Obsah (7)

§ 691§ 688§ 654§ 173§ 163§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb tühistatud osas

§ 691p 5 alusel uue otsuse.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud maksma hagejale leppetrahvi ja viivist. Asja lahendamiseks pidid kohtud esmalt tegema kindlaks, kas pooled asendasid
2. juunil 2007 sõlmitud odra müügilepingu
3. augustil 2007 nisu müügilepinguga. Kohtud on tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et nisu müügilepinguga ei asendanud ega muutnud pooled odra müügilepingut. Kooskõlas

§ 688

lg-tega 3-5 arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel üksnes alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilisi asjaolusid ning ei kogu ega uuri tõendeid. Ringkonnakohus ei ole asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 11. Kohtud on põhjendanud oma seisukohta, et kostja on kohustatud maksma hagejale leppetrahvi müügilepingu lisa p 4 järgi. Pooled leppisid odra müügilepingu p-s 8.6 kokku, et müügilepingust tulenevate mitterahaliste kohustuste täitmata jätmise korral ja/või täitmisega viivitamise korral on ostjal (hageja) õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10% koguhinnast, kui müügilepingus ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul leppisid pooled müügilepingu lisa p-s 4 muu hulgas kokku leppetrahvi maksmise alused ja arvutamise korra. Leppetrahvi suurus arvutatakse selle punkti kohaselt järgmiselt: (kokkulepitud kogus miinus lubatud 1% miinus tegelik kogus) korda turuhind. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et odra müügilepingu p-s 8.6 ettenähtud poolte kokkuleppe eesmärgiks ei ole sätestada, et leppetrahv ei tohi ületada 10% ostuhinnast. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja leppetrahvi nõude aluseks olev kokkulepe piisavalt selge ning leppetrahvi vähendamiseks ei ole alust. Kolleegium märgib, et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Ringkonnakohtu otsus vastab leppetrahvi väljamõistmise osas

§ 654lg-s 5 sätestatud nõuetele.

1. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga hageja nõutud viivise vähendamata jätmise kohta. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 101 807 krooni 68 senti ajavahemiku eest
2. veebruarist 2009 kuni
3. aprillini 2009 ning edasi viivise, mille määraks päevas on 0,15% tasumata leppetrahvist. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Kolleegium märgib, et selliselt viivise väljamõistmine on kooskõlas kolleegiumi varasema seisukohaga, mille kohaselt peaks kohus otsuse täidetavuse huvides üldjuhul mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08, p 29). Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Kohtud on ekslikult leidnud, et kuna väljamõistetav viivis ei ületa põhivõlga (leppetrahvi), peab kostja põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Praegusel juhul on maakohus mõistnud kostjalt välja leppetrahvi 163 152 krooni ning viivise leppetrahvi tasumata jätmise eest kuni otsuse tegemiseni (101 807 krooni 68 senti) ja edasi protsendina leppetrahvist. Kuivõrd tasumata leppetrahvilt väljamõistetud viivis on alates maakohtu otsuse tegemisest suurenenud 0,15% päevas, ületab hageja viivisenõue leppetrahvi. Kuna kostja nõudis viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, ei pidanud kostja põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kuivõrd kostja on nõudnud viivise vähendamist ja hageja on esitanud sellele oma vastuväited ning asjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid ega hinnata tõendeid, saab kolleegium viivise väljamõistmise osas teha uue otsuse. Kolleegium leiab, et kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal tekkis leppetrahvist suurem kahju, tuleb vähendada kostjalt väljamõistetud viivist leppetrahvi suuruseni. Kostjalt tuleb lisaks leppetrahvile välja mõista viivis kuni maakohtu otsuse tegemiseni 101 807 krooni 68 senti ning alates
8. aprillist 2009 tasumata leppetrahvilt 0,15% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 163 152 krooni.
9. Kooskõlas

§ 173

lg 3 esimese lausega muudab kolleegium poolte menetluskulude jaotust.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegium jaotab menetluskulud selliselt, et 75% menetluskuludest jääb kostja ning 25% hageja kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. 14. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 1631 krooni

§ 149lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu