← Eesti

3-2-1-91-10

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-91-10 Tartu,

  1. november
  2. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Korteriühistu Majaka 5 hagi Osaühingu TALAVIK vastu dokumentatsiooni üle andma kohustamiseks ja 61 120 krooni saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 208-54262 Osaühingu TALAVIK määruskaebus Kostja Osaühing TALAVIK (registrikood 10363117), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Hageja Korteriühistu Majaka 5 (registrikood 80264397), esindajad juhatuse liikmed Taissia Belaia ja Tanya Tõnisson
  5. oktoober
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
  8. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Osaühingu TALAVIK kanda.
  9. Tagastada Ljubov Smolinale (konto nr 10010308911017, AS SEB Pank) Osaühingu TALAVIK eest
  10. mail
  11. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Korteriühistu Majaka 5 (hageja) esitas
  13. augustil 2008 Osaühingu TALAVIK (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle elamu haldamise ja majandamise dokumentatsioon ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 61 120 krooni. Pärast korduvat haginõuete täpsustamist palus hageja lõpliku nõudena mõista kostjalt välja remondifondi jäägina 21 479 krooni (I kd, tl 169, 170) (maakohtu otsuse järgi 21 858 krooni 20 senti) ja hageja liikmete alusetult tasutud ekspluatatsioonikuludena 20 187 krooni.
  14. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
  15. Harju Maakohus rahuldas
  16. augusti
  17. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 56 860 krooni 20 senti, sellest 21 858 krooni 20 senti remondifondi jäägi üleandmise kohustuse täitmiseks, 20 187 krooni korteriomanikelt aluseta kogutud ekspluatatsioonikulude üleandmise kohustuse täitmiseks ja 14 815 krooni menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus lõpetas lisaks hagist loobumise tõttu menetluse hageja nõudes kohustada kostjat üle andma elamu haldamise dokumentatsiooni. Samuti otsustas maakohus tagastada hagejale riigilõivu 1750 krooni.
  18. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus tagaseljaotsuse tühistada või muuta seda ja jätta kõik hageja nõuded rahuldamata.
  19. Maakohus jättis
  20. augusti
  21. a määrusega kaja käiguta ja kohustas kostjat maksma 6000 krooni kautsjonit kümne päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
  22. Kostja esitas kaja käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse. Samas tasus kostja kohtu nõutud kautsjoni ja taotles kaja lahendamise peatamist kuni kaja käiguta jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni ringkonnakohtus.
  23. Maakohus tegi
  24. detsembril 2009 määruse, millega keeldus määruskaebust kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmast ja tagastas selle kostjale. Lisaks otsustas maakohus tagastada kostjale määruse jõustumisel 400 krooni riigilõivu.
  25. Samuti tegi maakohus
  26. detsembril 2009 määruse, millega võttis kaja menetlusse ja saatis vastamiseks hagejale.
  28. jaanuari
  29. a määrusega jättis maakohus kaja rahuldamata ja otsustas kanda tasutud kautsjoni riigituludesse.
  30. Kostja esitas
  31. jaanuaril 2010 määruskaebuse maakohtu
  32. detsembri
  33. a määruse peale, millega kohus keeldus kaja käiguta jätmise määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle kostjale. Kostja palus selle määruse tühistada ja võtta menetlusse kostja määruskaebus maakohtu
  34. augusti
  35. a määruse peale osas, milles kohus lahendas kaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaldamise alusetuse kohta ja kohustas kostjat tasuma kautsjonit.
  36. Maakohus võttis kostja
  37. jaanuari
  38. a määruskaebuse
  39. jaanuaril 2010 menetlusse ja edastas vastamiseks hagejale. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus kostja
  40. jaanuari
  41. a määruskaebust ei rahuldanud, vaid saatis selle lahendamiseks edasi ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  42. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  43. mai
  44. a määrusega muutmata maakohtu
  45. detsembri
  46. a määruse, millega jäeti kaja rahuldamata, ja määruskaebuse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendustel ei ole kaja käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse esitamine TsMS § 660 lg 1 ja § 3401 järgi lubatud. Maakohtu
  47. detsembri
  48. a määrusega on kaja menetlusse võetud ja samal päeval jättis kohus kaja rahuldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et lepingulise esindaja vahetumist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust kaja rahuldada. Kostjale oli teada, et vaidlusalune tsiviilasi on maakohtu menetluses juba alates
  49. augustist
  50. Uuele lepingulisele esindajale volikirja andmisel tuli teda teavitada kohtumenetlusest ja lepingulisel esindajal oli võimalik välja selgitada, millises staadiumis tsiviilasi on. Uuele esindajale (Ljubov Smolinale) anti volikiri
  51. juulil 2009, st kaks päeva enne kohtuistungi toimumist. Kaja rahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et varasem lepinguline esindaja andis kostjale valeinformatsiooni. Asjas ei ole tuvastatud TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud alust kaja esitamiseks ning tulenevalt TsMS § 149 lg-st 5 ei ole alust kautsjonit tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  52. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse ja maakohtu
  53. detsembri
  54. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta kostja määruskaebus maakohtu
  55. augusti
  56. a määruse peale menetlusse. Samuti palub kostja tühistada maakohtu
  57. jaanuari
  58. a määruse, rahuldada kaja ja saata asi maakohtule menetlemiseks. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tegi vastuolulise määruse. Nii märkis ringkonnakohus määruse põhjendavas osas, et maakohus lahendas
  59. detsembri
  60. a määrusega kaja, samas kui selle määruse kirjeldava osa kohaselt keeldus maakohus menetlusse võtmast kostja määruskaebust maakohtu
  61. augusti
  62. a määruse peale. Selliselt on kaevatava kohtumääruse resolutsioon vastuolus maakohtu
  63. detsembri
  64. a määruse resolutsiooniga ja ebaseaduslik. Tegelikult lahendas ringkonnakohus kostja määruskaebust maakohtu
  65. jaanuari
  66. a määruse peale. Kostja esindaja sai maakohtu
  67. jaanuari
  68. a määruse kätte
  69. jaanuaril 2010 ja esitas selle peale tähtaegselt (
  70. veebruaril 2010) määruskaebuse. Ringkonnakohus on jätnud viidatud määruskaebuse põhjendused tähelepanuta. Ringkonnakohtu järeldus, et asjas ei ole tuvastatud TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud alust kaja esitamiseks, on ekslik. Ringkonnakohus andis hinnangu vaid TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses sätestatud aluse kohta. Kohaldada tuli ka TsMS § 415 lg 1 p 2, sest kostja esindaja L. Smolina ega juhatuse liikmed
  71. mai
  72. a kohtuistungil ei osalenud ega saanud isiklikult kätte kohtukutset
  73. juulil 2009 toimuvale kohtuistungile. Samuti on kostja
  74. veebruari
  75. a määruskaebuse kohaselt kaja esitamine põhjendatud, arvestades TsMS § 413 lg-s 1 ja § 415 lg 1 p-s 3 sätestatut. Kostja eeltoodud väited jättis ringkonnakohus tähelepanuta.
  76. Vastuses määruskaebusele palub hageja jätta kaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  77. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel (nende koostoimes) jätta läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse Harju Maakohtu
  78. jaanuari
  79. a määrust, ja ülejäänud osas jätta läbi vaatamata lisaks TsMS § 663 lg 2 teise lause alusel.
  80. Kolleegium märgib esmalt, et esitatud kaebuse lahendamise raames ei saa kostja vaidlustada maakohtu
  81. jaanuari
  82. a määrust, millega jäeti rahuldamata kostja kaja maakohtu
  83. augusti
  84. a tagaseljaotsuse peale. Riigikohtule esitatud määruskaebuses vaidlustab kostja ringkonnakohtu
  85. mai
  86. a määrust, millega jäeti rahuldamata kostja määruskaebus maakohtu
  87. detsembri
  88. a määruse peale, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast kaja käiguta jätmise määruse peale esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus ei ole lahendanud kostja määruskaebust maakohtu
  89. jaanuari
  90. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata kostja kaja maakohtu
  91. augusti
  92. a tagaseljaotsuse peale. Seega soovib kostja vaidlustada Riigikohtus maakohtu määrust, mida ei ole lahendatud ringkonnakohtus. See on aga lubamatu TsMS § 9 lg 3 ning §-de 12 ja 13 järgi. Riigikohus saab maakohtu määrust kontrollida üksnes määruse peale ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohta tehtud lahendit kontrollides. Seetõttu ei vasta kostja määruskaebus selles osas seaduses sätestatud nõuetele (st selle lahendamine ei ole Riigikohtu pädevuses) ja tuleb jätta läbi vaatamata.
  93. Lähtudes TsMS § 663 lg 2 teisest lausest, ei saa Riigikohtus vaidlustada ringkonnakohtu määrust, millega on lahendatud määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus keeldus määruskaebust menetlusse võtmast. Kuna kostja vaidlustab määruskaebuses just sellist ringkonnakohtu määrust, on kaebus tervikuna võetud põhjendamatult menetlusse ja tuleb jätta läbi vaatamata.
  94. Seejuures ei oma tähendust, et ringkonnakohus on eksitanud pooli nii oma määruse resolutsiooniga, mille järgi jäetakse muutmata "Harju Maakohtu 14.12.2009 määrus OÜ Talavik kaja rahuldamata jätmiseks", kui ka määruse põhjendustega, milles õigustatakse kostja kaja rahuldamata jätmist. Tegelikult vaidlustati ringkonnakohtus üksnes kaja käiguta jätmise peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise õigsust ning seda ei muuda ringkonnakohtu asjast väljuvad põhjendused ega ebatäpne resolutsioon. Kolleegium juhib tähelepanu ka ebatäpsusele ringkonnakohtu määruse põhjendustes, et kaja jäeti rahuldamata samal päeval kaja menetlusse võtmisega, s.o
  95. detsembril 2009, kui tegelikult jäeti kaja rahuldamata
  96. jaanuaril
  97. Kolleegium märgib siiski, et ringkonnakohtu määruse seisukohad ei seo kohtuid ega pooli kostja võimaliku määruskaebuse lahendamisel maakohtu kaja rahuldamata jätmise määruse peale.
  98. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei ole kutset isiklikult üle antud.
  99. Lisaks juhib kolleegium kohtute tähelepanu, et määrates kohtuistungi toimumise mitmele päevale, tuleb pooltele selgitada, et asi võidakse lahendada ka juba esimesel istungipäeval, mistõttu võib neile istungilt puudumisega kaasneda negatiivseid tagajärgi.
  100. Samuti märgib kolleegium, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. Siiski peab olema võimalik hagiavaldus õiguslikult rahuldada, mh peab hageja olema pannud maksma temale kuuluva või talle loovutatud või muul viisil üle läinud nõude.
  101. Kuna kostja määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb maakohtu puuduste kõrvaldamise määruse kostjapoolse alusetu vaidlustamisega põhjustatud menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 169 lg 2 järgi kostja kanda. Hagejal on käesoleva määruse alusel õigus pöörduda maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
  102. Kostja tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada, kuna kaebus jääb läbi vaatamata. Kostja on teatanud, et kautsjon tagastataks L. Smolinale. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.