Obsah (4)

§ 25§ 92§ 7§ 93

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 92 lg 3 alusel 125 krooni. Kohtuotsuse põhjendused:

1. a)vaidlustatud käskkirjast selgub ainult see, et H. L. andis talle kuuluva ajakirja teistele kinnipeetavatele kasutamiseks, kuid ei ole märgitud, millist ja kelle poolt kehtestatud korda ta seejuures rikkus. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirjas (VSkE) ega Viru Vangla kodukorras ei ole määratletud reegleid, kuidas tellitud ajakirjade või mistahes muude asjade või esemetega edasi toimida. Kui seaduseandja või muu selleks pädev isik ei ole kehtestanud ajakirjade või mis tahes muude asjade või esemetega toimimise suhtes üldse mingit korda, siis ei ole seda võimalik ka rikkuda ning kinnipeetavat ei saa Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 alusel karistada selle eest, et ta andis talle kuuluva isiklikuks tarbimiseks mõeldud ajakirja teistele kasutamiseks või tegi selle neile muul viisil kättesaadavaks;
2. b)H. L. esitatud põhjendused tuvastamiskaebuse esitamiseks sobivad iseenesest küll tuvastamisnõude aluseks, kuid käesoleval juhul pole kumbki vastava nõude rahuldamiseks küllaldane. Justiitsministeerium jättis 15. juuni 2009. a vaideotsusega nr 11-7/3586 H. L. vaide rahuldamata ja pole tõenäoline, et selle edastamise tähtaja rikkumise tõttu toimunud täiendav ootamine võis üldse tekitada mingit sellist mittevaralist kahju, mille rahalist hüvitamist saab kohtu vahendusel nõuda. Kaebuse preventiivne eesmärk ei saa tugineda üksnes õigusvastaselt toiminud haldusorgani korrale kutsumise soovile, vaid peab reaalselt kaasa aitama kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele. Vaiete suure arvu tõttu venib ilmselgelt kõigi kinnipeetavate vaiete edastamine ja kaebaja vastava nõude rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa tema isiklike subjektiivsete õiguste kaitsele, sest tal puudub õiguslik alus eeldada, et nõude rahuldamise tõttu hakatakse edaspidi tema vaideid eelisjärjekorras menetlema. Oluline on ka see, et Viru Vangla on juba võtnud tarvitusele meetmed olukorra parandamiseks ning palganud täiendava tööjõu;
3. c)põhiseaduse (PS) §-s 32 kehtestatud õigus omandi puutumatusele ja kaitstusele ei ole absoluutne. Kinnipeetava õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ei kuulu üldse selle sätte kaitsealasse ja seega puudub vajadus algatada Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. 4. Viru Vangla esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati Viru Vangla direktori 1. aprilli 2009. a käskkiri nr 6.-3/760-D, ja teha asjas uus otsus, millega jätta H. L. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus arvestanud, et kuigi ükski seadus ei reguleeri otseselt, kuidas kinnipidamisasutuses vanadest ajakirjadest vabaneda, peavad kinnipeetavad arvestama, et nende tegevus ajakirjadest vabanemisel ei läheks vastuollu vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatuga. Viru Vangla kodukorraga on keelatud isiklikuks tarbimiseks mõeldud esemete teiste kasutusse andmine. Seega ei ole lubatav vanadest ajakirjadest vabanemine nende teiste isikute kasutusse andmisega. Kõikide võimalike vanglas teostatavate toimingute üksikasjalik reguleerimine ei ole võimalik ega otstarbekas. H. L. rikkus vangla kodukorda, andes teiste kinnipeetavate kasutusse (jättis osakonna päevaruumi lauale) temale kuuluva ajakirja. Rikkumise osas viidi läbi distsiplinaarmenetlus ja määrati karistus. Määratud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne toime pandud rikkumisega. 5. H. L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, tunnistada Viru Vangla toiming kaebaja 6. aprilli 2009. a vaide edastamise tähtaegade rikkumisel õigusvastaseks ning tunnistada põhiseaduse vastaseks Viru Vangla kodukorra p 8.2.7. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4. a)halduskohus on ebaõigesti jätnud tuvastamisnõude rahuldamata, leides, et tuvastamisnõude rahuldamine ei saa kaasa aidata kaebaja isiklike subjektiivsete õiguste kaitsele. Viru Vangla rikkus kaebaja 6. aprilli 2009. a vaide edastamisel seadusest tulenevaid tähtaegu, mida vangla ise möönis. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. jaanuari 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-88-08 kohaselt ei saa tuvastamiskaebuse rahuldamist seada sõltuvusse ka hinnangust sellele, kui efektiivne vahend võiks toimingu õigusvastaseks tunnistamine tegelikult olla kaebaja õiguste kaitsmisel ning preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Eelnevast tulenevalt oleks halduskohus pidanud vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistama;
5. b)halduskohus on jätnud kaebaja taotluse Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks lahendamata ja otsuse motiveerivas osas jätnud selle põhjendamata, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1, TsMS § 438 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 5 ning

§ 25lg-t 2 ja 3.

Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kinnipeetava õigus vabalt enda omandit kasutada, käsutada ja vallata ei kuulu PS § 32 kaitsealasse. Riigikohtu halduskolleegium on

1. märtsi
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-06 öelnud järgmist: "Asjaolu, et isik kannab karistust kuriteo toimepanemise eest ja sellega seoses on tema suhtes seaduse alusel kohaldatud põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, ei anna õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest." Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 on põhiseaduse vastane juba seepärast, et seadusest ei tulene delegatsiooninormi, mis annaks vangla direktorile õiguse omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramiseks. Lisaks on Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 õigusselgusetu, sest pole arusaadav, milliseid aineid, esemeid ja asju on selles silmas peetud.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis
4. jaanuari
5. a otsusega Viru Vangla ja H. L. apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. oktoobri
7. a otsus muutmata. Samuti leidis kohus, et poolte menetluskulud jäävad

§ 92lg 1 alusel nende endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused:

1. a)halduskohus on õigesti leidnud, et H. L.-le määrati distsiplinaarkaristus õigusvastaselt, kuna kodukorra p 8.2.7 rikkumise eest sanktsiooni kohaldamine eeldab seda, et tegu vastab üheaegselt kahele tunnusele - asi antakse teise isiku kasutusse ning sellega rikutakse asjade kasutusse andmist reguleerivat korda. Kuna niisugust korda ei olnud kehtestatud, siis puudub alus H. L. karistamiseks;
2. b)H. L. tuvastamiskaebuse rahuldamiseks ei ole samuti alust. Tuvastamiskaebuse rahuldamise eelduseks on kaebaja põhjendatud huvi olemasolu (

§ 7lg 1).

H. L. on põhjendatud huvina toonud apellatsioonkaebuses välja preventiivse eesmärgi ning viidanud sealjuures Riigikohtu halduskolleegiumi 21. jaanuari 2009. a otsusele asjas nr 3-3-1-88-08, mille kohaselt tuvastamiskaebuse rahuldamist ei saa seada sõltuvusse hinnangust sellele, kui efektiivne vahend võiks toimingu õigusvastaseks tunnistamine tegelikult olla kaebaja õiguste kaitsmisel (p 14). Samas on Riigikohtu halduskolleegium ka leidnud, et põhjendatud huvi eeldab seda, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine on kaebajale kasulik ehk aitama koheselt või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-78-08, p 10). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et isikul saab haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-21-09, p 30). Ehkki viimatinimetatud asjas oli esitatud kaebus haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks, on ringkonnakohus seisukohal, et see seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui õigusvastaseks soovitakse tunnistada toimingut;

1. c)H. L. ei ole apellatsioonkaebuses ära näidanud, kuidas aitab tema kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel. Ta on apellatsioonkaebuses üksnes abstraktselt väitnud, et tema kaebus on esitatud preventiivsetel eesmärkidel. Samas ei nähtu tema seisukohtadest, kuidas ja millise tegevuse peaks käesoleva tuvastamiskaebuse rahuldamine tulevikus ära hoidma. Ringkonnakohus leiab, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks on alus üksnes olukorras, kus on reaalne ja tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib suure tõenäosusega korduda ning et selline tegevus rikuks kaebaja õigusi. Käesoleval juhul ringkonnakohus seda ohtu ei näe. Viru Vangla on möönnud, et tähtaja ületamine toimus, ent pole mingit alust arvata, et haldusorgan jätkaks õigusvastast tegevust. Sellise olukorra kordumine on pigem vähetõenäoline, arvestades Viru Vangla väidet, et olukorra parandamiseks on palgatud täiendavat tööjõudu. Seega ei annaks tuvastamiskaebuse rahuldamine H. L.-le reaalset eelist oma õiguste edasisel teostamisel;
2. d)samuti võib H. L. kohtumenetluses esitatud seisukohtadest järeldada põhjendatud huviks mittevaralise kahju hüvitamise soovi. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1, mille kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleva juhtumi asjaoludest kuidagi teha järeldust, et väidetav Viru Vangla õigusvastane käitumine oleks saanud kaasa tuua riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärje. Kuna mittevaralise kahju tekkimine on ilmselgelt välistatud, siis ei ole isikul ka põhjendatud huvi haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil;
3. e)nõustuda ei saa ka H. L. apellatsioonkaebusega osas, et halduskohus möönis kohtuotsuse resolutsioonis vaide edastamise tähtaegade järgimata jätmise õigusvastasust. Halduskohus ei ole otsuse resolutsioonis selle kohta mingit seisukohta võtnud. Ka kohtuotsuse motivatsioonis on halduskohus üksnes kirjeldanud asjakohaseid norme ja Viru Vangla seisukohti, kuid ei ole tuvastanud selgesõnaliselt Viru Vangla tegevuse õigusvastasust. Halduskohus on selgelt keskendunud üksnes kontrollimisele, kas H. L.-l on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks;
4. f)halduskohus on õigesti jätnud H. L. taotluse Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 põhiseaduse vastaseks tunnistamata.

§ 25

lg-test 9-10 tulenevalt saab halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse üksnes asjassepuutuva õigustloova akti sätte osas. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt nt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Käesoleval juhul H. L. kaebus rahuldati ning seega ei kohaldanud kohus tema suhtes Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.7. Järelikult ei ole see norm käesoleva vaidluse lahendamisel enam asjassepuutuv, kuna seda normi kohaldas Viru Vangla tema suhtes ebaõigesti ning selle alusel antud haldusakt tühistati sõltumata alusnormi põhiseaduspärasusest;

1. g)lisaks osutab ringkonnakohus, et võttes eeskujuks Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsuse asjas nr 3-3-1-54-07, kus loeti Tartu Vangla kodukord üldkorralduseks (p 7), ei ole välistatud, et selleks tuleks lugeda ka Viru Vangla kodukord. Üldkorraldus on aga haldusakti ehk üksikakti eriliik, mille suhtes põhiseaduslikkuse järelevalvet ei kohaldata. Haldusakte vaidlustatakse halduskohtumenetluse korras. Kuna halduskohus on menetlenud üksnes H. L. kaebust distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks ja vaidemenetluse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole ringkonnakohtul võimalik lahendada kaebust Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 tühistamiseks isegi juhul, kui tegemist oleks üldkorraldusega. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuna kodukorra p 8.2.7 kohaldamisel antud käskkiri on tühistatud, ei ole H. L. õiguste efektiivse kaitse seisukohalt vajalik kodukorra p 8.2.7 vaidlustamine, kuna see ei rikuks tema õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. H. L. taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ning palub teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tunnistada Viru Vangla toiming õigusvastaseks. Samuti taotleb H. L. Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 põhiseadusevastaseks tunnistamist. H. L. palub mõista vastustajalt välja kassaatori kantud menetluskulud (125 krooni kaebuse arutamisel välja mõistmata jäetud menetluskulu, 250 krooni apellatsioonkaebuse esitamise ja 400 krooni kassatsioonkaebuse esitamise kulud) ning kohustada vastustajat see kandma kassaatori isikuarvele. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
2. a)PS §-st 14 tuleneb kassaatori subjektiivne õigus ausale, tõhusale, efektiivsele ja heale haldusele, mida on Viru Vangla kassaatori puhul rikkunud, viivitades tema vaide edastamisega;
3. b)HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoiminguid läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. HMS § 80 lg 1 sätestab, et kui vaie vastab seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toiminguid sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Viru Vangla on toiminud õigusvastaselt, ületades vaide edastamisel seaduses sätestatud tähtaega 31 päeva. Avaliku võimu organ on kohustatud oma ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest;
4. c)Viru Vangla jätkab vaiete menetlemisel ja edastamisel tähtaegade rikkumist - seega on kassaatori tuvastamisnõue preventiivsel eesmärgil põhjendatud ning kohtud on jätnud ebaõigesti tuvastamisnõude osas kaebuse rahuldamata, kuna selle rahuldamisel on kassaatoril õigus esitada vangla õigusvastase toimingu puhul kohtule kaebus vangla kohustamiseks tähtaegadest kinnipidamiseks ja kohtuotsuse täitmata jätmisel vangla trahvimiseks;
5. d)mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine;
6. e)kohtud on ebaõigesti jätnud Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 põhiseaduse vastaseks tunnistamata. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. 8. Viru Vangla ei nõustu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebuse väidetega ja leiab, et need ei ole aluseks kohtuotsuse põhjenduste ümberhindamisele. Tartu Ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise ja Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 põhiseaduslikkuse osas vastavad kehtivale õigusele. 9. Viru Vangla taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati Viru Vangla direktori 1. aprilli 2009. a käskkiri nr 6.-3/760-D, ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
7. a)ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.7, leides, et punktis märgitud "kehtestatud korda rikkudes" tähendab, et peab olema kehtestatud eraldi kord kinnipeetava poolt asjade võõrandamiseks või kasutusse andmiseks ning Viru Vangla tõlgendus, et "kehtestatud korda rikkudes" viitab üldiselt vangistust reguleerivatele õigusaktidele, ei ole võimalik. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et Viru Vangla kodukord on välja antud Viru Vangla enda poolt. VangS § 105 lg 21 p 14 kohaselt sätestatakse kodukorras muud reguleerimist vajavad asjaolud. Vangla eesmärgiks ei ole olnud asjade võõrandamiseks ja kasutusse andmiseks kehtestada eraldi korda, vaid "kehtestatud korra" all on mõeldud üldist korda, mis tuleneb vangistust reguleerivatest õigusaktidest;
8. b)vangistust reguleerivates õigusaktides on kehtestatud kord kinnipeetavate isiklike asjadega toimimiseks ning kinni peetavad isikud on kohustatud kehtestatud korda järgima. Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 eesmärgiks on vangla julgeoleku tagamine, kuna isiklike esemete vahetamine, teiste kasutusse andmine, omandamine, võõrandamine, laenamine tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mis võivad viia kinnipeetavate vaheliste konfliktideni, mis on ohuks vangla julgeolekule. 10. H. L. leiab kirjalikus vastuses, et Viru Vangla kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega tühistati Viru Vangla direktori 1. aprilli 2009. a käskkiri nr 6.-3/760-D. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt määrati H. L.-le distsiplinaarkaristus õigusvastaselt, ega pea vajalikuks ringkonnakohtu otsuses toodud põhjenduste kordamist. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 põhiseaduse vastaseks tunnistamata jätmise osas. 12. HMS § 80 lg 1 sätestab, et kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta ise selle rahuldada. 13. H. L. on vaide esitanud ja Viru Vangla inspektor-kontaktisik on vaide vastu võtnud 6. aprillil 2009. Tulenevalt HMS § 33 lg-st 2 algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval. Käesoleval juhul oleks vaie tulnud ministeeriumile edastada hiljemalt 13. aprillil 2009. Viru Vangla on H. L. vaide kirjaga nr 6-25/257-1 Justiitsministeeriumile edastanud 14. mail 2009, seega 31 päeva tähtaega ületades. Järelikult on Viru Vangla vaiet edastades eiranud HMS § 80 lg-s 1 toodud tähtaega. 14. H. L. väitel on tal vaide hilinenult edastamise õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi. 15.

§ 7lg 1 2.

lause kohaselt võib kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi varasemas praktikas on tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-31-11-02, p 15; nr 3-3-1-88-08, p 13).

1. Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas (
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-3-124-10) märkinud, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kolleegium rõhutab, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.
4. Viidatud kohtuasjas oli samuti esitatud kaebus vaiete edastamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning kolleegium rahuldas kaebuse ja tunnistas vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks. Kolleegium märkis seejuures: "Vangla on tunnistanud HMS § 80 lg-s 1 sätestatud vaide edastamise tähtaja ületamist ja pole vaide edastamisega viivitamise perioodi õigsust kahtluse alla seadnud. Seega on vangla õigusvastaselt viivitanud vaide edastamisega ning rikkunud sellega HMS § 80 lg-s 1 märgitud tähtaega. Vaiete suure hulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist. Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma ka tähtsust, kui pikk või lühike oli vaide edastamisega viivitamine ega vangla tegevuse tahtlikkus ning rikkumise vorm ja ulatus, sest nimetatud asjaolud omavad tähtsust kahju hüvitamise kaebuse mitte aga tuvastamiskaebuse lahendamisel."
5. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. H. L. kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a ja Tartu Halduskohtu
8. oktoobri
9. a otsused tuleb vaide edastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise osas tühistada ja kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab H. L.
10. aprilli
11. a vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks. Viru Vangla kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
12. H. L. taotleb tasutud menetluskulude (riigilõiv halduskohtule kaebuse esitamisel 250 krooni ning apellatsioonkaebuse esitamisel 250 krooni) väljamõistmist. 20.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ka menetluskulude väljamõistmise osas ning kolleegium teeb menetluskulude väljamõistmise osas uue otsuse. Viru Vanglalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kantud menetluskulud 500 krooni.

1. H. L. on esitanud taotluse väljamõistetavate menetluskulude tema arvele kandmiseks. Välja mõistetud menetluskulud tuleb vastavalt H. L. kassatsioonkaebuses esitatud taotlusele kanda tema vanglasisesele isikuarvele.
2. H. L. kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse, Viru Vangla kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann