vabas vormis taotlus, kus on muuhulgas näidatud ka see, millisel eesmärgil, millal ja millist puu hooldusvõtet soovitakse teostada.
  78. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et OÜ Cesares esitas kohalikule omavalitsusele üksnes teatise kavandatavast puude okste kärpimisest elektriliinide kaitsevööndis, tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri osundatud määruse § 7 lõikele
  79. Kohtuasjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et OÜ Cesares taotles kohalikult omavalitsusest puude hoolduslõikuse luba vastavalt Tallinna Linnavolikogu
  80. augusti
  81. a määrusele nr
  83. Eeltoodud asjaoludel tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
  84. jaanuari
  85. a otsus haldusasjas nr 308-1682 tühistada. Kolleegium saadab kohtuasja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse. Kautsjon kuulub tagastamisele vastavalt kassaatori taotlusele Tallinna Linnakantselei finantsteenistusele (arve xxxxxxxxxxxxxx, SEB pank, viitenumber xxxxxxxxxxxxxxxx). Kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlus jääb rahuldamata ning Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.