Obsah (5)

§ 2911§ 288§ 289§ 73§ 3

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-85-10 Otsuse kuupäev 2. november 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Koh

§ 2911järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7.

juuni

1. a otsus ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrused kriminaalasjas nr 1-08-59 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt, kassatsioon; A.U. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann ja H.A. kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, määruskaebused Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsus A.U. ja H.A. õigeksmõistmises

§ 2911järgi muutmata ja prokuröri kassatsioon rahuldamata.

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrused A.U-le ja H.A-le kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ning saata kriminaalasi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebused rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. A.U. ja H.A. anti kohtu alla süüdistatuna

§ 2911järgi selles, et nad panid grupis toime järgmise kuriteo.

A.U. töötas Maksu- ja Tolliameti X maksu- ja tollikeskuse juriidiliste isikute teenindusosakonna IV juriidiliste isikute teenindustalituse juhatajana, H.A. aga sama talituse vanemspetsialistina. Mõlemad süüdistatavad olid ametiisikud

§ 288

lg 1 mõttes, kuna neile olid pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded. A.U. ja H.A. jätsid kavatsetult tasu eest neile pandud kohustused täitmata. A.U. ja H.A., olles ametiisikud, kes teostasid järelevalvet OÜ O riiklike maksude tasumise õigsuse üle, osutasid ajavahemikul juuni 2006 kuni september 2007 OÜ-le O raamatupidamisteenust, mille eest nad said tasu. Tasu suurus oli ajavahemikus juuli 2006 kuni märts 2007 kahe peale kokku vähemalt 7000 krooni kuus ning alates

1. a aprillist augustini vähemalt 10 000 krooni kuus. Pidades OÜ O palgaarvestust ja koostades OÜ O maksudeklaratsioone, jätsid süüdistatavad nendele endile makstud tasu deklareerimata ja sellelt sotsiaal- ja üksikisiku tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni maksed ning töötuskindlustusmaksed arvestamata. Kuna A.U., H.A. ja OÜ O juhatuse liige V.V. soovisid varjata A.U-le ja H.A-le OÜ O poolt makstavat töötasu ning maksta seadusega ettenähtust vähem makse, siis kandis OÜ O V.V. arvelduskontole igal kuul summa, mille V.V. sularahas välja võttis ja A.U-le ning H.A-le OÜ-s O tehtud töö eest maksis. A.U. ja H.A. ei teavitanud oma juhte Maksu- ja Tolliametis sellest, et nad saavad enda järelevalve all olevalt juriidiliselt isikult deklareerimata tulu. Süüdistatavad jätsid OÜ O suhtes täitmata ametijuhendist ja seadusest tuleneva ülesande kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, nõuda sisse maksuvõlad ja kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. A.U. ja H.A. tegevuse ja tegevusetuse tulemusel jäi neile makstud tasudelt riigile laekumata tulumaks summas 32 574 krooni, sotsiaalmaks summas 48 824 krooni, kohustusliku kogumispensioni maksed summas 1 494 krooni ja töötuskindlustusmaksed summas 1 329 krooni, kokku 84 221 krooni. Kuna A.U-le ja H.A-le töötasuna makstud raha käsitati OÜ O maksuarvestuses V.V. dividendidena, millelt tasuti tulumaksu summas 32 574 krooni, tekitasid A.U. ja H.A. seadusest ja ametijuhenditest tulenenud kohustuste täitmata jätmisega Eesti Vabariigile olulise varalise kahju kokku summas 51 647 krooni (84 221 krooni - 32 574 krooni = 51 647 krooni). Enne
2. märtsi 2007 oli süüdistatavatele etteheidetav tegu kuriteona karistatav

§ 289järgi.

1. Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega tunnistati nii A.U. kui ka H.A.

§ 2911

järgi süüdi ja mõlemat süüdistatavat karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

Maakohus tuvastas, et A.U. ja H.A. osutasid OÜ-le O raamatupidamisteenust, korraldades osaühingu raamatupidamist ja pidades töötajate kohta palgaarvestust. OÜ O juhatuse liige V.V. maksis süüdistatavatele selle eest tasu. Süüdistatavad, kes raamatupidajatena muuhulgas tegelesid ka OÜ O palgaarvestusega, jätsid aruandluses kajastamata neile endile makstud tasud, mistõttu need tasud ei kajastunud ka OÜ O tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides. Süüdistatavatele makstud tasudelt jäi riigile laekumata sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed kogusummas 51 647 krooni. Seega tegid süüdistatavad kavatsetult

§ 2911

mõttes ebaseaduslikke toiminguid (palgaarvestusest endale makstud tasude väljajätmine ja seetõttu maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamine) ning jätsid ebaseaduslikult otsuse ja toimingu tegemata (OÜ O juhatuse liikme teavitamata jätmine asjaolust, et maksudeklaratsioonides kajastatud summad ei vasta seadusele, ning materjalide edastamata jätmine maksujärelevalve talitusele sanktsioonide rakendamiseks). Süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 2911järgi.

Enne 15. märtsi 2007 oli nende tegu karistatav

§ 289järgi.

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A.U. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann ja H.A. kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik. Mõlemad apellandid taotlesid maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Samuti sisaldus mõlemas apellatsioonis taotlus mõista riigilt välja nii esimese kui ka teise astme kohtus toimunud kriminaalmenetluse kulud.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsusega tühistati maakohtu süüdimõistev otsus täies ulatuses ja A.U. ning H.A. mõisteti

§ 2911järgi õigeks.

Samal kuupäeval tehtud kohtumäärustega mõistis ringkonnakohus riigilt välja A.U. kasuks 15 144 krooni ja H.A. kasuks 15 264 krooni kriminaalmenetluses kantud õigusabi kulu katteks. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Ringkonnakohus tuvastas, et süüdistatavad, olles Maksu- ja Tolliameti ametnikud, täitsid samal ajal OÜ-s O raamatupidaja kohustusi, pidades muu hulgas palgaarvestust ja koostades maksudeklaratsioone. 4.2

§-s 2911 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemine või nende tegemata jätmine, millega põhjustati oluline varaline kahju. Süüdistus käsitab ebaseadusliku toiminguna, millega süüdistatavad riigile kahju põhjustasid, OÜ O palgaarvestusest endale makstud tasude väljajätmist ning seetõttu maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamist. Seda tegu ei pannud süüdistatavad toime mitte OÜ O tegevuse üle järelevalvet teostades, vaid OÜ-s O raamatupidaja ülesandeid täites. Pidades OÜ-s O palgaarvestust ja koostades maksudeklaratsioone, ei tegutsenud süüdistatavad ametiisikutena

§ 288lg 1 mõttes.

Seega ei vasta süüdistuses kirjeldatud tegu

§ 2911objektiivsele koosseisule.

Ametialase süüteoga on tegemist üksnes siis, kui tegu on toime pandud süüdlase ametiseisundiga seotud ülesannete sfääris. Ametiisiku teod, millel pole seost tema ametialaste kohustustega, ei ole subsumeeritavad

§ 2911

ega varem kehtinud

§ 289järgi.

4.3 Kuigi süüdistuses on märgitud, et A.U. ja H.A. jätsid kavatsetult ja tasu eest neile ametijuhendites sätestatud kohustused täitmata, on see väide deklaratiivne, konkreetsete faktiliste asjaoludega seostamata ega haaku kuriteo objektiivse koosseisu tunnustega.

§ 2911

järgi esitatud süüdistuse sisust peab tulenema konkreetse järelevalvekohustuse täitmine, mille käigus on ametiisik teinud ebaseadusliku otsuse või toimingu või on jätnud need ebaseaduslikult tegemata. Käesoleval juhul on aga A.U-le ja H.A-le esitatud süüdistused selles osas konkretiseerimata. 4.4 Käesolevas asjas tuleb tõendada muu hulgas see, et süüdistatavad teostasid OÜ O üle järelevalvet. Maksu- ja Tolliameti vastus järelepärimisele, milles on märgitud, et H.A. teostas ettevõtte OÜ O üle maksualast järelevalvet alates 1. oktoobrist 1999 kuni 15. märtsini 2007 ning et H.A. määramist OÜ O teenindavaks maksuametnikuks kirjalikult ei fikseeritud, ei ole piisavalt konkreetne ega täpseid faktilisi asjaolusid tõendav.

§ 2911

järgi esitatud süüdistuse sisust peab tulenema konkreetse järelevalvekohustuse täitmine, mille käigus on ametiisik teinud ebaseadusliku otsuse või toimingu või on jätnud selle ebaseaduslikult tegemata. A.U-le ja H.A-le esitatud süüdistus on selles osas konkretiseerimata. 4.5 Lähtudes süüdistuse teokirjeldusest ja tekitatud kahju iseloomust, vastaks süüdistatavate tegevus

§s 3891 sätestatud kuriteokoosseisule. Samas ei ole täidetud selle kuriteokoosseisu üks tunnustest - maksude vähemlaekumine vähemalt suures ulatuses. 4.6 Kriminaalasjas tuvastatust tuleneb, et tegelikult oli A.U. ja H.A. tegevus kantud soovist varjata töötamist OÜ-s O. See on kahtlemata taunimisväärne. Samas ei olnud nende tahtlus suunatud sellele, et maksta seadusega ettenähtust vähem makse. 4.7 Süüdistuses esitatud kahju suurus on jäänud nõuetekohaselt tuvastamata. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on süüdistatavatele kahjuna inkrimineeritud laekumata maksusumma määratud ja kas see on arvestatud õigesti. 4.8 Koos ringkonnakohtu otsustega tehtud määrustes leiti, et kaitsjate taotlused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb rahuldada. Arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust on õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt. Ringkonnakohtu otsusega samal kuupäeval tehtud määrused, millega otsustati kriminaalmenetluse kulude hüvitamine, vaidlustasid A.U. kaitsja M. Krautmann ja H.A. kaitsja V. Kivistik.
2. Prokuröri kassatsioonis taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamist. Juhul, kui Riigikohus maakohtu otsuse jõustamist võimalikuks ei pea, palub prokurör saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Prokuröri põhiväited on järgmised. 6.1 Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et A.U-le ja H.A-le esitatud süüdistus on konkretiseerimata. Ebaseaduslik toiming, millega süüdistatavad riigile kahju põhjustasid, oli palgaarvestusest endale makstud tasude väljajätmine ning seetõttu maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamine. Ebaseaduslik otsuse ja toimingu tegemata jätmine, millega süüdistatavad riigile kahju põhjustasid, oli OÜ O juhatuse liikme V.V. teavitamata jätmine maksudeklaratsioonides kajastatud summade seadusele mittevastavusest ning materjalide edastamata jätmine maksujärelevalve talitusele sanktsioonide rakendamiseks maksuseaduse rikkuja suhtes. Prokuratuur süüdistab A.U. ja H.A. nii tegevuses kui tegevusetuses. Esmalt selles, et nad isikutena, kes olid kohustatud kontrollima OÜ O maksudeklaratsioonide õigsust, pidasid osaühingu palgaarvestust selliselt, et deklaratsioonidesse jõudsid nende tegevuse tõttu valed andmed. Teiseks jätsid nad täitmata kohustuse teavitada juriidilisest isikust klienti maksudeklaratsioonides esinevatest vigadest. Alles seejärel süüdistab prokuratuur A.U. ja H.A. selles, et nad ei edastanud materjale maksujärelevalve talitusele sanktsioonide rakendamiseks. A.U. ja H.A. tegevust OÜ O maksudeklaratsioonidesse väärandmete sisestamisel ja maksuametnikena õiguserikkumisele reageerimiseta jätmisel tuleb käsitleda ühe tervikliku jätkuva teona. Sellest osa vastab maksuväärteo tunnustele ja osa kuriteo tunnustele. A.U. ja H.A. ei süüdistata mitte maksualases, vaid ametialases süüteos. Prokurör nõustub, et süüdistatavad on toime pannud ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 1531 vastava süüteo, mis aga neeldub

§ 2911

koosseisu (

§ 3lg 5).

6.2 Maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamisega ei raskendaks Riigikohus süüdimõistetute olukorda, kuna on ilmne, et seadusandja on KrMS § 361 p 5 sõnastusega silmas pidanud süüdimõistetu olukorra raskendamist kriminaalasja seisukohast tervikuna. Tõlgendus, mille kohaselt ei tohi Riigikohus raskendada isiku olukorda võrreldes ringkonnakohtu otsusega, on vastuolus menetlusökonoomikaga ja põhimõttega, et kriminaalasi tuleb arutada selliselt, et tagada võimalikult kiire lahendini jõudmine.

1. A.U. kaitsja M. Krautmanni ja H.A. kaitsja V. Kivistiku määruskaebustes palutakse tühistada ringkonnakohtu
2. juuni
3. a kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrused osas, milles nendes jäeti võtmata seisukoht esimese astme kohtu menetluskulude kohta, ja teha selles osas uus kohtulahend. M. Krautmann taotleb riigilt A.U-le esimese astme kohtu menetluse kulude katteks 63 099 krooni väljamõistmist. V. Kivistik taotleb riigilt H.A-le esimese astme kohtu menetluse kulude katteks 80 205 krooni väljamõistmist. Määruskaebustes märgitakse, et ringkonnakohus jättis otsustamata maakohtus kantud menetluskulude hüvitamise. KrMS § 181 kohaselt tuleks süüdistatavate kasuks lisaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludele välja mõista ka maakohtus kantud kulud, kuna taotlused on esitatud õigeaegselt, menetluskulude kandmine on tõendatud ning need on mõistliku suurusega. Kaitsjad taotlesid ka apellatsioonides esimese kohtuastme menetluskulude väljamõistmist, kuid ringkonnakohus lahendas taotlused üksnes osaliselt.
4. A.U. kaitsja M. Krautmann leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus on seaduslik ja põhjendatud ning prokuröri kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 8.1 Ringkonnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A.U-le esitatud süüdistus on konkretiseerimata. Süüdistuse sõnastus osutab sellele, et A.U. etteheidetav tegu pandi toime tegevusetusega. Samas ei ole süüdistuses järgitud tegevusetusdelikti tuvastamiseks nõutavat skeemi. 8.2 A.U. poolt OÜ O palgaarvestuse pidamist saab käsitada üksnes tegevuspiirangu rikkumisena korruptsioonivastase seaduse (KvS) § 19 tähenduses, mille eest on ette nähtud väärteokaristus KvS §-s
5. Samas ei saa sel põhjusel A.U-le ette heita seda, et ta jättis Maksu- ja Tolliameti juhtkonna teavitamata enda väidetavast tegevusest OÜ-s O. Isikut ei saa karistada selle eest, ta ei teavita asutuse juhtkonda enda tegevuspiirangu rikkumisest, sest see oleks vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga. 8.3 A.U. ei teostanud OÜ-s O väidetavalt raamatupidamist korraldades riiklikku järelevalvet. Teod, mida süüdistatavad tegid või jätsid tegemata raamatupidaja tööülesandeid täites, ei moodusta

§ 2911

objektiivset teokoosseisu vaatamata selle, et süüdistatavad olid Maksu- ja Tolliameti teenistuses. 8.4 Ringkonnakohus leidis muu hulgas, et A.U. ja H.A. poolt järelevalve teostamine OÜ O üle ei ole tõendatud. Prokuröri kassatsioonis ei ole selle asjaolu tõendamatust vaidlustatud. KrMS § 352 lg 4 kohaselt vaadatakse kriminaalasi läbi esitatud kassatsiooni piires. Järelikult sõltumata sellest, kas süüdistus oli piisavalt konkretiseeritud, ei võimalda kassatsiooni piirid hinnata, kas OÜ O üle järelevalve teostamine on tõendatud või mitte. Süüteokoosseisu ühele tunnusele vastava asjaolu tõendamatus tingib õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise. 8.5 Väär on kassaatori seisukoht, et süüdistatavate käitumine on käsitatav

§-s 2911 ja MKS §-s 1531 ette nähtud süütegude ideaalkogumina. Teod, mis tagajärjena toovad kaasa maksude vähemlaekumise, on kvalifitseeritavad vaid maksualase rikkumisena ega saa moodustada ideaalkogumit

§-ga

2. H.A. kaitsja V. Kivistik leiab kassatsioonivastuses samuti, et ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. V. Kivistik nõustub M. Krautmanni kassatsioonivastuses esitatud põhjendustega, lisades neile järgmist. 9.1 Juhul, kui H.A. oleks juhtkonda enda väidetavast tegevusest teavitanud, oleks süüdistuses kirjeldatud tagajärg selleks ajaks juba saabunud. Väide, et isik peaks enda võimalikust ebaseaduslikust tegevusest ametivõime teavitama, läheks vastuollu enese mittesüüstamise privileegiga. 9.2 Süüdistuse kohaselt soovisid A.U., H.A. ja OÜ O juhatuse liige V.V. varjata süüdistatavatele OÜ O poolt makstavat töötasu ja maksta seadusega ette nähtust vähem makse. Seega on süüdistuses kirjeldatud tegu kvalifitseeritav MKS § 1531 järgi. Riigi maksulaekumiste mõjutamine saab olla kvalifitseeritav vaid maksusüüteona (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-94-06). Maksukahju ei saa olla ametialase kuriteo osiseks.
3. Vastuses kaitsjate määruskaebustele leiab prokurör M. Sutt, et kuna süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada, ei ole KrMS § 180 lg-st 1 lähtudes alust määruskaebusi rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium hindab esmalt prokuröri kassatsioonis esitatud taotluse nõuetepärasust (I), kontrollib kassatsiooni sisulist põhjendatust (II) ja käsitleb seejärel kaitsjate määruskaebusi (III). I
5. Kolleegium märgib esmalt, et prokuröri kassatsiooni taotlus - tühistada ringkonnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus ja jõustada maakohtu süüdimõistev otsus - ei vasta seadusele. KrMS § 361 p 5 kohaselt võib Riigikohus otsusega tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. KrMS § 361 p-s 5 nimetatud olukorrana, mida ei tohi raskendada, tuleb vaadelda olukorda, millesse on isik asetatud kasseeritud kohtuotsusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-85-07, p 10 ja
8. veebruari
9. a otsus asjas nr 3-1-1-153-05, p 8). Prokurör taotleb Riigikohtu senise praktika muutmist, pidades ilmselgeks, et seadusandja on KrMS § 361 p-s 5 mõelnud süüdimõistetu olukorra raskendamist kriminaalasja seisukohast tervikuna (s.t sisuliselt raskendamist võrreldes maakohtu otsusega). Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu, sest prokuröri tõlgenduse korral kaotaks KrMS § 361 p 5 lauseosa "raskendamata süüdimõistetu olukorda" mõtte. Riigikohtu poolt ringkonnakohtu otsuse tühistamine ja maakohtu otsuse jõustamine ei saa ühelgi juhul raskendada süüdimõistetu olukorda võrreldes maakohtu otsusega. Maakohtu otsuse jõustamisel satub süüdistatav alati samaväärsesse - mitte aga raskemasse - olukorda, milles ta oli maakohtu otsuse tegemise järgselt. Järelikult omandab KrMS § 361 p-s 5 ette nähtud keeld raskendada süüdimõistetu olukorda tähenduse vaid siis, kui süüdimõistetu olukorrana selle sätte mõttes käsitada olukorda, millesse süüdistatav on asetatud ringkonnakohtu otsusega. II
10. A.U. ja H.A. süüdistatakse nii tegevuses kui tegevusetuses, kusjuures prokuröri arvates tuleb A.U. ja H.A. tegevust ja tegevusetust käsitada ühe tervikliku jätkuva teona (vt käesoleva otsuse punkt 6.1). Kolleegium märgib, et kriminaalasja lahendamisel tuleb alati otsustada, kas kuritegu on toime pandud tegevuse või tegevusetusega. Tagajärjedelikti puhul tuleb tuvastada vahetult tagajärje saabumisele eelnev tegu. Ei ole võimalik, et selline vahetult tagajärjele eelnev tegu on ühtlasi nii tegevus kui tegevusetus. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsus asjas nr 3-1-1-71-02, p 6.2.) Teo toimepanija hilisem passiivseks jäämine ei muuda delikti tegevusetusdeliktiks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. aprilli
14. a otsus asjas nr 3-1-1-117-05 p 14). On oluline, kas konkreetse teo raskuspunkt oli tegevusel või tegevusetusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli
16. a otsus asjas nr 3-1-1-117-05 p 14 ja
17. märtsi
18. a otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 14). Seega ei saa A.U. ja H.A. tegevus ja tegevusetus, mille tagajärjel jäi riigil väidetavalt saamata 51 647 krooni, moodustada ühte tegu. Kolleegium leiab, et kuna A.U-le ja H.A-le süüdistuses ette heidetud tegevus (OÜ O maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamine) ja tegevusetus (maksuhalduri ametnikena deklaratsioonide ebaõigsusele reageerimata jätmine) on teoebaõiguse poolest kvalitatiivselt erinevad, on tegemist kahe erineva teoga, millele tuleb anda eraldi õiguslik hinnang. 14.

§ 2911

("Riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine") näeb ette karistuse riiklikku järelevalvet teostava või kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju või kui sellega on teisele isikule, välja arvatud riik ja kohalik omavalitsusüksus, põhjustatud muu raske tagajärg.

§ 2911

eesmärk on kaitsta riiki, kohaliku omavalitsuse üksust ja järelevalvemenetluse adressaate võimalike kuritarvituste eest, mida ametiisik võib järelevalveülesandeid täites oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades toime panna. See kuriteokoosseis peab kindlustama, et ametiisik kasutaks talle antud järelevalvealaseid võimuvolitusi õiguspäraselt. Seega saab ka otsuse või toiminguna

§ 2911

mõttes käsitada üksnes sellist otsust või toimingut, mille tegemine eeldab ametiisiku järelevalve-alase õiguspädevuse kasutamist. Õiguspädevus tähendab volitust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi, õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuste kujundamise protsessis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-68-05 p 8).
3. OÜ O palgaarvestuse pidamine ja maksudeklaratsioonide koostamine ei eeldanud A.U-le ja H.A-le Maksu- ja Tolliametis pandud järelevalvealase õiguspädevuse kasutamist. Tegemist ei olnud avaliku võimu teostamisega, mida

§-s 2911 sätestatud süüteokoosseis nõuab, vaid eraõigusliku juriidilise isiku raamatupidamiskohustuse ja maksuõigusliku deklareerimiskohustuse täitmisega. Ringkonnakohus märkis õigesti, et kõnealust tegu ei pannud süüdistatavad toime OÜ O tegevuse üle järelevalvet teostades, vaid OÜ-s O raamatupidaja ülesandeid täites. Seetõttu ei ole OÜ O palgaarvestuse pidamist ja osaühingu maksudeklaratsioonide koostamist võimalik käsitada riikliku järelevalve otsuse või toiminguna

§ 2911

mõttes ja maksudeklaratsioonide koostamisel väidetavalt aset leidnud seaduserikkumised pole karistatavad

§ 2911järgi.

1. Nõustudes ringkonnakohtu otsuses ja kassatsioonivastustes märgituga, leiab kolleegium, et kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmete esitamine, kui sellega jääb maksudena laekumata suurele kahjule vastavast summast väiksem maksusumma, on karistatav väärteona MKS § 1531 järgi. Seda ka juhul, kui valeandmete esitaja on ametiisik, kellele Maksu- ja Tolliamet on andnud õiguse ja kohustuse kontrollida konkreetse maksudeklaratsiooni õigsust. Nagu eelnevalt märgitud, ei eelda maksudeklaratsiooni koostamine ja esitamine ametiisiku järelevalvealase õiguspädevuse kasutamist ja andmeid esitades tegutseb isik vaatamata ülesannetele, mis tal on maksuhalduri ametnikuna, haldusvälise isikuna. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada ka isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07, p 25). Maksuhaldurile valeandmete esitamise (MKS § 1531 lg 1 alternatiiv 2) kaastäideviija võib olla ka äriühingu raamatupidaja, kes ühiselt ja kooskõlastatult deklaratsiooni allkirjastava juhatuse liikmega kannab sellesse ebaõiged andmed.
4. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas A.U. ja H.A. võisid

§-s 2911 sätestatud kuriteo toime panna sellega, et nemad, teades, et OÜ O maksudeklaratsioonides on nendele endile makstud töötasu deklareerimata, jätsid maksuametnikena osaühingu üle järelevalvet teostades sellele rikkumisele reageerimata. 18. See, kui pädev Maksu- ja Tolliameti ametnik jätab tema kontrollitavas maksudeklaratsioonis ilmnenud veale ettenähtud korras reageerimata, võib iseenesest olla vaadeldav otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmisena

§ 2911mõttes.

Maksuhalduri ametnikule pandud ametikohustus kontrollida tema menetluses oleva maksudeklaratsiooni õigsust ja rakendada deklaratsioonis vigade avastamisel seadusest tulenevaid meetmeid teenib eesmärki vältida kahju, mis tekib riigil deklareerimata jäetud maksusummast ilmajäämisel või maksumaksjal seadusega nõutust ekslikult enam deklareeritud ja tasutud maksusumma kaotamisel. Järelikult, kui leiab tõendamist, et maksudeklaratsioonis vea avastanud maksuhalduri ametniku õiguspärase käitumise korral oleks riigil õnnestunud maksukohustuslaselt (täiendavalt) sisse nõuda seaduse kohaselt tasumisele kuuluv maksusumma, mis ulatub vähemalt olulise kahju määrani, saab rääkida ka riigil tekkinud olulisest varalisest kahjust

§ 2911mõttes.

Seega on kolleegium erinevalt kaitsjatest seisukohal, et kahju

§ 2911mõttes võib seisneda ka riigil saamata jäänud maksutulus.

Seejuures ei ole asjassepuutuv kassatsioonivastustes tehtud viide Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, mille punktis 11 selgitatakse, et seaduses on maksupettuste kohta kehtestatud karistusõiguslik eriregulatsioon ja et maksumenetluse raames toimepandud pettused, mis on suunatud riigi maksutulude vähendamisele, on kvalifitseeritavad üksnes maksusüütegudena. Riigikohtu viidatud otsusest järeldub ühemõtteliselt, et see seisukoht puudutab üksnes maksukohustuslase või tema nimel tegutseva isiku poolt maksumenetluses toime pandud pettusi, eeskätt maksuhaldurile valeandmete esitamist või andmete esitamata jätmist. Maksusüütegude koosseisud ei reguleeri ametikohustusi rikkuva maksuhalduri ametniku vastutust. Need koosseisud kaitsevad riiki üksnes maksukohustuslaste ja nende nimel tegutsevate isikute (s.o haldusväliste isikute) maksuõigusrikkumiste eest, kuid ei taga maksumenetluses riiki esindavate ametiisikute ametitegevuse õiguspärasust. Viimatinimetatud eesmärki täidavad ametialased süüteokoosseisud, sh

§ 2911. 19.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 2911

toimepanijalt vähemalt otsest tahtlust nende faktiliste asjaolude suhtes, mis muudavad ametiisiku poolt otsuse või toimingu tegemise või tegemata jätmise ebaseaduslikuks. See tähendab muu hulgas seda, et maksuhalduri ametnik, kes jätab kontrollitavas maksudeklaratsioonis sisalduvate andmete ebaõigsusele õigusaktidest tuleneva otsuse või toiminguga reageerimata, vastutab

§ 2911järgi üksnes juhul, kui ta teab deklareeritud andmete ebaõigsusest.

1. A.U-le ja H.A-le heidetakse tegevusetusena ette seda, et nemad, teades, et OÜ O tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides on nendele makstud töötasu deklareerimata, jätsid osaühingu üle maksujärelevalvet teostades sellele rikkumisele reageerimata. Samuti ei teavitanud A.U. ja H.A. oma juhte Maksu- ja Tolliametis sellest, et nad saavad enda järelevalve all olevalt juriidiliselt isikult deklareerimata tulu. Kassatsioonis näeb prokurör süüdistatavate rikkumist ka selles, et OÜ O juhatajat ei teavitatud deklaratsioonide ebaõigsusest. Kolleegium jätab prokuröri viimativiidatud väite arvestamata, sest see väljub A.U-le ja H.A-le esitatud süüdistuse piirest. Süüdistuse tekstis on küll tsiteeritud X maksu- ja tollikeskuse põhimääruse ja süüdistatavate ametijuhendite punkte, mis panid süüdistatavatele kohustuse teavitada maksukohustuslast maksudeklaratsioonides esinevatest vigadest. Samas ei ole süüdistuses märgitud, et A.U. ja H.A. jätsid OÜ O osaühingu maksudeklaratsioonides sisalduvate andmete ebaõigsusest teavitamata. Vastupidi, süüdistuse tekstist nähtub hoopis asjaolu, et OÜ O juhatuse liige V.V. oli A.U. ja H.A. töötasult maksude kinni pidamata jätmisest täielikult teadlik, kasutades süüdistatavatele töötasu maksmiseks dividendidena välja võetud raha.
2. Kolleegium leiab, et A.U. ja H.A. vastutuse

§ 2911

järgi selle eest, et nad ei reageerinud OÜ O maksudeklaratsioonide ebaõigsusele ega teavitanud oma juhte OÜ-st O teenitud tulust, välistab põhiseaduse § 22 lg-st 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenev enese mittesüüstamise privileeg (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-39-05 p 13 jj). Selleks, et toimida süüdistuse kohaselt nõutaval viisil - s.t alustada menetlust OÜ O maksudeklaratsioonide ebaõigsuse tuvastamiseks ja teavitada oma juhte Maksu- ja Tolliametis OÜ-lt O saadud sissetulekust - pidanuksid süüdistatavad avaldama teavet, mis viidanuks suure tõenäosusega nende poolt varem toime pandud maksusüüteole (MKS § 1531) ning võimalik, et ka mõnele ametialasele süüteole. Seejuures ei põhjustanud süüdistatavad järelevalvekohustuse väidetava rikkumisega täiendavat kahjulikku tagajärge lisaks sellele, mis oli juba tekkinud nende poolt tõenäoliselt toime pandud maksusüüteo tõttu (s.o maksude vähemlaekumine 51 647 krooni ulatuses). Sel põhjusel leiab kolleegium, et A.U. ja H.A. tuleb

§ 2911

järgi õigeks mõista ja seda sõltumata sellest, kas on tuvastatud, et järelevalve OÜ O oli nende ametiülesanne või mitte (vt käesoleva otsuse punktid 4.4 ja 8.4).

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohus ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata ja prokuröri kassatsiooni rahuldamata. III
2. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades sama seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.
3. Nii A.U. kui ka H.A. kaitsjad esitasid maakohtu istungil õigeaegselt taotluse menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks, samuti taotlust kinnitavad kuludokumendid (kriminaaltoimiku III kd, tl 238-238 pöördel ning tl-d 133-191). Taotluste kohaselt oli esimese astme kohtus toimunud menetluse lõpuks A.U-l tekkinud menetluskulu 63 099 krooni ja H.A-l 85 205 krooni 4 senti. Kuna maakohus tunnistas süüdistatavad süüdi, jäid esitatud taotlused rahuldamata.
4. Apellatsioonides taotlesid mõlemad kaitsjad lisaks oma kaitsealuste õigeksmõistmisele ka süüdistatavatele kriminaalmenetluse kulude hüvitamist, kusjuures viimatinimetatud taotlused hõlmasid selgesõnaliselt nii esimese kui ka teise astme kohtu menetluskulu (IV kd, tl-d 5 ja 23 pöördel). Ringkonnakohtule esitatud menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt oli A.U-l tekkinud apellatsioonimenetluse kulu 15 144 krooni (IV kd, tl 52) ja H.A-l 15 264 krooni (IV kd, tl 60).
5. Mõistes A.U. ja H.A. õigeks, oli ringkonnakohus lähtudes KrMS § 306 lg 1 p-st 14, § 181 lg-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 1 kohustatud hindama kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluste põhjendatust kogu ulatuses, sh esimese astme kohtu menetluses tekkinud kulude osas. Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a määrustega otsustati kaitsjate taotlused rahuldada ja mõista riigilt õigusabi kulude katteks A.U. kasuks välja 15 144 krooni ning H.A. kasuks 15 264 krooni. Määruste põhjendustes asus apellatsioonikohus seisukohale, et kaitsjate taotlustes näidatud menetluskulu suurus on mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu kõnealuste määruste resolutiivosas süüdistatavate kasuks välja mõistetud summade suurus, mis ei hõlma kogu taotlustes näidatud menetluskulu, vastuolus määruste põhiosade järeldusega, et kaitsjate taotlused on täies ulatuses põhjendatud. Selline vastuolu on käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis toob kaasa ringkonnakohtu vaidlustatud määruste tühistamise.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 390 lg-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
9. juuni
10. a määrused A.U-le ja H.A-le kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ja saadab kriminaalasja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi