RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 20

.

§ 20

lg 1 järgi võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.

§ 20

lg 3 kohaselt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Ringkonnakohus pidi juhtima menetluse peatumisele tähelepanu ja kooskõlas

§ 20

lg-ga 3 menetluse peatama.

§ 20on imperatiivse iseloomuga.

Kuna käsutuskeelu kohaldamisega menetlus peatus, kuid ringkonnakohus tegi kohtuotsuse, tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada veel seetõttu, et

1. juunil 2010 kuulutati välja kostja pankrot.
2. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 järgi menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse toimingute tegemiseks.
4. Kassatsioonkaebuses on väidetud, et ringkonnakohus rikkus

§ 20lg-t 3.

Kolleegium kontrollib esmalt selle väite õigsust. Pankrotiseaduses ajutise halduri nimetamist reguleerivate sätete, sh

§ 20

lg 1 alusel on kohtul võimalik kohaldada võlgniku vara suhtes käsutuskeeldu kas pärast ajutise halduri nimetamist või sellega samal ajal. Pankrotiseaduse § 20 lg 3 esimese lause kohaselt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtulahendite infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus on 31. märtsil 2010 tsiviilasjas nr 2-1013922 tehtud määrusega võtnud kostja esitatud pankrotiavalduse menetlusse, määranud ajutise halduri ning on keelanud pankrotivõlgnikul (kostjal) ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Seega on kohaldatud käsutuskeeldu

§ 20lg 3 tähenduses.

1. märtsil 2010 osales pankrotivõlgnik (kostja) kohtumenetluses nii kostjana kui ka hagejana, ta oli esitanud apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus oli võtnud kaebuse
2. jaanuaril 2010 menetlusse. Samuti puudutas kohtumenetlus vähemalt vastuhagi osas vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks (rahaline nõue hageja vastu). Seega olid täidetud

§ 20lg 3 eeldused ning kohtumenetlus ringkonnakohtus peatus seaduse jõul.

Kohtumenetluse peatumine tõi kaasa menetlustoimingute tegemise keelu, v.a seaduses ettenähtud erandid (vt otsuse p 13). Kolleegium märgib, et

§ 20

lg 3 eesmärk on anda ajutisele haldurile võimalus pooleliolevate kohtuasjadega tutvuda ning vältida enne pankrotiavalduse lahendamist pankrotivara käsutamist kohtulahendi alusel. 13. Järgnevalt analüüsib kolleegium

§ 20lg 3 rikkumise tagajärgi. Kohtumenetluse peatamise ja peatumise tagajärjed on reguleeritud Ts

MS §-des 353-

1. TsMS § 358 lg 2 kohaselt on menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud menetlustoimingud tühised. Sama lõike teise lause kohaselt ei takista menetluse peatamine või peatumine siiski hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist. Samuti võib TsMS § 358 lg 3 kohaselt teha avalikult teatavaks otsuse, kui menetluse peatus pärast asja arutamise lõpetamist. Praeguses asjas peatus kohtumenetlus ringkonnakohtus eespool viidatud Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määruse alusel. Toimiku materjalide kohaselt on menetluse peatumise ajal siiski tehtud menetlustoiminguid: saadetud kutsed
4. mail 2010 toimuvale ringkonnakohtu istungile,
5. mail 2010 on peetud ringkonnakohtu istung ning
6. mail 2010 on tehtud ringkonnakohtu otsus. Nimetatud toimingud on TsMS § 358 lg 2 esimese lause järgi tühised ning kui peatumise ajal tehtud kohtuotsuse korral oleks nt hageja kasuks välja mõistetud raha, ei peaks sellist otsust materiaalõigusliku toime puudumise (tühisuse) tõttu täitma. Siiski on kolleegium seisukohal, et menetlusosalisel peab olema võimalik menetluslikult vaidlustada sellist otsust, mis on tehtud menetluse peatumise ajal (kui ei kohaldu TsMS § 358 lg 3). Vastasel korral jääb menetluslikult ebaselgeks, kuidas saaks menetlusosaline tugineda

§ 20

lg 3 rikkumisele või mõnele muule menetluse peatamise või peatumise alusele, mida kohus ei ole tähele pannud. Seetõttu on praegune kassatsioonkaebus lubatav ning see tuleb rahuldada ringkonnakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuna see tehti menetluse peatumise ajal, rikkudes seega

§ 20lg-t 3.

1. Järgmisena vastab kolleegium kassatsioonkaebuse väitele, et kuna
2. juunil 2010 kuulutati välja kostja pankrot, tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Harju Maakohtu
3. juuni
4. a määrusega tsiviilasjas nr 13922 välja kuulutatud kostja pankrot.

§ 20

lg 3 teise lause kohaselt peatub kohtumenetlus kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Pankroti väljakuulutamise üheks tagajärjeks on seega, et ära langeb menetluse peatumise alus ning menetlus võib jätkuda. Ühe menetlusosalise pankroti korral võib kohtumenetlus siiski jätkuda üksnes

§ 43tingimustel.

Nimetatud säte reguleerib pankrotimenetlusega seotud kohtumenetluste jätkamise võimalusi. Kolleegiumi hinnangul on kohtumenetluse jätkumise eeldused praegusel juhul täidetud.

§ 43

lg 1 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur ei astu menetlusse, võib võlgnik hagejana jätkata. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. Nimetatud sätete alusel võib kolleegiumi hinnangul enne pankroti väljakuulutamist esitatud kostja apellatsioonkaebuse menetlus ringkonnakohtus jätkuda. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud nii hagi rahuldamise kui ka vastuhagi rahuldamata jätmise. Pankrotihaldurile tuleb anda võimalus menetlusse astuda, mh on halduril soovi korral õigus esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. Eespool esitatud seisukoha tõttu tuleb jätta rahuldamata kassatsioonkaebuses esitatud menetluse lõpetamise taotlus. Asi tuleb saata samale ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse uuesti korraldamiseks. 15. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. 16. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu