Obsah (8)

§ 18§ 29§ 30§ 39§ 24§ 42§ 10§ 28

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 18lg 5 järgi.

3.

1. Menetluskulud jätta Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu kanda.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi
4. mail
5. a avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kaupmehe Kinnisvara Osaühing (edaspidi avaldaja) esitas
7. mail 2009 Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Harju Maakohus algatas
8. mail 2009 avaldaja saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi vanemabi Jüri Ploomi ning kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmine
9. juuliks 2009 ja esitama võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kohtule
10. juuliks
11. Saneerimisnõustaja esitas
12. juulil 2009 maakohtule avalduse, milles palus pikendada saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega
13. augustini
14. Avaldaja esitas
15. juulil 2009 maakohtule avalduse, milles palus pikendada saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega
16. augustini
17. Maakohus pikendas
18. juuli
19. a määrusega saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega
20. augustini
22. septembril 2009 esitas saneerimisnõustaja kohtule avaldaja saneerimiskava. Harju Maakohus jättis
23. oktoobri 2009 määrusega saneerimiskava käiguta ning andis avaldajale ja saneerimisnõustajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei ole selge, kas saneerimisseaduse (

) §-s 28 sätestatud kohustused on täidetud. Lisaks ei ole maakohtule esitatud dokumente, mis on vastavalt hääletusprotokollile selle lisadeks. Maakohus andis ettevõtjale ja saneerimisnõustajale puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva alates määruse kättetoimetamisest. Saneerimisnõustaja esitas 27. oktoobril 2009 maakohtule nõutud dokumendid. 13. novembril 2009 esitas avaldaja

§ 29lg 1 alusel avalduse, milles palus kinnitada vastuvõtmata saneerimiskava.

Harju Maakohus jättis

1. novembri
2. a määrusega saneerimiskava kinnitamise avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt on saneerimiskava kinnitamise avaldus esitatud

§ 29lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Avaldajal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 67 lg 1 alusel õigus esitada taotlus saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus andis ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja esitas

1. detsembril 2009 maakohtule avalduse, milles palus lugeda puudused kõrvaldatuks ja kinnitada saneerimiskava.
2. Harju Maakohus ennistas
3. veebruari
4. a määrusega saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamise tähtaja ning luges avalduse õigel ajal esitatuks. Samas jättis maakohus saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata, vabastas saneerimisnõustaja ning määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu ja kulud. Maakohtu määruse kohaselt palub avaldaja saneerimiskava kohtul kinnitada

§ 29lg 1 alusel, kuna võlausaldajad ei võtnud saneerimiskava vastu.

Avaldaja esitatud asjaoludele tuginedes ei saa võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust rahuldada, sest täidetud ei ole

§ 30lg 1 p-s 6 nimetatud nõuded.

Võlausaldajate hääletuslehtede kohaselt on esimeses grupis hääletanud kava vastu kahest üks võlausaldaja ja teises grupis mõlemad võlausaldajad.

§ 30

lg 1 p 6 järgi peavad olema täidetud

§ 29nõuded.

Muu hulgas eeldab

§ 29

lg 1 p 1, et võlausaldajate kinnitamata saneerimiskava kinnitamise aluseks kohtus on see, et saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Kuna esimeses rühmas oli kaks võlausaldajat, kellest üks osales hääletusel ning hääletas vastu, osales selles grupis pool võlausaldajatest, mitte alla poole, nagu on nõutud

§ 29lg 1 p-s 1.

Samuti ei ole täidetud

§ 29

lg 1 p 2 nõuded, sest esimeses grupis ei hääletanud kava poolt ühtegi võlausaldajat. Sellest tulenevalt ei ole alust võtta võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust menetlusse. Saneerimismenetlus tuleb

§ 39lg 2 p 4 järgi ennetähtaegselt lõpetada.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada saneerimiskava kinnitamise avaldus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. aprilli
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ilmneb toimiku materjalidest, et avaldajal on esimeses võlausaldajate rühmas kolm võlausaldajat (Swedbank AS, AS Sampo Pank ja aktsiaselts REKMAN) ja teises rühmas kaks võlausaldajat (J&K Invest OÜ ja E. Palusaar). Hääletuslehtedelt nähtub, et hääletuses osales nimetatud viiest võlausaldajast kolm, s.o esimesest rühmast Swedbank AS ning teisest rühmast J&K Invest OÜ ja E. Palusaar. Esimesse võlausaldajate rühma kuuluv Swedbank AS hääletas saneerimiskava vastu. Saneerimiskava poolt hääletasid teise rühma kuuluvad kaks võlausaldajat. Saneerimisnõustaja aruande kohaselt on võlausaldajaid kokku kuus. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates asunud seisukohale, et esimeses rühmas hääletas saneerimiskava vastu Swedbank AS ja teises rühmas mõlemad võlausaldajad. Hääletuslehtede järgi hääletasid saneerimiskava poolt mõlemad teise rühma kuuluvad võlausaldajad. Seega hääletasid saneerimismenetluses saneerimiskava poolt kaks võlausaldajat, järelikult alla poole kõigist võlausaldajatest, ning esimeses võlausaldajate rühmas ei olnud ühtegi saneerimiskava poolt hääletanut. Võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtulik kinnitamine on oma olemuselt võlausaldajate tahte asendamine. Seejuures on

§ 29lg 1 p-de 1 ja 2 järgi esitatud saneerimiskava kinnitamiseks lisatingimused.

Kohus saab kava kinnitada üksnes juhul, kui saneerimiskava hääletamisest ei ole osa võtnud küllaldane hulk võlausaldajaid (1/2 võlausaldajatest) või saneerimiskava poolt on hääletanud küll nõutav hulk võlausaldajaid, kuid neil ei ole §-s 24 sätestatud hulgal hääli.

§ 24

lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Saneerimiskava kinnitamiseks ei ole täidetud

§ 29

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused koosmõjus

§-ga

1. Seega on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata saneerimiskava menetlusse võtmise avalduse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus lähtus

§ 29

kohaldamisel ekslikult

§-s 24 nõutud häälteenamuse nõudest saneerimiskava vastuvõtmisel.

§ 29on § 24 suhtes erisäte, mistõttu viimane ei kohaldu.

Kui saneerimiskava oleks kooskõlas §-ga 24 vastu võetud, siis ei peaks kohus saneerimiskava kinnitama. Kuna esimeses rühmas osales alla poole võlausaldajatest (§ 29 lg 1 p 1 teine lausepool) ja teises rühmas hääletasid poolt kõik rühma kuuluvad võlausaldajad (§ 29 lg 1 p 2 teine lausepool), on täidetud kõik

§ 30lg 1 p-s 6 ettenähtud nõuded.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et nii maakohtu määrus kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ning § 691 p 3, § 428 lg 2 ja

§ 42järgi tühistada Ts

MS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus ennistas saneerimiskava esitamise tähtaja ning jättis saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Kolleegium teeb selles osas TsMS § 701 lg-le 3, § 692 lg-le 6 ja

§-le 42 tuginedes uue määruse, millega lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimisnõustaja vabastamise ning tema tasu ja kulude kindlaksmääramise osas jätab kolleegium alama astme kohtute määrused muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 7. Kolleegium leiab, et alama astme kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest, kuna maakohus rikkus oluliselt

§ 42

ning ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.

§ 10

lg 2 p 3 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse saneerimismäärusega, milles märgitakse muu hulgas tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei või saneerimiskava esitamise tähtaeg olla pikem kui 60 päeva. Kolleegium on varem asunud seisukohale, et kohus saab saneerimiskava esitamise tähtaega pikendada üksnes

§ 10lg-s 3 sätestatud tähtaja piires (vt Riigikohtu 18.

novembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 21). Samuti on kolleegium varem leidnud, et kohus võib küll üldjuhul TsMS § 64 lg 1 järgi enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada, kuid juhul, kui seaduses on ettenähtud tähtaja piirid, on kohus nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab sätestatud piire (vt Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 14). Praeguses asjas määras maakohus
4. mai 2009 määrusega saneerimiskava esitamise tähtpäevaks
5. juuli
6. Avaldaja taotluse alusel pikendas maakohus
7. juuli
8. a määrusega saneerimiskava vastuvõtmise tähtaega ja määras uueks tähtpäevaks
9. augusti
10. See tähtpäev väljus

§ 10lg-s 3 sätestatud saneerimiskava esitamiseks ettenähtud tähtaja piirest.

Kolleegiumi varasema seisukoha järgi, kui kohus ei järgi

§ 10

lg-s 3 sätestatut, s.o määrab pikema tähtaja kui 60 päeva, siis tuleb seda lugeda menetlusnormi rikkumiseks, millele saab esitada vastuväite TsMS § 333 lg 1 järgi. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel võimalusel pärast rikkumisest teadasaamist ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada. Samuti on kolleegium varem leidnud, et saneerimiskava esitamise tähtaja seadusega sätestatud piirtähtaja ületamist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis välistaks TsMS § 333 lg-te 2 ja 3 kohaldamist (vt Riigikohtu 11. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-28-10, p 15). Praeguses asjas ei ole ükski võlausaldaja esitanud kohtule

§-s 26 sätestatud avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ega TsMS § 333 lg-s 1 sätestatud vastuväidet kohtu tegevuse kohta. Samas leiab kolleegium, et maakohus oleks pidanud saneerimismenetluse lõpetama sel põhjusel, et saneerimiskava ei esitatud kohtu määratud tähtpäevaks. Kohus pikendas saneerimiskava esitamise tähtaega 31. augustini 2009. Avaldaja esitas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse 13. novembril 2009, s.o pärast kohtu määratud tähtpäeva.

§ 29

lg 2 järgi tuleb ka vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus esitada kohtule

§ 10

lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 39

lg 2 p 9 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu

§ 42kohaselt. 8. Maakohus, ennistades saneerimiskava esitamise tähtaja, kohaldas asjas ekslikult Ts

MS § 67 lg-t 1. See säte võimaldab ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Kohtu

§ 10lg 2 p 3 alusel antud saneerimiskava esitamise tähtaeg ei ole menetlustähtajaks, mida saaks ennistada Ts

MS § 67 järgi. Saneerimiskava esitamise tähtaega võib kohus pikendada (vt otsuse p 7). 9. Kuigi alama astme kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada olenemata määruskaebuse põhjendustest, peab kolleegium vajalikuks selgitada

§-s 29 sätestatud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlemise korda. Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja

§ 29

lg 1 kohaselt esitada kohtule saneerimiskava kinnitamise avalduse kahel juhul: 1) kui saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest (p 1); 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest (p 2). Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisel osalenud võlausaldajate arvu ning saneerimiskava poolt antud häälte arvu.

§-st 29 ei tulene, et kohus peab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel kontrollima lisaks

§-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise tingimusi. Seda, et kohus ei kontrolli vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel

§ 24

nõudeid, kinnitab ka vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise regulatsioon.

§ 30

kohaselt rahuldab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse, kui on täidetud

§ 30

lg 1 pdes 1�6 sätestatud nõuded.

§ 30

lg-st 1 ei tulene, et täidetud peavad olema ka

§-s 24 ettenähtud saneerimiskava vastuvõtmise tingimused. Kolleegium märgib lisaks, et juhul, kui võlausaldajad on saneerimiskava

§ 24

kohaselt vastu võtnud, esitatakse saneerimiskava kohtule kinnitamiseks

§ 28sätete järgi.

Praegusel juhul ei võtnud võlausaldajad saneerimiskava vastu, mistõttu oli ettevõtjal õigus esitada kohtule selle kinnitamise avaldus

§ 29alusel. 10. Saneerimismenetluse lõpetamise tõttu tuleb kautsjon Ts

MS § 149 lg 5 alusel tagastada. 11. Kuna Riigikohus teeb asjas lõpliku lahendi, tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi määrata kindlaks ka menetluskulude jaotus. Kolleegiumi arvates tuleb hagita menetluse menetluskulud jätta hagita menetluse lõpetamise korral avaldaja kanda. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe otseselt ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral menetluskulud, võib kohus menetlussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldada TsMS § 2 lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kolleegiumi arvates saab siin menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud hageja. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa