← Eesti

3-3-1-37-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-37-10

  1. oktoober 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld OÜ Gonos kaebus Rae Vallavolikogu
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 322 tühistamiseks ja Rae Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks Rae Vallas, Kadaka külas asuva Reku kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-07-2343 OÜ Gonos kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada OÜ Gonos kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-07-2343 ja jätta jõusse halduskohtu otsus samas asjas, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Mõista Rae Vallavolikogult OÜ Gonos kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 13 264 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Rae Vallavolikogu
  9. juuni
  10. a otsusega nr 435 algatati OÜ-le Gonos kuuluva Reku (endise nimega Hindreku) kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks oli kinnistu maakasutuse eesmärgi muutmine, kinnistu jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine. Vastavalt planeeringu algatamise otsuse seletuskirjale oli antud piirkond valla koostatava üldplaneeringu järgi ette nähtud elamuehituse arendamiseks. Rae Vallavolikogu
  11. augusti
  12. a korraldusega nr 1009 kinnitati planeeringu lähtetingimused. Lähtetingimuste alusel koostatud planeeringu võttis Rae Vallavalitsus vastu
  13. veebruari
  14. a korraldusega nr
  15. Vastuvõetud planeering läbis avalikustamise etapi, mille käigus planeeringule ei esitatud ettepanekuid ega ka vastuväiteid.
  16. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt,
  17. aprillil 2007, esitas Rae vald arendajale nõude sõlmida Ehitusseaduse §-s 13 sätestatud kohustuste ülekandmise leping. Lepingu projekti kohaselt pidi arendaja endale võtma muuhulgas kohustuse omal kulul ehitada detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavad asfalteeritud sõidu- ja kergliiklusteed koos tee juurde kuuluva välisvalgustuse ja haljastusega; kinnistut teenindav veevarustustorustik ja rajada uus puurkaev ning tsentraalne kanalisatsioonitorustik, mis antakse üle vallale; rajada kuni eelvooluni kinnistut teenindav pinnase- ja sadevee ärajuhtimise süsteem, välja ehitada tuletõrje veevõtu süsteem, rajada planeeringualale kavandatud kaitsehaljastus, laste mänguväljak, moodustada sotsiaalmaa otstarbega kinnistud ja anda need üle valla omandisse. Eelnimetatud kohustuse täitmise tagamiseks nägi lepingu projekt ette valla kasuks kinnistule hüpoteegi seadmise. Vastuseks OÜ Gonos
  18. juuni
  19. a teabenõudele selgitas Rae Vallavalitsus
  20. juuni
  21. a kirjaga nr 16-6-1852, et vald ei saa kehtestada detailplaneeringuid, millest tulenevaid ja millega seotud kohustusi ta täita ei suuda, kuna muidu ta tekitaks endale teadlikult pankrotiolukorra. Kirja kohaselt Rae vallal puuduvad eelarvelised vahendid Reku kinnistu detailplaneeringuga seotud kohustuste täitmiseks ning seetõttu on planeeringut võimalik kehtestada vaid juhul, kui OÜ Gonos need kohustused enda kanda võtab.
  22. juulil 2007 teatas OÜ Gonos vallale, et arendaja on nõus kohustuste ülevõtmisega vallalt, sealhulgas on arendaja nõus oma vahenditega tagama detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise. Samas arendaja ei nõustunud lepingu punktidega, mille kohaselt arendaja on kohustatud lepingust tuleneva andma vallale üle tasuta. Samuti ei pidanud arendaja võimalikuks nõustuda selliste kohustuste ja vastutuse ülevõtmisega, millega kitsendatakse oluliselt arendaja põhiseaduslikke õigusi oma vara käsutamisel. Rae Vallavalitsuse
  23. augusti
  24. a kirjas vald märgib, et valla jaoks pole oluline, kas rajatav tee antakse pärast selle valmimist tasuta vallale üle või jäetakse arendaja omandisse koos edaspidise tee hooldusega seotud kulude kandmisega. Kirjas märgitakse, et selle arendusala arendamist ei näe ette ka Rae valla arengukava. Kirjas osundatakse sellele, et sarnaste kohustuste seadmine arendajale lepinguga on tavaline halduspraktika, mis on avalike huvide kaitsmiseks möödapääsmatu. Lepinguga arendajale pandavaid kohustusi vaidlustas OÜ Gonos ka
  25. augusti
  26. a kirjas Rae Vallavalitsusele. Muuhulgas leidis arendaja, et detailplaneeringu kohaselt rajatav tee ei ole valikult kasutatav tee, piirkonnas hakatakse rakendama kollektiivseid julgeolekumeetmeid ja teedele on planeeritud vaba liikumist piiravad väravad.
  27. Rae Vallavolikogu
  28. oktoobri
  29. a otsusega jäeti Reku kinnistu detailplaneering kehtestamata. Otsuse põhjenduste kohaselt: 1) valla
  30. aasta eelarve ning valla arengukava ei näe ka järgnevatel aastatel ette rahalisi vahendeid Reku kinnistu detailplaneeringu järgse infrastruktuuri rajamiseks; valla poolt rahaliste kohustuste võtmine, millel puudub rahaline kate, ei ole mõeldav; 2) detailplaneeringust tulenevalt on tegemist avalikult kasutatava teega, mille sulgemine pole mõeldav.
  31. Rae Vallavolikogu
  32. oktoobri
  33. a otsuse nr 322 peale esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse OÜ Gonos. Kaebaja taotles eelnimetatud otsuse tühistamist ning vallavolikogule ettekirjutuse tegemist detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ülesanded, mida vald kavandas lepinguga arendajale üle anda, ei tulene Rae Vallavalitsuse
  34. veebruari
  35. a korraldusega nr 310 vastu võetud planeeringulahendusest või ei ole EhS § 13 sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded; 2) OÜ Gonos on alati olnud valmis sõlmima EhS § 13 sätestatud kohustuste üleandmise lepingut, kuid ta ei nõustunud hüpoteegi seadmise ja nõudmistega tehnorajatiste ja sotsiaalmaa tasuta Rae valla omandisse andmisega, kuna detailplaneeringu tingimused midagi sellist ette ei näinud; 3) vaidlustatud otsus on faktiliselt motiveerimata ja õiguslikult põhjendamata; vääralt on kasutatud kaalutlusõigust; otsust tehes ei võetud arvesse kaebaja poolset valmisolekut sõlmida EhS § 13 tulenevate kohustuste ülevõtmise leping; 4) Rae Vallavalitsus alustas kaebajale nõudmiste esitamist EhS § 13 sätestamata kohustuste võtmiseks peale Reku kinnistu planeeringulahenduse vastuvõtmist; 5) nõudel anda kõik tehnorajatised tasuta Rae valla omandisse puudub seaduslik alus; 6) vaidlustatud otsusega on rikutud kaebaja PS § 32 garanteeritud õigust omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning PS § 14 garanteeritud õigust õiglasele korraldusele ja menetlusele.
  36. Tallinna Halduskohtu
  37. veebruari
  38. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2343 OÜ Gonos kaebus rahuldati. Kohus tühistas Rae Vallavolikogu
  39. oktoobri
  40. a otsuse nr 322 ning tegi Rae Vallavolikogule ettekirjutuse Reku kinnistu jagamiseks koostatud detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja oli õigustatud seadma detailplaneeringu kehtestamise sõltuvusse kaebaja ja valla vahelise lepingu sõlmimisest ning kas detailplaneeringujärgsed teed võivad olla erateed või võivad olla mõeldud avalikuks kasutamiseks; vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja oli nõus sõlmima vastustajaga EhS § 13 alusel lepingu, kuid mitte lepingus toodud tingimustel; 2) detailplaneeringu alusel ei saa planeeringuala läbivat teed käsitleda erateena, vaid avalikuks kasutamiseks mõeldud teena; 3) EhS §-st 13 tuleneva teede väljaehitamise rahastamise kohustuse panemine huvitatud isikule peab toimuma veel enne planeeringu koostamisele asumist, välistamaks olukorda, kus selline rahastamiskohustus tuleb huvitatud isikule detailplaneeringu kehtestamisel ebameeldiva üllatusena; selles asjas teede finantseerimise vajadusest vald kaebajale enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamisele asumist midagi ei rääkinud; 4) samas peab kohalik omavalitsus EhS § 13 alusel lepingu sõlmimisel arvestama valla eelarvega ning sellega, et lepingu sõlmimine ei kahjustaks teiste avalike ülesannete täitmise võimalusi; kohalik omavalitsus on õigustatud jätma kehtestamata detailplaneeringu, kui sellest tulenevad talle kohustused, mida ta ilmselgelt täita ei suuda; 5) detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsus peab veenma, et kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve on sellise otsuse langetamisel piisavalt kaalutud ja arvestatud; vaidlustatud otsus ei veena, et kaebuse esitajale väljapakutud lepingutingimuste kõrval oleks kaalutud ka teisi avaliku tee finantseerimise võimalusi ning et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve; 6) otsusest ei selgu, miks peab vald proportsionaalseks ning kõigi detailplaneeringute hõlmatud kinnistute omanike õigusi ja huve võrdselt arvestavaks olukorda, kus kolme kinnistut teeniva avaliku tee väljaehitamise kulud peab katma vaid ühe kinnistu omanik; 7) kuna detailplaneeringu mittekehtestamine on diskretsiooniotsuseks ning vald ei ole eeltoodud asjaolusid otsuse vastuvõtmisel kaalunud, on otsus tehtud olulise diskretsiooniveaga ning kuulub tühistamisele.
  41. Tallinna Halduskohtu
  42. veebruari
  43. a otsusele esitas apellatsioonkaebuse Rae Vallavolikogu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohus on ebaõigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ning jätnud otsuse olulises osas põhjendamata; 2) ehkki õige oleks EhS § 13 järgsete kohustuste üleandmise lepingu sõlmimine enne planeeringu koostamisele asumist, siis välistatud pole detailplaneeringu kehtestamata jätmine vastava lepingu sõlmimata jätmise tõttu ka olukorras, kus lepingu sõlmimise nõue on esitatud planeerimismenetluse hilisemas faasis; 3) ekslik on kohtu seisukoht, et vaidlustatud otsusest ei nähtu piisavalt kõigi detailplaneeringust huvitatud isikute huvide kaalumist ning avaliku tee finantseerimise alternatiivseid võimalusi; asjaolust, et tuleb tagada vaba juurdepääs Kesa ja Mäe-Hansu kinnistutele, ei saa järeldada, et selle tee avalik kasutus täidab eelkõige nimetatud kinnistute omanike huve; selline järeldus on otsese vastuolus tiheasustusalade planeerimise üldiste põhimõtetega; teede ja tänavate vaba avalik kasutus on avalikuks hüveks kõigi vastava asustusüksuse elanike jaoks; teede avalik kasutus on vajalik ka avalike teenuste osutamiseks ning hädaabi kiireks ligipääsuks; vaidlus puudub selles, et vaidlusalane planeeringuala asub perspektiivses tiheasustusalas: 4) planeeringualaga piirnevate kinnistute kaasamine vaidlusalasel planeeringualal rajatavate teede ehituse finantseerimisse oleks teoreetiliselt võimalik juhul, kui ka need kinnistud oleksid hõlmatud sama planeeringuga; 5) muude alternatiivide puudumisel jääb õhku küsimus, mida puudutatud isikute huvide kaalumine oleks tähendanud olukorras, kus vallal planeeringu realiseerimiseks raha puudub ning arendaja keeldub kulusid kandmast; kohus oleks pidanud selgitama, millistel tingimustel peaks vald siiski võtma endale teadvalt selliseid rahalisi kohustusi, mida ta ei ole suuteline täitma.
  44. Tallinna Ringkonnakohtu
  45. detsembri
  46. a kohtuotsusega Rae Vallavolikogu apellatsioonkaebus rahuldati. Kohus tühistas Tallinna Halduskohtu
  47. veebruari
  48. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis OÜ Gonos kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) halduskohus on õigesti ja põhjendatult leidnud, et detailplaneeringuga kavandatavate teede avaliku kasutamise nõude esitamisel tegutses vastustaja õiguspäraselt; kolleegiumi arvates saab EhS § 13 mõista nii, et teede jm tehnovõrkude väljaehitamise kokkulepet saab sõlmida selliselt, et ehitamist rahastab ka muu isik peale kohaliku omavalitsuse või detailplaneeringu koostamise taotleja, kuid tingimusel, et selline isik on kokkuleppe osaline; apellant eksib, kui ta leiab, et sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole õiguslikult võimalik ilma detailplaneeringuala laiendamiseta ka naaberkinnistutele; 2) halduskohus eksis aga, kui ta leidis, et naaberkinnistute omanikega kokkuleppe otsimata jätmine tõi kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse; asja materjalidest ei nähtu, et Reku kinnistu kaudu oleks vajalik lahendada juurdepääsu naaberkinnistutele; 3) olukorras, kus vallal puudub raha detailplaneeringuga kavandatud teede rajamiseks või nende hilisemaks väljaostmiseks kaebajalt ning kus kaebaja ei ole nõus teede ehitamist rahastama ning vald ei leia ka muid teede ehitamise rahastamise võimalusi, ei saa detailplaneeringu kehtestamata jätmist pidada õigusvastaseks; kui detailplaneeringu kehtestamise huvi on planeeringuala omanikul, kes ise ei leia raha planeeringulahenduse elluviimiseks selliselt, et rajatavad teed jääksid avalikeks ilma valla poolt sellekohase hüvitise maksmiseta ning vallal planeeringu elluviimiseks raha puudub, ei saa planeeringuga kavandatud teede ja tehnovõrkude rahastamiseks muude võimaluste otsimist pidada kohaliku omavalitsuse kohustuseks; 4) kolleegium nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakti tühistamist ei too kaasa asjaolu, et EHS §-s 13 nimetatud kokkuleppe sõlmimise vajadust ei otsustanud apellant või vallavalitsus enne detailplaneeringu algatamist; selline rikkumine ei saa kaasa tuua vallala kohustuste panemist, mille täitmiseks tal raha pole; vaidlustatud otsuses on piisavalt põhjendatud vallaeelarvest teede jm tehnovõrkude ehitamise rahastamise võimaluse puudumist; lähteülesandest ei nähtu loodavate kruntide arv ning seetõttu ka detailplaneeringuga ettenähtud teede ulatus ja sellest tulenev koormus valla eelarvele ei olnud planeeritav; 5) kolleegium nõustub kaebaja väitega, et lubamatu on EhS § 13 nimetatud lepingu sõlmimisel nõuda moodustatavate sotsiaalmaa sihtotstarbega kruntide andmist tasuta valla omandisse; samas sellise tingimuse esitamine lepingu projektis ei mõjutanud kokkuvõttes asja otsustamist.
  49. Ringkonnakohtu eelnimetatud otsusele esitas kassatsioonkaebuse OÜ Gonos, taotledes Tallinna Ringkonnakohtu
  50. detsembri
  51. a otsuse tühistamist ning Tallinna Halduskohtu
  52. veebruari
  53. a otsuse jõusse jätmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  54. OÜ Gonos kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nii planeerimismenetluses kui ka kohtumenetluses on valla positsioon olnud selline, et Reku kinnistu kaudu tuleb lahendada juurdepääs naaberkinnistutele; ringkonnakohus eksib vastupidist väites; 2) halduskohus on õigesti leidnud, et vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel kõiki asjaolusid kaalunud, mistõttu on otsus tehtud diskretsiooniveaga ja kuulub seetõttu tühistamisele; 3) kuna teede finantseerimise vajadusest vald kaebuse esitajale enne detailplaneeringu kehtestamist midagi ei rääkinud, siis kõnealune rahastamise küsimus tuli kaebajale ebameeldiva uudisena; vald oleks pidanud huvitatud isikut sellise kohustuse tekkest informeerima mõistliku aja jooksul veel enne detailplaneeringu koostamisega seotud kulude tekkimist; 4) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta juba kaebuses toodud väite, et Rae Vallavolikogu kaevatud otsuse põhjendus ei ole loogilises seoses tegelike asjaoludega, millest tulenevalt on otsus faktiliselt motiveerimata.
  55. Rae Vallavolikogu vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. Vastuses märgitakse järgmist: 1) kuivõrd Riigikohus ei tuvasta faktilisi asjaolusid, tuleb tähelepanuta jätta kõik kassatsioonkaebuses sisalduvad etteheited seoses faktiliste asjaolude ebaõige tuvastamisega; 2) kassaator on jätnud märkimata, millist materiaalõiguse normi on ringkonnakohus vääralt kohaldanud või millist menetlusõiguse normi on ringkonnakohus rikkunud; 3) kassaatori väite kohaselt "oluline tähtsus on küsimusel, kas EhS §-st 13 tulenev teede väljaehitamise rahastamise kohustuse panemine huvitatud isikule peab toimuma veel enne planeeringu koostamisele asumist". Kassatsioonkaebusest ei selgu, miks see olulist tähtsust omab. Ei vastustaja ega ka ringkonnakohus ei ole väitnud, et kohalik omavalitsus võiks planeerimismenetluse käigus huvitatud isikule ühepoolselt teede väljaehitamise rahastamise kohustuse asetada. Tegelik vaidlusküsimus seisneb hoopis muus: kas olukorras, kus detailplaneeringu realiseerimiseks kohalikul omavalitsusel rahalised vahendid puuduvad ja arendaja finantseerimisest keeldub, võib kohalik omavalitsus jätta planeeringu kehtestamata? Ringkonnakohus on vastanud nimetatud küsimusele jaatavalt. Kassatsioonkaebuses ei leidu ühtegi argumenti, mis selgitaks, miks vastav seisukoht on ebaõige.
  56. Rae Vallavolikogu täiendavas vastuses vastustaja analüüsib Riigikohtu halduskolleegiumi
  57. mai
  58. a haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tehtud otsuse võimalikku mõju selle asja lahendamisele ja leiab, et nimetatud kohtuotsuse seisukohtades lähtudes tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Rae Vallavolikogu väitel ringkonnakohus on vaidlustatud otsuse punktis 10 tuvastanud, et detailplaneeringu lähteülesandest ei nähtunud ei detailplaneeringu realiseerimiseks ette nähtud teede pikkus ega ka teekatte tüüp, mistõttu detailplaneeringust tulenevad kulutused vallaeelarvele ei olnud vallale planeeritavad; ringkonnakohtu seisukohad faktide tuvastamisel on Riigikohtule siduvad. Seega tulenevalt Riigikohtu varasematest seisukohtadest tuleb detailplaneeringu kehtestamata jätmist pidada käesoleval juhul õiguspäraseks ja põhjendatuks. Juhul, kui Riigikohus hoolimata ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest leiab, et detailplaneeringu kehtestamata jätmine ei olnud õiguspärane, palub kassaator võimalusel Riigikohtul selgitada, kas ja millisel juhul võiks vald uue otsuse tegemisel jätta detailplaneeringu kehtestamata või teha selles muudatusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  59. Riigikohtu halduskolleegiumi
  60. mai
  61. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tulenevad kolleegiumi järgmised põhiseisukohad: 1) detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning finantseerimise küsimused tuleb reeglina lahendada detailplaneeringu algatamisel; 2) juhul, kui kohalik omavalitsus ja planeeringu taotleja kokkulepet ei saavuta ning kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused EhS §-st 13 tulenevate kohustuste täitmiseks, on õiguspärane jätta planeering algatamata; 3) eelmärgitu ei välista võimalust nimetatud küsimustes kokkuleppe sõlmimiseks ka planeerimismenetluse hilisematel staadiumitel; 4) kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu taotleja vaheline kokkulepe võib hõlmata mitte üksnes vahetult detailplaneeringuga kavandatavaid objekte, vaid ka detailplaneeringu realiseerimisega olemuslikult seotud muid objekte; 5) kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel; 6) juhul kui EhS §-s 13 nimetatud tööde teostamise ja rahastamise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kuid planeerimismenetluse kestel ilmnevad ettenägematud objektiivsed asjaolud, mis välistavad valla kohustuse täitmise, võib detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane; 7) planeeringu kehtestamata jätmise otsus peab olema kaalutletud ja põhjendatud; 8) eelnimetatud asjaoludel planeeringu kehtestamata jätmine võib kaasa tuua kohustuse hüvitada planeeringu taotleja poolt kantud põhjendatud kulutused. Kolleegium leiab, et need seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas asjas.
  62. Selles asjas ei jõudnud menetlusosalised kokkuleppele detailplaneeringust tulenevate tööde teostamises ja finantseerimises. Vaidlust ei ole selles, et detailplaneeringu algatamise faasis ei teavitanud kohalik omavalitsus planeeringu taotlejat vajadusest sõlmida leping, millega taotleja võtaks endale kohustuse nimetatud tööd omal kulul teostada. Osundatud lahendiga kooskõlas leiab kolleegium, et ka käesoleval juhul läks eelnimetatud tööde teostamise ja finantseerimise kohustus üle kohalikule omavalitsusele.
  63. Kohtuasja lahendamisel tuleb seega vastata küsimusele, kas esinesid ja on tuvastatud sellised objektiivsed ja ettenägematud asjaolud, mis välistavad kohaliku omavalitsuse kohustuse täitmise ja on piisavad detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas detailplaneeringu kehtestamata jätmisel on õigesti kasutatud kaalutlusõigust ning kas otsus on põhjendatud.
  64. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt algatati Reku kinnistu detailplaneering Rae Vallavolikogu
  65. juuni
  66. a otsusega nr
  67. See detailplaneering jäeti kehtestamata Rae Vallavolikogu
  68. oktoobri
  69. a otsusega nr
  70. Otsust põhjendati Reku kinnistu detailplaneeringuga kavandatud infrastruktuuri rajamiseks vajaliku kulutuse mitteplaneerimisega valla
  71. a eelarves, samuti valla arengukavas. Vaidlustatud
  72. oktoobri
  73. a otsust tuleb hinnata selle tegemise aja asjaoludest ning korralduses esitatud motiividest lähtuvalt. Algatades
  74. juunil
  75. a Reku kinnistu detailplaneeringu tingimustel, kus puudus kokkulepe detailplaneeringu taotlejaga, võttis vald endale ka EhS §-st 13 tulenevad kohustused. Seetõttu oleks nii valla arengukavas kui ka järgnevate aastate eelarvetes tulnud ette näha raha eelnimetatud kohustuse täitmiseks. Kehtivale õigusele tugineva ja valla kehtiva otsuse täitmiseks raha eraldamata jätmist ei saa kolleegiumi arvates iseenesest lugeda objektiivseks ja ettenägematuks asjaoluks. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et vald ei ole vaidlustatud otsuses detailplaneeringu realiseerimiseks vajaliku raha mitteplaneerimist eelarves mingilgi moel põhjendanud. Eeltoodud asjaoludel leiab kolleegium, et Rae Vallavolikogu keeldumine detailplaneeringu kehtestamisest oli õigusvastane ning vastav otsus tuleb tühistada.
  76. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et raha puudumine planeeritavate kulutuste eest võib olla ka ettenägematuks ja objektiivseks asjaoluks, mis võimaldab algatatud detailplaneeringu jätta kehtestamata. Kuid eelkõige on mõjuvaks põhjuseks kohaliku omavalitsuse tulude ulatuslik ja ettenägematu vähenemine või täiendavate ulatuslike ja ettenägematute ülesannete täitmine. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus ka eelarve mahu vähenemisel kaaluda erinevate kohustuste rahastamise vajadust, detailplaneeringu taotleja huve ning muid õiguslikult kaitstavaid huve, et otsustada planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
  77. Eeltoodud asjaoludel tuleb OÜ Gonos kassatsioonkaebus rahuldada. Kohus tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
  78. detsembri
  79. a otsuse. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu
  80. veebruari
  81. a otsus, mida kolleegium täiendab käesoleva otsuse motiividega. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. OÜ Gonos on kandnud seoses kassatsioonkaebusega õigusabikulusid 7600 krooni. Nimetatud menetluskulud tuleb OÜ Gonos kasuks välja mõista vastustajalt. Vastustajalt tuleb kassaatori kasuks välja mõista ka OÜ Gonos kantud menetluskulud ringkonnakohtus 5664 krooni. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.