RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-74-10 Otsuse kuupäev 15. oktoober 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Ko

§ 11

lg 1), tunnistaja või eksperdina (

§ 39

lg 1) ning tõendi või andmete valdajana (

§ 38lg 1). Lisaks menetlusse kaasamisele võib Kar

S §-s 279 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimine eeldada ka järelevalveasutuse poolt selgesõnalise korralduse, täiendavate selgituste või muu teabe andmist. Sellise juhuna tuleb kõne alla nt olukord, kus isikult nõutakse teabe andmist, dokumentide esitamist või muud tegevust, milleks ei saa eeldada isiku kohest valmisolekut, andmata talle eelnevalt mõistlikku võimalust vastavat teavet hankida, dokumendid leida või tegevuseks valmistuda. 6.2 Kui kohus on tuvastanud, et menetlusaluselt isikult võis teo toimepanemise hetkel järelevalveametnike nõuete täitmist eeldada, siis tuleb maakohtul kohtuotsuses ka üheselt näidata, kuidas ühe või teise järelevalve käigus esitatud nõude täitmine järelevalve toimetamist objektiivselt takistas. Selleks ei piisa pelgalt seaduse teksti ümberkirjutamisest ega ka käitumise faktiliste asjaolude kirjeldamisest, vaid kohus peab näitama, miks mingi käitumine konkreetsel juhul on sellise kvaliteediga, et see põhjendamatult raskendas järelevalve tegemist või muutis selle võimatuks. 6.3 Arutatavas asjas on A. J-le KarS § 279 järgi üheaegselt süüks arvatud nii aktiivset käitumist (vastukäivate seletuste andmine, järelevalveametnike ärasaatmine) kui ka tegevusetust (dokumentide esitamata jätmine, seletuste andmisest keeldumine ja järelevalveametnike minema saatmine). Seega tuleb menetlusaluse isiku käitumises süüteokoosseis tuvastada talle erinevate etteheidetud tegude puhul osalt tegevus- ja osalt tegevusetusdelikti reeglitele vastavalt. Praegu ei ole kohus seda teinud, mistõttu A. J. käitumises on süüteo objektiivne koosseis tuvastatud ebakorrektselt. 6.4 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1148-03, p 10.1;
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04, p 10.1;
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 31-1-92-05, p 7 ja
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-49-09, p 9). Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Kuna KarS § 279 realiseerimiseks on vajalik subjektiivses teokoosseisus tuvastada isiku käitumises vähemalt ettevaatamatus, siis pidanuks sellekohased põhjendused maakohtu otsuses ka sisalduma. Tuvastades A. J. teo küll KarS § 279 objektiivse koosseisu alla, kuid jättes käsitlemata tema käitumise subjektiivse koosseisu, eiras maakohus isiku käitumise karistusõigusliku kvalifitseerimise nõudeid. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellist minetust lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Ka nimetatud põhjusel tuleb maakohtu otsus tühistada. Eelnevat arvestades jätab kolleegium kassatsioonis esitatud A. J. karistamist puudutavad väited käsitlemata.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 150 lg 1 p-st 7 ning § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
10. aprilli
11. a otsuse ja saadab väärteoasja, sealhulgas kassatsioonile lisatud kaitsja taotluse A. J-le kaitsjatasu hüvitamiseks, samale kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi