Obsah (7)

§ 356§ 65§ 74§ 424§ 64§ 73§ 561

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-66-10 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

§ 356lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 20.

mai

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-5661 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. N. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. mai
5. a kohtuotsus osas, milles jäeti S. N-le mõistmata liitkaristus

§ 65

lg 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks välja 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 160 (ükssada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt S. N-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ja jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. S. N. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, OÜ X juhatajana ja ainuosanikuna, koos metsaomaniku E. T. volitatud esindaja U. V-ga korraldas ajavahemikul
5. jaanuarist 2003 kuni
6. novembrini 2004 LääneVirumaal X maaüksusel ebaseaduslikke raieid. Kasutades metsateatisi, mida U. V. esitas Keskkonnateenistusele, lasi ta vahendliku täideviijana teostada ebaseaduslikku metsaraiet metsamajandamise kava skeemi järgi eraldistel 6, 10, 19, 21, 23 ja
7. Kuna tehtud raiete käigus ei peetud kinni lubatud raievanusest ja raieviisist ning mets raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala või täiuse alammäärad, tekitati eraldistel tehtud raietega keskkonnale olulist kahju kokku summas 508 914 krooni.
8. Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega tunnistati S. N. süüdi

§ 356

lg 1 järgi ja teda karistati kolme kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Sama otsusega tunnistati U. V. süüdi

§ 356

lg 1 järgi ja samuti lõpetati OÜ X suhtes kriminaalmenetlus

§ 356lg 3 järgi, kuid selles osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi rahuldati ja S. N-lt ning U. V-lt mõisteti solidaarselt välja keskkonnale tekitatud kahju kokku summas 493 389 krooni. Maakohus põhjendas kohtuotsust järgmiselt. 2.1 S. N. ja U. V. vormistasid juba

1. jaanuaril 2003 akti 2000 tihumeetri (tm) metsamaterjali üleandmise kohta, millest maakohtu hinnangul nähtub, et algusest peale ei tundnud S. N. ega U. V. huvi tegelikult lubatavate raiekoguste vastu, kuna metsateatiste kohaselt tohtis raiuda vaid 1594 tm kasvavat metsa. Tegutsedes omaniku esindajana ja raie organiseerijatena lasus neil kohustus järgida metsamajandamise kava ja metsateatistes lubatud raiekoguseid. Metsateatiste kohaselt oli raiet lubatud teha vaid eraldistel 6 ja 25, kuid oluliselt väiksemas mahus kui tegelikult raiuti ning eraldisi 10, 19, 23, 21 polnud metsateatisel märgitud. Samuti ei arvestatud asjaoluga, et
2. a metsamajandamise kava koostamise järgselt oli eelnev omanik maaüksusel suure osa lubatud raiest juba teostanud. Maakohus leidis, et S. N. ja U. V. ütlused, mille kohaselt üleraiet õigustati väljaveoteede raiumisega, on kohatud, kuna tuvastati, et väljaveoteed raius eelmine omanik ja valdavalt tehti lageraiet, mille puhul pole põhjust rääkida väljaveoteedest. 2.2 Vahendliku täideviimise eelduseks on teo faktiliste toimepanijate ärakasutamine. Puuduvad tõendid, mis viitaksid S. N. ja U. V. poolt teo faktiliste toimepanijate, s.o OÜ H töötajate ja J. J.-i (OÜ B) ärakasutamisele. S. N., OÜ H töötajad ning J. J. kinnitavad, et nende käsutuses olid metsateatised, seetõttu pidid nad aru saama, et raiet teostatakse eraldistel, mida metsateatises pole märgitud ja seda suuremas koguses kui märgitud. Eeltoodust järeldas maakohus, et S. N. ja U. V. tegevust tuleb käsitleda kaastäideviimisena koos raie faktiliste teostajatega, kuna kõigi teopanus oli oluline ja ka kausaalne süüteo toimepanemise suhtes, kuigi õiguslikke tagajärgi raie faktiliste täideviijate osas ei kaasne, kuna süütegu on nende osas aegunud. 2.3 Kohtumenetluse käigus on tsiviilhageja esindaja vähendanud esialgset kahjunõuet, millest tulenevalt on muutunud ka kohtualustele esitatud süüdistuse maht - esialgne kahjusumma 508 914 krooni on vähendatud 493 389 kroonile. Kahju summa muutmine ei eelda uue süüdistuse esitamist, kuna esitatud süüdistuse kvalifikatsioon ja sisuline etteheide ei ole muutunud. Samuti leidis maakohus, et tsiviilhagi rahuldamist ei mõjuta
3. juunil
4. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega väljakuulutatud S. N. pankrot, kuna Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a kohtumäärusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu.
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. N. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes taotles apellatsioonis Viru Maakohtu otsuse tühistamist S. N. süüdimõistmises

§ 356lg 1 järgi ja õigeksmõistva otsuse tegemist süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Lisaks leidis kaitsja, et maakohus eksis S. N-le karistuse mõistmisel, s.o katseaja alguse määramisel ning temalt solidaarselt U. V-ga 493 389 krooni välja mõistes.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 4.1 Maakohus on tuvastanud süüdistatavate S. N. ja U. V. tegevuses ebaseadusliku metsaraie süüteokoosseisu. On tõendatud, et X maaüksusel raiuti lubatust rohkem 806 tm kasvavat metsa. Seejuures on õigustatult tuginetud süüdistatavate ja vahetult raie teostanud isikute kui tunnistajate ütlustele, samuti metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile, metsateatistele ning keskkonnainspektsiooni kontrollaktidele ja kahjuarvestusele. Muu hulgas arvestas maakohus tunnistaja E. T. (U. V. elukaaslase) ütlusi, mille kohaselt X kinnistu vormistati tema nimele U. V. ettepanekul, kuna süüdistatavate nimele seda mingil põhjusel teha ei saanud. Kinnistu ostu-müügitehing vormistati
4. detsembril 2002 ja juba
5. aprillil 2003 müüs E. T. X maaüksuse edasi. 4.2 Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatava väited üleraie õigustamisel väljaveoteedega on asjakohatud, kuna tuvastamist leidis, et väljaveoteed raius kinnistu eelmine omanik ja et valdavalt oli teostatud lageraie, mis ei eelda väljaveoteede raiumist. 4.3 Käesolevas kriminaalasjas ei eita süüdistus ega Keskkonnainspektsioon, et X maaüksusel teostati mitmeid raieid. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad aga, et esimese raiejärguga ei tekitatud kahju. Tunnistaja T. T. on kinnitanud maakohtus, et kuna tal jäi
6. a veebruaris kinnistu kontrollimisel kahtlus, et on lõigatud lubatust rohkem, siis läks ta teist korda 2004 aastal X kinnistule ja tuvastas üleraie. 4.4 Põhjendatud on maakohtu järeldused ka tsiviilhagi osas. Apellatsioonis esitatud vastuväited põhinevad asjaolul, et
7. juunil 2005 kuulutati välja S. N. pankrot. Maakohus leidis aga õigustatult, et S. N-lt tsiviilhagi väljamõistmist pankrot ei mõjuta, kuna Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a kohtumäärusega on pankrotimenetlus lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtumenetlust hetkeks, mil pankrot kuulutati, ei eksisteerinud. S. N-le esitati süüdistus novembris 2005 ja kriminaalasi saadeti kohtusse
10. PankrS § 167 lg 1 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Seetõttu ei nõustunud ringkonnakohus apellandi väitega, et maakohus on ebaseaduslikult menetlenud tsiviilhagi. Kuna pankrotimenetlus oli S. N. osas seoses raugemisega
11. oktoobril 2008 lõpetatud, siis ka PankrS § 43 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt oli hagi menetlemine lubatud. 4.5 Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses märgituga ka S. N-le mõistetud karistuse, sh

§ 74lg-te 1 ja 3 kohaldamise osas.

S. N. mõisteti Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega süüdi

§ 424järgi (tegu pandi toime 2007.

aastal). Teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega ja määrati 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg, mille alguseks loeti

1. jaanuar 2008 ja mis lõppes
2. juulil
3. Apellatsiooni kohaselt olevat tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga

§ 65lg 1 mõttes, mistõttu tulnuks kaitsja hinnangul lugeda S.

N-le Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus kantuks Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud karistusega ning uut katseaega ega sellest tulenevalt käitumiskontrollile allutamist ei olnud Viru Maakohtul enam alust kohaldada. Kuna Tartu Maakohtu otsusega mõistetud katseaeg lõppes
3. juulil 2009 ning karistus on seetõttu kantud, ei kuulunud see enam liitmisele Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsused täies ulatuses. Kaitsja leiab, et Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks nõuetekohaste põhjenduste puudumise tõttu, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Samuti on kohtud vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Viru Maakohus käsitas S. N. ja U. V. kuriteo toimepanemisel ebaõigesti kaastäideviijatena. U. V. ja OÜ X vahel sõlmiti tsiviilõiguslik tehing, mille kohaselt OÜ X laenas U. V-le raha kinnistu ostuks ning lepingu tingimuseks oli, et kinnistu kantakse E. T. omandisse. U. V. pidi aga laenu tagastama kinnistul kasvava metsa realiseerimisega 2000 tm ulatuses. Koguse määratlemine oli hinnanguline ning toimus
5. jaanuari
6. a tehinguga (s.o metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt). Sellest tulenevalt ei ole alust süüdistada S. N.

§ 356

lg-s 1 kirjeldatud süüteo toimepanemises, kuivõrd temale kuuluval äriühingul oli tsiviilõiguslik leping kinnistu omanikuga, kes lubas raiet teostada. Kõik metsateatised ja muu dokumentatsiooni raieks vormistas U. V., tagastamaks OÜ-le X metsamaterjalide müügi arvelt võetud laenu. 5.2 Süüdistuses on ebaseadusliku raie perioodina märgitud ajavahemik

1. jaanuar 2003 -
2. november
3. Keskkonnainspektsiooni kontrollaktist nr 12 nähtub, et see on koostatud
4. veebruaril 2003 ja sellel ajal midagi ebaseaduslikku kontrollijad ei avastanud, mida kinnitavad ka tunnistaja keskkonnainspektor T. T. ütlused. Tunnistaja möönab, et ei suutnud kontrollimisel maaeraldisi paika panna. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millistel lankidel ja eraldistel eelmine omanik
5. a raiet teostas. Ebaseaduslikust raiest kui kuriteost saab rääkida alles pärast seda, kui on loodud võimalus võrrelda kuriteoeelset metsatäiust kuriteoga tekitatud olukorraga, mistõttu tuleb koguda võrdluseks vajalikku tõendusteavet.
6. novembril 2004 koostatud kontrollaktist ei selgu, milliseid mõõtevahendeid kasutati ja kas need olid nõuetekohased. Sellest tulenevalt ei ole keskkonnakahju usaldusväärselt tuvastatav. Samuti puudub asjas nõuetekohane sündmuskoha vaatlusprotokoll. Lisaks tuleb märkida, et E. T. oli X kinnistu omanik
7. detsembrist 2002 kuni
8. aprillini
9. Tuvastatud on raie tegemine brigaadi poolt
10. a alguses.
11. novembri
12. a kontrollaktist nähtub, et väidetav ebaseaduslik raie avastati alles enam kui 1,5 aasta möödudes väidetava süüteo toimepanemise ajast. Seega möönab ka süüdistus, et ebaseaduslik raie võis toimuda ka tuvastamata isikute poolt pärast kinnistu müüki. 5.3 Alusetu on kohtu seisukoht, et ebaseaduslik on raie ka seetõttu, et lubatust rohkem raiuti 806 tm kasvavat metsa. Nimetatud kogus saadi metsaveoteede rajamisest, milliseid enne metsas ei olnud. Metsaveoteede arvelt suurenes lubatud raiekogus. Väidetava kuriteo toimepanemise hetkel kehtinud Keskkonnaministri
13. aprilli
14. a määruse nr 40 "Metsakaitse eeskiri" punkt 12 sätestas, et puidu väljaveoks võib rajada algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega. 5.4 Kohtud on eksinud ka S. N-le mõistetud karistuse osas. Tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga

§ 65lg 1 mõttes.

Seetõttu tuleb süüdistatavale esmalt mõista liitkaristus eelmise kohtuotsusega kohaldatud põhikaristustega ning seejärel süüdistatavat liitkaristusest tingimuslikult vabastades määrata talle üks ühine katseaeg. Kuivõrd nii Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a kui ka Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsustega määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud, tuleb lugeda Viru Maakohtu otsusega S. N-le mõistetud karistus kantuks Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Uut katseaega ega sellest tulenevalt käitumiskontrollile allutamist ei ole enam alust kohaldada. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et katseaegu ei saa liita, kuivõrd eelmise kohtuotsuse eest mõistetud katseaeg on juba lõppenud. 5.5 Põhjendamatu on ka tsiviilhagi rahuldamine. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks saab olla üksnes nõue, mida on põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.
5. juuni
6. a kohtuotsusega kuulutati välja S. N. pankrot. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Avalduse ja koos sellega tsiviilõigusliku nõude on Keskkonnainspektsioon esitanud
7. jaanuaril
8. Kassaatori hinnangul tuleb nimetatud kuupäeva lugeda tsiviilhagi esitamise ajaks. Hiljem on keskkonnainspektsioon kohtumenetluse käigus korduvalt tsiviilhagi muutnud. Sellest tulenevalt pidanuks Viru Maakohus S. N. suhtes jätma hagi läbi vaatamata. Tähendust ei oma siinjuures asjaolu, et kohtumenetluse käigus
9. oktoobril 2008 lõpetati Steve N. pankrotimenetlus seoses raugemisega.
10. Prokuratuur on esitanud kassatsioonivastuse, mille kohaselt on maa- ja ringkonnakohtu otsused seaduslikud ja põhjendatud ning kassatsioonis esitatud väited alusetud.
11. Kuna kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises kohtukoosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, anti kriminaalasi
12. septembril 2010 läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Esmalt hindab kolleegium kriminaalmenetlusõiguse ja materiaalõiguse normide järgimist S. N. süüdimõistmisel

§ 356

lg 1 järgi (I), seejärel käsitleb karistuse mõistmisega (II) ja tsiviilhagi rahuldamisega (III) seonduvat. I 9. Kaitsja hinnangul ei ole alust süüstada S. N.

§ 356

lg-s 1 kirjeldatud süüteo toimepanemises, kuivõrd äriühing OÜ X, mille ainuosanik ja -juhataja ta oli, sõlmis kinnistu omanikuga tsiviilõigusliku lepingu metsamaterjali ostmiseks. Kolleegium märgib, et

§ 356

lg 1 ei näe teo toimepanijana ette erilise isikutunnusega isikut, s.o näiteks kinnistu omanikku. Kriminaalasja materjalidest (kd I, tl 77) nähtub tõepoolest, et

1. jaanuaril
2. a sõlmisid OÜ X (esindaja S. N.) ja E. T. ning U. V. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti X kinnistult pärineva kasvava metsa üleandmiseks (2000 tihumeetrit). Kolleegium märgib esmalt, et kasvavat metsa (kinnisasja olulist osa) ei loeta metsamaterjaliks. Metsaseaduse § 28 kohaselt on metsamaterjal langetatud puu ja puutüvi ning puutüve järkamisel saadud tüveosa (ka teo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 33 eristas kasvavat metsa ja metsamaterjali). Igal juhul ei välista nimetatud dokument iseenesest S. N. vastutust, vaid seda tuleb hinnata teiste tõenditega kogumis. Maa- ja ringkonnakohus on tuvastanud, et S. N. tegutses ebaseadusliku metsaraie korraldamisel U. V-ga koos, mida kinnitavad nii U. V. ja E. T. ütlused selle kohta, et tegevust kinnistul organiseeris ja koordineeris S. N., kui ka kinnistu ostu rahastamine OÜ X kaudu ja E. T.-le makstud summad. Seega nähtub kohtuotsustest, et S. N. puutumus ebaseadusliku metsaraiega ei piirdunud vaid lepingu sõlmimisega metsamaterjali ostmiseks.
3. Kassatsiooni kohaselt on S. N. süüdimõistmisel rikutud ka süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna ei ole usaldusväärselt tuvastatud ebaseadusliku raie toimepanemise aeg ega kogutud vajalikku teavet võrdlemaks kuriteoga tekitatud olukorda kuriteoeelse metsatäiusega, samuti puuduvad andmed metsa rinnaspindala mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite kohta. 10.1 Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et ebaseadusliku metsaraie pani toime just süüdistatav ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Kolleegium märgib, et kriminaalasja materjalide hulgas on
4. jaanuaril 2005 koostatud Keskkonnainspektsiooni akt metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks (I kd, tl 8). Aktile on lisatud keskkonnale tekitatud kahju arvestus, kontrollakti nr 12 koopia, objekti kontrollimise protokoll nr 230, raiekoha paiknemise skeem ja rinnaspindala mõõtmise leht. Ka Keskkonnainspektsiooni peadirektori
5. aprilli
6. aasta käskkirja nr 1-3/22 lisa 1 "Mõõtemetoodikad metsajärelevalves" lubas fikseerida mõõtetulemusi keskkonnakahju õiendi lisana. Objekti kontrollimise protokollist nähtub, et raie kontrollimisel on aluseks võetud
7. a koostatud Kaerasaare üksuse metsamajandamiskava takseerkirjeldused ja metsaplaan. Samuti nähtub protokollist, et viiel süüdistuses nimetatud eraldisel (6, 10, 19, 21, 25) tehti lageraiet, mille puhul lähtuti kahju kindlaksmääramisel raie-eelsetest takseerandmetest. Eraldisel nr 23 läbi viidud mõõtmise osas ei nähtu rinnaspindala mõõtmise lehelt tõepoolest, millist mõõtevahendit kasutati, kuid hilisemalt on Keskkonnainspektsioon esitanud kohtule kahjuarvestuse, millest nähtub, et mõõtmisel kasutati lihtrelaskoopi, seejuures on kahju suurust ka vähendatud, arvestades 7% mõõtmise viga. Kaitsja ei ole kriminaalmenetluse käigus taotlenud mõõtevahendi kohta täpsemate andmete esitamist. Seejuures arvestab kolleegium, et objekti kontrollimine ja sellega kaasnenud rinnaspindala mõõtmine toimus
8. novembril 2004, s.o enne mõõtemetoodika kehtestamist ja MõõteS § 5 lg 2 jõustumist. 10.2 Põhjendatult on kohtud jätnud arvestamata ka kaitsja seisukoha, et metsa raiuti lubatust rohkem (806 tm ulatuses) metsaveoteede rajamise tõttu. Algveoteede rajamisega ei saa põhjendada süüdistuses kirjeldatud lageraiet. Kohtud on õigesti tuvastanud, et kinnistu skeemilt (1 kd, tl 13) nähtub, et sellel tehtud raie olemus (valdavalt lageraie) ei viita algveoteede rajamise vajalikkusele, eriti sellises ulatuses. Samuti on kannatanu esindaja U. Luht andnud ütlusi selle kohta, et metsaveoteed rajas eelmine kinnistu omanik, mida kinnitavad ka viimase poolt esitatud metsateatised. II
9. Kaitsja leiab, et kohtud on S. N. karistuse mõistmisel jätnud põhjendamatult kohaldamata

§ 65lg 1 sätted ja seejuures eksinud ka katseaja alguse määramisega.

Kolleegium nõustub kaitsjaga, et liitkaristuse moodustamata jätmisega on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust ja tühistab sellel alusel ringkonnakohtu otsuse osaliselt. 11.1 Karistusseadustiku § 65 lg 1 reguleerib liitkaristuse mõistmist neil juhtudel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime ka teise kuriteo. Seega kirjeldab

§ 65lg 1 lause 1 olukorda, mil on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga.

Nimetatud kogumi olemasolu ei sõltu sellest, kas mõni kogumi moodustava kuriteo eest mõistetud karistus on kantud või mitte, määrav on üksnes kuriteo toimepanemise aeg (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04 p 11.2). S. N. karistati Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2008. a otsusega

§ 424järgi 2007.

a toimepandud kuriteo eest 3-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsusega karistati S. N.

§ 356lg 1 järgi 2003.

-

1. aastal toimepandud kuriteo eest, s.o kuriteo eest, mis oli toimepandud enne Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsuse kuulutamist. Eeltoodust järeldub, et need kuriteod moodustavad hiljem tuvastatud kogumi

§ 65lg 1 mõttes.

11.2 Tavaolukorras oleks kohus pidanud arutama S. N. mõlemat kuritegu koos ja mõistma nii üksikkaristused kui ka liitkaristuse ühe kohtuotsusega. Kuritegude kogumi hilisema tuvastamise korral ei ole aga võimalik sellist olukorda täielikult taastada. Ent Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega

§ 65lg 1 järgi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.

veebruari

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-4-1-2-02 ja kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08). Toodud põhimõtteid tuleb järgida ka käesoleva asja lahendamisel. 11.3

§ 65

lg 1 esimesest lausest tuleneb sõnaselgelt kohtu kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Viimane sätestab kuritegude kogumi eest mõistetava liitkaristuse üldised reeglid. Käesolevas asjas tuleb vastata küsimusele, kas liitkaristuse mõistmine

§ 65

lg 1 järgi on võimalik ka olukorras, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millega süüdimõistetu on

§ 73

või § 74 alusel mõistetud karistusest tingimuslikult vabastatud, tuvastatakse veel teine kuritegu, mis on toime pandud enne kohtulahendi kuulutamist selles asjas. 11.4 Karistusseadustiku 3. peatüki 1. jagu sätestab kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused. Karistusest tingimisi vabastamine

§-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistuse liik ning see saab aktualiseeruda vaid põhikaristuse mõistmise järel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06 p 16 ja
3. septembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-03). Järelikult on ka karistusest tingimuslikult vabastatule mõistetud põhikaristus, mis saab olla üheks liidetavaks liitkaristuse moodustamisel. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et nn hiljem tuvastatud konkurentsi puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-06). Käesoleva otsusega peab täiskogu vajalikuks seda arusaama muuta ja asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral tuleb

§ 64

lg 1 alusel liita ka need üheliigilised põhikaristused, millest isik on tingimuslikult vabastatud. 11.5 Ringkonnakohus on välistanud liitkaristuse moodustamise põhjusel, et S. N-le Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi tingimuslikult mõistetud 3 kuud vangistust on katseaja möödumise tõttu kantud. Kriminaalkolleegium sellise järeldusega ei nõustu ning tagastab kriminaalasja liitkaristuse moodustamata jätmise küsimuses ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus peab asja uuel arutamisel võtma arvesse käeolevas otsuses märgitut ja moodustama

§ 65

lg 1 lause 1 kohaselt liitkaristuse

§ 424

ja § 356 lg 1 järgi mõistetud põhikaristustest, so 3-kuulistest vangistustest, järgides

§-s 64 sätestatut.

§ 65

lg 1 lause 2 kohustab eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistuse liitkaristusest maha arvama. Tartu Maakohus mõistis S. N-le

§ 424järgi 3 kuud vangistust tingimisi ja määras katseajaks 18 kuud.

Katseaeg möödus

1. juulil
2. Kolleegium märgib, et kõnesoleva katseaja eelduseks olnud põhikaristust 3-kuud vangistust ei saa osaliselt ega kantud karistusena

§ 65lg 1 lause 2 alusel liitkaristusest maha arvata, sest S.

N. ei ole mõistetud vangistusest tegelikult päevagi ära kandnud. Siiski tuleb kohtul selle asjaoluga arvestada järgmiselt. 11.6 Karistuse kohaldamine ja karistusest vabastamine on reguleeritud karistusseadustiku erinevates peatükkides, mis tähendab, et nende sätete rakendamisel lähtutakse erinevatest alustest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus 3-1-1-99-06 p 16). Seega ei ole kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristust moodustaval kohtul võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused. Siit järeldub, et juhul, kui isik on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud põhikaristusest tingimuslikult vabastatud, siis on seda karistust võimalik täitmisele pöörata üksnes

§ 73lg 1 ja § 74 lg 1 viimases lauses sätestatud tingimustel.

Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Need asjaolud iseenesest ei välista aga kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 järgi.

Järelikult tuleb nende sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. Kolleegium selgitab, et kirjeldatud asjaolud tuleb viimases kohtuotsuses selgesõnaliselt ära märkida. Niimoodi toimides täidab kohus, kes isiku kuritegusid viimasena arutab,

§ 65

lg-s 1 sätestatud liitkaristuse moodustamise kohustuse ja teeb isikule mitme kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste osas ühtse kohtuotsuse. Ühtlasi tagatakse sellega isiku võrdne kohtlemine nende isikutega, kellele mõistetakse mitme kuriteo eest liitkaristus ühe kohtuotsusega. Erinevate kohtuotsuste eraldi täitmine ja liitkaristuse moodustamata jätmine on vastuolus liitkaristuse kohaldamise üldiste põhimõtetega ning võib viia ka

§ 64lg-s 3 sätestatud liitkaristuse võimaliku ülemmäära ületamiseni.

11.7 Eeltoodud põhimõtted on kohalduvad vaid põhikaristuste liitmisel, katseaegade liitmist või kaetuks lugemist kehtiv seadus ette ei näe. Punktis 11.6 kirjeldatud tehete tulemusena saadud liitkaristusest vabastamisel ja S. N-le uue katseaja määramisel tuleb lähtuda katseaja kohaldamise üldistest alustest. Uue katseaja algust tuleb hakata arvestama liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest. Kolleegium siiski ei välista võimalust, et eripreventiivsel eemärgil võetakse S. N. liitkaristusest tingimusliku vabastamise järel uue katseaja määramisel arvesse, et isik on juba ühe mõistetava liitkaristusega seotud katseaja edukalt läbinud, näidates valmisolekut elada õiguskuulekalt. III

1. Kaitsja on vaidlustanud ka tsiviilhagi rahuldamist, leides, et maakohus pidanuks jätma Keskkonnainspektsiooni hagi läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, mille alusel toimub ka nõuete rahuldamine. PankrS § 43 lg 2 kohaselt, kui kohtumenetlus algas enne pankroti väljakuulutamist ja selles vaadatakse läbi varalist nõuet võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.
2. juuni
3. a kohtuotsusega kuulutati välja S. N. pankrot.
4. S. N. kohtu alla andmise ajaks (
5. aprill 2006) oli välja kuulutatud süüdistatava kui füüsilise isiku pankrot, mistõttu Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi pidanuks kohus jätma läbi vaatamata. Seda taotles ka pankrotihaldur
6. jaanuaril
7. a toimunud kohtuistungil. Samas leiab kolleegium, et tsiviilhagi rahuldamisel ei ole käesolevas asjas oluliselt rikutud menetlusõigust ja seda järgmisel põhjusel. Maakohus tegi kriminaalasjas otsuse, millega rahuldas ka tsiviilhagi,
8. jaanuaril
9. Selleks ajaks, täpsemalt
10. oktoobril 2008, lõpetati S. N. pankrotimenetlus pärast pankrotimenetluse väljakuulutamist raugemise tõttu. PankrS § 43 lg 3 näeb aga ette, et juhul, kui hagi on jäetud läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, taastab kohus pankrotimenetluse raugemisel hagimenetluse hageja avalduse alusel. Ka PankrS § 167 lg 1 kohaselt võib pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu üldises korras nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles. Seega võimaldab pankrotiseaduses sisalduv regulatsioon pärast pankrotimenetluse lõppemist selles esitamata nõuete menetlemist ja rahuldamist üldkorras, kui puuduvad seda välistavad asjaolud (nt PankrS § 167 lg 2 - kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu lõppenud). Pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleval juhul nõude menetlemist välistavaid asjaolusid ei esinenud.
11. S. N. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 960 krooni (sh käibemaks 160 krooni). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
12. detsembri
13. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada ja jätta see riigi kanda.
14. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 362 p-st 1 ja § 361 p-st 6 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
15. mai
16. a otsuse S. N. süüdistuses

§ 561

lg 1 järgi osas, millega jäeti mõistmata liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel ning saadab kriminaalasja selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt. Priit, Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris