← Eesti

3-1-1-88-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-88-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. oktoober 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Riigi õigusabi tasu suuruse vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-10-8446 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.R. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuli
  7. a määrus osas, millega mõisteti OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 300 (kolmsada) krooni.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja 600 (kuussada) krooni, sh käibemaks 100 (sada) krooni, seoses A.R-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamisega ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
  9. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  10. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Pärnu Maakohtu
  12. juuni
  13. a otsusega tunnistati A.R. kiirmenetluses kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete alusel süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuuks. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ning 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Lisaks mõisteti süüdistatavalt välja sundraha 3262 krooni ja 50 senti ning kaitsjatasu 3204 krooni.
  14. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse A.R. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, taotledes maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavalt väljamõistetud kaitsjatasu ja riigi õigusabi kulude suuruse osas. Kaitsja leidis, et A.R-lt tuleb välja mõista 1380 krooni, 1824 krooni aga jätta riigi kanda. Lisaks taotles kaebaja määruskaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu väljamõistmist 600 krooni suuruses summas ja jätta see riigi kanda.
  15. Tallinna Ringkonnakohtu
  16. juuli
  17. a määrusega kaebus rahuldati, maakohtu otsus tühistati A.R-lt kaitsjatasu väljamõistmises ja temalt mõisteti välja 1380 krooni riigi õigusabi tasu katteks, 1824 krooni jäeti aga riigi kanda. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks rahuldas ringkonnakohus osaliselt, mõistes määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja 300 krooni. See summa jäeti KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Ringkonnakohus märkis, et määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. 3.1 Ringkonnakohus nõustus kaitsja väitega, et süüdistataval puudus võimalus avaldada arvamust selle kohta, kas talle tuleks kaitsja määrata samas linnas asuvast advokaadibüroost. Seetõttu oli A.R-lt riigi õigusabi osutamisel tekkinud lisakulude väljamõistmine põhjendamatu. Sellega rikuti võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Süüdistatavalt saab välja mõista vaid need kulud, mis oleksid tekkinud ka juhul, kui riigi õigusabi osutaja olnuks pärit samast linnast, kus asus riigi õigusabi osutamise koht. 3.2 Määruskaebuse koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamise taotlus 600 krooni suuruses summas on põhjendamatu. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse
  18. detsembri
  19. a otsusega kinnitatud korra punktile 29 on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni. Seega kujuneb kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 300 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  20. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A.R. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, kes taotleb määruse tühistamist osas, millega rahuldati tema taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõisteti määruskaebuse koostamise eest välja 300 krooni. Kaitsja palub määruskaebuse koostamise eest välja mõista 600 krooni (s.h käibemaks 20 %). Kaebaja põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Ringkonnakohus märkis, et määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Kaitsja arvates on määrus siiski kaevatav osas, millega lahendati maakohtu otsuse vaidlustamisega seotud riigi õigusabi tasu suurus (ringkonnakohtu määruse resolutiivosa punkt 3). Taotluse suhtes tegi apellatsioonikohus esmakordse lahendi. Lisaks peab riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise otsustuse vaidlustamine olema võimalik sõltumata asjaolust, kas kaitsjatasu väljamõistmine lahendatakse otsuse või määrusega. 4.2 Ringkonnakohus tugines riigi õigusabi tasu väljamõistmisel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kehtestatud korra punktidele 29 ja 30, jättes tähelepanuta, et alates
  21. juulist 2010 jõustus kord uues redaktsioonis. Kehtiva korra punktist 23 tuleneb, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 250 krooni iga poole tunni kohta. Tuginedes riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel
  22. juulini 2010 kehtinud redaktsioonile, kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust. Advokaadil kulus määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille tõttu on tasu suuruseks 500 krooni. Sellele summale lisandub käibemaks.
  23. Määruskaebuse vastuses peab Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Tiina Viru taotlust riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks põhjendatuks ja leiab, et see tuleb rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. Kriminaalmenetluse seadustiku § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumenetluses kohtumääruse või -otsusega. Ka siis, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada otsusest eraldi KrMS
  25. peatükis sätestatu kohaselt (§ 189 lg 3). Käesolevas asjas esitaski A.R. kaitsja KrMS § 189 lg-s 3 sätestatut järgides maakohtu otsuse peale määruskaebuse, vaidlustades süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude suuruse ja taotledes riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist seoses määruskaebuse koostamisega. Kaebuse läbivaatamisel tehtud määruses märkis ringkonnakohus, et määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Seega tuleb esmalt vastata küsimusele, kas ringkonnakohtu lahendi peale esitatud määruskaebuse sisuline läbivaatamine on võimalik.
  26. Kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamist ei välista KrMS §
  27. Eelöeldu tähendab, et põhimõtteliselt on menetlusosalisel määruskaebemenetluse raames võimalik vaidlustada kõiki kohtumäärusi, mille peale kaebuse esitamise õigust seadusandja piiranud ei ole. Seejuures on aga vastavalt KrMS §-le 391 kõrgema astme kohtus määruskaebuse läbivaatamisel tehtus kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei tähenda KrMS §-s 391 sätestatud piirang siiski seda, nagu poleks kõrgema astme kohtus määruskaebuse läbivaatamisel tehtud lahend vaidlustatav küsimustes, mille kohta tehti otsustus esmakordselt ja mis ei olnud esimese astme kohtus arutamise esemeks. Eeskätt on kõnealuse normi eesmärgiks välistada samade menetluslike üksikküsimuste korduv lahendamine kõrgema astme kohtute poolt. Kuivõrd taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks esitati ringkonnakohtule seoses määruskaebuse menetlemisega, ei saanud selles märgitud kaitsjatasu suurus kuuluda maakohtu otsusega lahendatavate küsimuste hulka. Seega tegi ringkonnakohus taotluse suhtes esmakordse lahendi. Nendel põhjustel märgib kaitsja õigesti, et ringkonnakohtu määrus on vaidlustav osas, millega mõisteti OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja riigi õigusabi tasu määruskaebuse koostamise eest.
  28. Kaebaja leiab põhjendatult sedagi, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui lähtus kaitsjatasu väljamõistmisel Eesti Advokatuuri
  29. detsembri
  30. a otsusega kehtestatud korra redaktsioonist, mis kehtis
  31. juulini
  32. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg-le 6 määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Vaadeldaval juhul tegi kaitsja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise aluseks olev toimingu peale
  33. juulit 2010, mil kord kehtis juba uues redaktsioonis ja millega muudeti oluliselt riigi õigusabi tasu arvestamise aluseks olevaid põhimõtteid.
  34. Kriminaalasja materjalist nähtub, et kaitsja esitas määruskaebuse maakohtu otsuse peale
  35. juulil 2010, mille tõttu tuli riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel juhinduda alates
  36. juulist 2010 jõustunud korra redaktsioonist. Korra punkt 23 sätestab, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 250 krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja taotluse kohaselt kulutas ta määruskaebuse koostamisele ühe tunni. Vastavalt korra punktile 2 lisandub sellele summale käibemaks, mille tõttu kujuneb tasu suuruseks 600 krooni. Kriminaalkolleegium peab kõnealuses küsimuses vastavalt KrMS § 361 p-le 7 võimalikuks uue lahendi tegemist. Võttes arvesse süüdistatavale osutatud õigusabi mahtu, on taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks põhjendatud ja see tuleb juhindudes RÕS § 21 lg-st 3 ning § 23 lg-st 1 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
  37. detsembri
  38. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ning 23 rahuldada.
  39. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
  40. juuli
  41. a määruse osaliselt, mõistab Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja kaitsjatasu 600 krooni (s.h käibemaks 100 krooni) ja jätab selle menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.