Obsah (10)

§ 16§ 30§ 35§ 42§ 76§ 108§ 9§ 20§ 37§ 28

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. Põhjendamatu on rääkida parkimisteenuse lepingu sõlmimisest, kuna leping eeldab mõlema poole teadlikku tahet olla õiguslikult seotud. Kostja ei ole esitanud hageja oferdile selgelt määratletud aktsepti. Aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert

§ 16lg 3 tähenduses.

See eeldanuks aga kostja selget pakkumust hagejale sõlmida parkimisteenuse leping ja hageja aktsepti. Kostja ei ole esitanud hagejale oferti saada parkimisteenust. Juhul, kui pooled sõlmisid lepingu, on see tühine vastuolu tõttu heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel. Hoovi sisenejat ei teavitata nõuetekohase hoolega eramaast ja tasulisest parkimisest. Samuti puuduvad hoovi sisenemisel tõkkepuud, piirded vms vahendid, mis annaks märku, et see ei ole avalik parkimisala. Kui pooled sõlmisid lepingu, on see tüüptingimustel sõlmitud leping. Kostjal ei olnud võimalust hagejaga parkimisteenuse tingimusi läbi rääkida. Samuti on parkimisteenuse tingimused kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 1000 krooni parkimiskorra eest lepingutingimuseks, on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega, mis on tühine. Kostja ei ole andnud võla olemasolu kohta võlatunnistust. Kostja allkirjastas protokolli pärast seda, kui hageja esindaja oli takistanud tal lahkuda. Protokoll on sunni tagajärjel allkirjastatud dokument, mis ei kajasta kostja tegelikku tahet.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on Tallinnas Narva mnt 50 asuva kinnistu omanik ja
4. oktoobril 2007 parkis kostja sellele kinnistule oma sõiduki. Hageja kinnistule paigaldatud teatest "Eramaa. Läbipääs AS Morrison Invest lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" pidi kostjale ilmnema, et tegemist on suletud territooriumiga. Selle territooriumi kasutamiseks oli hageja kehtestanud oma tingimused. Hageja kehtestatud tingimust, mis oli suunatud kindlaks määramata isikutele, ei saa pidada oferdiks, seda võiks käsitada ettepanekuna teha ofert. Ofert aga eeldanuks kostjalt selge pakkumuse esitamist hagejale. Tõendatud ei ole, et kostja, parkides oma sõiduki hageja kinnistule, oleks väljendanud selget tahet sõlmida hagejaga parkimisteenuse leping. Kuna pooled ei sõlminud lepingut, ei saanud kostjal tekkida lepingust tulenevat kohustust. Hageja väide, et kostja allkirjastatud akt/protokoll on käsitatav võlatunnistusena

§ 30mõttes, on tõendamata ja alusetu.

Akti/protokolli sisu ei kajasta kostja lubadust tasuda hagejale 1180 krooni ega kostja kohustuse olemasolu tunnistamist.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus hageja kinnistule paigaldatud märgistuse tõlgendamisel TsÜS §-s 75 sätestatud reegleid ning jättis valesti kohaldamata TsÜS § 68 lg
2. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud hindamata poolte allkirjastatud akti/protokolli kui dokumentaalse tõendi lepingu sõlmimise kohta. On ilmne, et poolte vahel on lepinguline suhe, mille alusel hageja võimaldas temale kuuluval kinnisasjal kostjal parkida sõiduautot ja kostja kohustus maksma selle eest tasu 1000 krooni.
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
5. märtsi
6. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus jättis esimese ja teise astme kohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli hageja kinnistule paigaldatud märk tekstiga "Eramaa. Läbipääs AS Morrison Invest lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" üleskutseks teha ofert. Kostja, sõites hageja parklasse, tegi sellega pakkumuse (oferdi). Hageja nõustumus (aktsept) väljendus selles, et ta võimaldas parkimist, st ta aktsepteeris kõiki parkijaid, sh kostjat. Hageja parkla väravas kinnistu aiale kinnitatud teavitamisvahend, s.o teadetetahvel valgel taustal oleva tekstiga, oli selgelt nähtav, loetav ja lepingu sõlmimiseks olulisi tingimusi sisaldav. Tüüptingimustega teadetetahvel oli kostjale nähtav enne, kui ta sooritas hagejale kuuluvale maale sissesõidu. Seega sõlmisid pooled lepingu. Pooled ei sõlminud lepingut akti/protokolli koostamisega. See akt/protokoll ei ole ka võlatunnistuseks

§ 30

mõttes, vaid on kinnituseks, et kostja parkis sellel ajal hageja parklas.

§ 35

lg-st 1 ja

§ 42

lg-st 1 tulenevalt on tüüptingimuse tühisuse regulatsiooni eesmärgiks kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud varem välja töötatud ja läbi rääkimata lepingutingimust, mis esitatakse poolele sellistel asjaoludel, et tal pole võimalik läbirääkimisi pidada ja tingimuse sisu mõjutada, ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste eest. Parkimistasu 1000 krooni ei ole kostjat koormav ja ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine.

§ 42

lg 2 kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Hageja tegevus parkimise korraldamisel ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole esile toonud, milles vastuolu seisneb. Asjaolud, et tegemist on eramaa ja sellel asuva tasulise parklaga ning hoovi sisenemist ei takista tõkkepuu, selleks alust ei anna. Kostja on menetluse kestel selgitanud erinevalt oma käitumist parkimiskoha valikul. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et ta läks hageja kinnistul asuvasse kauplusse ja märkis parkimise alguse parkimiskellal. Samas on kostja esitanud maakohtu istungil kaardi, millele on märgitud, et ta väljus parklast, läks üle Narva mnt asuvasse kauplusse. Asjaolu, et hoov on eramaa, oli talle üllatus. Kostja väitel parkis ta 10 minutit. Samas on kostja istungil selgitanud, et ta sõitis harjumuse järgi sinna hoovi. Kuna kostja selgitused on vastuolulised, ei ole need veenvad. Tõenditest nähtuvalt ei käinud kostja hageja kinnistul asuvas kaupluses, sest kaupluse olemasolu kinnistul ei ole tõendatud. Kostja on esitanud tõendi, et ta väljus parklast ja suundus üle Narva maantee asuvasse kauplusse. Hageja kinnistul asub hageja büroohoone, kus viibib administraator, kellele tuleb maksta parkimistasu. Kostja oli kohalikest parkimisvõimalustest teadlik, sest tema kinnitusel on hageja parkla kõrval tunduvalt odavam parkimiskoht. Ringkonnakohtu istungil on hageja esindaja märkinud, et kostjal oli võimalik parkida tänaval või lähedal asuva bensiinijaama territooriumil. Kostja selgitustest saab järeldada, et ta oli oma valikutes vaba.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist, tuginedes

§ 108lgle 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus tuvastamata, et kostja allkirjastas akti/protokolli sunni mõjul. Ringkonnakohus hindas tõendeid valesti. Hageja ei ole tõendanud teadetetahvli asukohta, mõõtmeid, arvu jm asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Hageja kinnistul oli teadetetahvel, kuid see ei olnud kostjale nähtav. Ringkonnakohus on valesti tuvastanud, et pooled sõlmisid lepingu. Sõiduki parkimine ei ole ofert

§ 16lg 1 tähenduses.

Kui leping oli siiski sõlmitud, siis on see tühine ebamõistlike tüüptingimuste tõttu. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 42lg-t 2.

Ca 197kordne hinnavahe tavalise tasulise parkimisalaga on liigkasuvõtmine. Leping on tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega, sest hageja äritegevus on pahatahtlik ja suunatud liigkasuvõtmisele. Kui leping on siiski kehtiv, palub kostja vähendada parkimistasu mõistliku piirini.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et
4. oktoobril 2007 parkis kostja oma auto hageja kinnistul asuvasse parklasse. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et parkla sissepääsu juurde aiale oli kinnitatud teade "Eramaa. Läbipääs AS Morrison Invest lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord". Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas parkimise tingimusi kirjeldav teade oli selgelt nähtav ja kas pooled sõlmisid parkimislepingu.
5. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud kohtu järeldust, et hageja paigaldatud teade parkimise tingimuste kohta oli selgesti nähtav. Kuna kostja kogu menetluse kestel vaidles hagile vastu, väites, et ta parkimisteavet kinnistule pöörates ei näinud, sest see ei olnud piisavalt suur ja selgesti nähtav ega saanud seetõttu olla kostja tahte kujunemise aluseks, pidi ringkonnakohus otsuses viitama tõenditele, millele ta rajas oma järelduse parkimisteabe nähtavuse kohta. Seega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t
6. 12.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid parkimislepingu. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja parkla sissepääsu juurde kinnitatud teade ettepanekuks teha ofert ning kostja, sõites parklasse, tegi oferdi. Hageja aktsept väljendus ringkonnakohtu hinnangul parkimise võimaldamises. Viitamata ühelegi materiaalõiguse normile kohaldas ringkonnakohus seega

§ 16ja 20.

13.

§ 16

lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kolleegium soostub kohtute järeldusega, et praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek, mitte aga pakkumus. Tariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks. Pakkumuseks saab seda lugeda vaid siis, kui teates on teistsugune tahe selgesti väljendatud, mida praegusel juhul aga ei ole tehtud. 14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus eksis

§ 20lg-te 1 ja 2 kohaldamisel.

Nõustumus (aktsept) on

§ 20

lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja väljendas oma nõusolekut sõlmida leping otsese tahteavalduse või mingi teoga. Seega ei ole asjas kindlaks tehtud

§ 20lg 1 kohaldamise eeldus.

Ringkonnakohus luges lepingu sõlmimiseks vajalikuks hageja aktseptiks tegevusetuse (parkimise võimaldamine). Samas ei nähtu aga ringkonnakohtu otsusest

§ 20

lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. Asja lahendamiseks oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmise ja kohaldatud materiaalõiguse normide märkimata jätmisega on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 438 lg-s 1, § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 4 sätestatut. Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise aktseptiks lugeda, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel, kui on kindlaks tehtud parkimisteabega tutvumine, võtta seisukoht

§ 20

lg-s 2 sätestatud hageja tegevusetuse aktseptina kvalifitseerimise aluste (kokkulepe, pooltevaheline praktika) esinemise kohta. 15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et parkimislepingu sõlmituks osutumise korral on tegemist tüüptingimustega lepinguga. Ringkonnakohus on otsuses õigesti märkinud, et

§ 42

lg 2 teise lause kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja väärtuse suhet. Ka tuleb nõustuda ringkonnakohtuga, et tsiviilasjas pole esitatud asjaolusid, mille põhjal võiks lepingut pidada selle sõlmituse korral vastuolus olevaks heade kommetega. Alates 1. maist 2009 kehtivale TsÜS § 86 redaktsioonile ei ole seadusandja tagasiulatuvat jõudu andnud. Kolleegium juhib aga tähelepanu

§ 37

lg-le 3, mille kohaselt ei loeta tüüptingimust lepingu osaks, kui selle sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Lepingu sõlmituks lugemise korral tuleb teate teksti lepingu hinda puudutavas osas hinnata eeltoodud sätte alusel. Kui kohus leiab, et parkimislepingu hinda reguleeriv tingimus

§ 37

lg 3 alusel ei kehti, tuleb parkimistasu kindlaks määrata

§ 28lg 2 alusel. 16. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. 17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostja eest on kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS. Kostja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada advokaadibüroole. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve