RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 3-1-1-64-10
- oktoober 2010 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Väärteoasi Tambet Toomela karistamises liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi Harju Maakohtu
- märtsi
- a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-24440 T. Toomela kaitsja vandeadvokaat Tarmo Repp, kassatsioon
- september 2010 Tallinna Transpordiameti esindaja Talvo Rüütelmaa ja T. Toomela kaitsja T. Repp RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsuse resolutiivosa Tambet Toomela väärteoasjas muutmata, kuid asendada kohtuotsuse põhiosas Tallinna Transpordiameti
- septembri
- a parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti peale esitatud kaebuse lahendamata jätmise põhjendused Riigikohtu otsuse punktis 11 toodud põhjendusega.
- Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tambet Toomelale koostati
- septembril 2009 väärteoprotokoll liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 alusel selle kohta, et vastavat luba omamata parkis ta
- septembril 2009 sõiduauto Volkswagen registreerimismärgiga XXX XXX Tallinnas Lootsi tn 7 liiklusmärkide 384 (parkimise keeluala) ja 579 (sõiduki sundteisaldus) ning lisateatetahvli 891b (v. a L OÜ lubadega) mõjualasse, rikkudes sellega LE § 152 p 1 nõudeid. Samas koostas Tallinna Transpordiameti kontrolör LS § 202 lg 2 p 4 alusel ka parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti ja kõnesolev sõiduk teisaldati.
- Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti
- oktoobri
- a otsusega karistati T. Toomelat LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 240 krooni.
- Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas kaebuses palus T. Toomela tühistada Tallinna Transpordiameti
- septembri
- a parkimiskorda rikkunud sõiduki 3-1-1-64-10 ümberpaigutamise akti nr KR 075835 (edaspidi teisaldusakt) ning kohustada Tallinna Transpordiametit hüvitama talle sõiduki hoiukohta toimetamise ja seal hoidmisega seotud kulud 420 krooni. Alternatiivselt paluti jätta kohaldamata LS § 202 lg 7 esimene lause ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
- augusti
- a määrus nr 279 (edaspidi määrus) "Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ja seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad". T. Toomela palus tunnistada need aktid põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastada asi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks.
- Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega jäeti T. Toomela kaebus rahuldamata ja Tallinna Transpordiameti otsus muutmata. Maakohus leidis, et T. Toomela väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Väärteomenetlust teostas pädev menetleja, väärteoprotokoll on koostatud nõuetekohaselt. Vastuseks kaebuses esitatud alternatiivsele taotlusele leidis kohus, et T. Toomela väärteo tuvastamine ja selle eest karistamine ei sõltu sõiduki teisaldusakti koostamisest või koostamata jätmisest. Sellest tingitult ei ole käesolevas asjas asjakohane põhiseaduslikkuse järelevalve alustamine kaebuses märgitud asjaoludel. Kohus asus seisukohale, et väärteomenetluse käigus koostatud teisaldusakt on haldustoiming. T. Toomela on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse teisaldusakti tühistamiseks ja selle tagasitäitmise kohustamiseks. Kuna see kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-09-2352), siis on ka halduskohtu pädevuses anda hinnang teisaldamise kui haldustoimingu õiguspärasusele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Tarmo Repp, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator palub jätkuvalt tühistada ka teisaldusakt ja kohustada akti koostajat tagastama T. Toomelale sõiduki hoiukohta toimetamise, hoidmise ja valvamise kulude hüvitis 420 krooni. Kassaator palub jätta kohaldamata LS § 202 lg 7 esimene lause ja selle alusel kehtestatud määrus ning tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks ja alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kaitsja põhjendab kassatsiooni järgnevaga. 5.1 Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhistamata. Väärteoasja ei menetletud täies ulatuses. Kohus on väljunud väärteoasja arutamise piiridest. 5.2 Arvestades Riigikohtu erikogu
- novembri
- a määruse seisukohti haldusasjas nr 3-3-4-7-02, oli maakohus kohustatud väärteoasja lahendamise kõrval lahendama ka kaebuses tõstatatud teisaldusakti seaduspärasuse probleemi. Selles lahendis on Riigikohtu erikogu leidnud, et teisaldamisotsus on haldusakt, mida saab juhul, kui see koostati väärteomenetluses, vaidlustada koos karistusotsuse vaidlustamisega maakohtus. Maakohus on pädev tühistama teisaldusakti analoogiliselt karistusotsusega. Seega jättis maakohus ekslikult läbi vaatamata T. Toomela teisaldusakti seaduslikkuse kontrolli ja sellest tuleneva põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamise taotluse. 5.3 Kaitsja leiab, et sõltumata kohtuvälise menetleja karistusotsuse õiguspärasusest on teisaldusakt igal juhul õigusvastane. Tallinna Transpordiametil puudus seaduslik alus teisaldusakti tegemiseks ja teisaldamise korraldamiseks. 5.4 Sõiduki teisaldus- ja hoiukulude hüvitamise aluseks olev LS § 202 lg 2 lause 1 ja selle põhjal välja antud määrus on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, §-ga 113, § 87 p-ga 6 ja §-ga
- 2
(4)3-1-1-64-10 5.5 Riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 alusel tuleb sõiduki teisaldus- ja hoiukulud menetlusalusele isikule tagastada. Õigusliku aluseta võetud kuluhüvitis tuleb isikule tagastada sõltumata sellest, kas ta on toime pannud süüteo või mitte.
- Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks alust ei ole. T. Toomela väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Väited sõiduki teisaldusakti õigusvastasuse kohta on ainetud. Sõiduk paigutati ümber LS § 202 lg 2 p 4 alusel, sellega kaasnenud omandiõiguse riive oli ajutine ja väheintensiivne.
- Kohtuistungil jäi kassaator kassatsiooni juurde. T. Toomela kaitsja T. Repp esitas kohtuistungil taotluse, milles palutakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitada T. Toomelale tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 30 600 krooni. Taotluses leitakse, et kaitsjale makstud tasu hüvitamine T. Toomelale on põhjendatud ka juhul, kui Riigikohus rahuldab kaitsja taotluse tunnistada teisaldusakt ebaseaduslikuks ja alustab põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust taotluses märgitud alustel.
- Tallinna Transpordiameti esindaja Talvo Rüütelmaa palus jätta kassatsiooni rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kassatsioonis esitatud väited maakohtu otsuses põhistuste puudumise, väärteoasja täies ulatuses arutamise nõude eiramise ja väärteoasja arutamise piiridest väljumise kohta ei ole põhjendatud ja neil põhjustel vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist kaasa ei too. Maakohus on otsuses arusaadavalt ja jälgitavalt kontrollinud kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid. Kaebuse lahendamisel on kohus nõutaval määral selgitanud välja VTMS §-s 133 märgitud küsimused. Kohus on leidnud, et kogutud tõendid ei tekita kahtlust kohas, kuhu T. Toomela sõiduki parkis. On tuvastatud, et liiklusmärgid olid paigaldatud vastavalt standardile ja olid arusaadavad. Tõendatud on, et T. Toomelal parkimist lubavat eriluba ei olnud. Kolleegium leiab, et tunnistades parkimist kõnesolevas parklas, on T. Toomela välistanud võimaluse kahelda talle etteheidetava väärteokoosseisu subjektiivse koosseisu olemasolus. Kohus on ka nõuetekohaselt kontrollinud kohtuvälise menetleja pädevust ning mõistetud karistuse seaduslikkust.
- Kriminaalkolleegium ei nõustu aga maakohtu otsusega osas, milles põhjendatakse, miks kohus ei hinda karistamisotsuse peale esitatud kaebusega koos esitatud taotlust teisaldusakti seaduslikkuse ja selle põhiseaduspärasuse kontrollimise kohta. Maakohus on märkinud, et väärteomenetluse käigus koostatud teisaldusakt on haldustoiming, mille T. Toomela on vaidlustanud Tallinna Halduskohtus ja seetõttu ei anta T. Toomela väärteoasja lahendamisel hinnangut haldustoimingu õiguspärasusele, sest see kuulub halduskohtu pädevusse.
- Riigikohtu erikogu
- novembri
- a määruses nr 3-3-4-7-02 (RT III 2002, 32, 349) asuti seisukohale, et juhul kui teisaldusakt koostati väärteomenetluse tulemina, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistamisotsuse vaidlustamisega maakohtus. Erikogu leidis, et maakohus on pädev tühistama teisaldusakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ja see oleks vastuolus menetlusökonoomia ning efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Tallina Transpordiamet koostas teisaldusakti T. Toomela väärteoasja menetlemise raames. Sellise järelduse on teinud maakohus, kui tõdes, et T. Toomela on väärteomenetluse käigus koostatud teisaldusakti kui haldustoimingu vaidlustanud Tallinna Halduskohtus. Seetõttu on maakohtu seisukoht, et teisaldusakti seaduslikkuse 3
(4)3-1-1-64-10 hindamise pädevus on vaid halduskohtul, ekslik ja vastuolus Riigikohtu erikogu seisukohaga pädeva kohtu määramise kohta. Samas juhib kriminaalkolleegium tähelepanu, et erikogu lahendis käsitletud asjaolud erinevad mõneti arutatava asja tehioludest. Nimelt vaagis erikogu olukorda, kus menetlusalune isik esitas algselt kaebused karistamisotsuse ja teisaldusakti peale koos ühele kohtule. Käesolevas asjas on aga menetlusalune isik toiminud teisiti ja otsustanud esmalt vaidlustada teisaldusakti Tallinna Halduskohtus. Alles hiljem on menetlusalune isik pidanud vajalikuks esitada kaebuse nii tema karistamisotsuse kui ka sõiduki teisaldusakti peale Harju Maakohtule. Tallinna Halduskohtu
- augusti
- a määrusega on menetlus haldusasjas nr 3-09-2352 peatatud kuni käesolevas väärteoasjas tehtava Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendini. Seda konkreetset asjaolu arvestades ei pea Riigikohus õigeks tagastada teisaldusakti puudutav taotlus sisuliseks lahendamiseks Harju Maakohtule, sest selliselt toimides looks kriminaalkolleegium ise olukorra, kus ühe ja sama sündmusega seotud taotlusi lahendavad paralleelselt erinevad kohtud. Kujunenud olukorras ja lähtudes menetlusökonoomiast on menetlusalusele isikule tagatud kõik seaduslikud võimalused saada efektiivset õiguskaitset teisaldamisakti õiguspärasuse küsimuses halduskohtult.
- Eeltoodu alusel ja tuginedes VTMS § 174 p-le 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsuse resolutiivosa Tambet Toomela väärteoasjas muutmata, asendades kohtuotsuse põhiosas Tallinna Transpordiameti
- septembri
- a parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti peale esitatud kaebuse lahendamata jätmise põhjendused Riigikohtu otsuse punktis 11 toodud põhjendusega. Kassatsioon jääb rahuldamata. Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Lea Kivi 4
(4)