Obsah (5)

§ 25§ 7§ 10§ 11§ 23

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 25lg-s 2 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuetele.

Apellatsioonkaebuses kordas apellant halduskohtule esitatud põhjendusi ning väitis, et Energiaturu Inspektsiooni otsused ei põhine argumenteeritud kaalutlustel ning vaidlustatud otsustes esitatud põhjendused ei ole piisavad.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-04-104 jäeti Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a otsuse samas asjas muutmata.
6. Tallinna Ringkonnakohtu
7. detsembri
8. a otsusele esitas Narva linn kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kassatsioonkaebuses taotleb Narva linn Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari
11. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tuvastada Energiaturu Inspektsiooni
12. märtsi
13. a otsuse nr 2-1/47 (nr 47-002/04S) ja
14. juuni
15. a otsuse nr 2-1/93 õigusvastasus. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub ringkonnakohtu otsusest nõutav põhistus. Kohus pole andnud täpsemat selgitust oma hinnangu kujunemisele. Kassaator jääb oma kohtumenetluse käigus varem esitatud põhiväidete juurde.
16. Konkurentsiamet ei pea kassatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Kolleegium peab vajalikuks eelkõige hinnata seda, kas Narva linnal oli selle kohtuasja asjaoludel halduskohtusse pöördumise õigus.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10

lg 3 kohaselt peab kaebaja kohtule esitatavas kaebuses välja tooma oma põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Halduskohus peab selle huvi olemasolu hindama. Juhul kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, tagastab halduskohus kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 alusel või jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

1. Narva linn on kohtumenetluses oma õigust pöörduda halduskohtusse ning vaidlustada haldusorgani poolt kehtestatud soojaenergia piirhinda põhjendanud asjaoluga, et Narva linn on piirkonna suurimaid soojatarbijaid, kes on otseselt mõjutatud soojusenergia hinna kõikumisest. Kaebaja leiab, et soojusenergia piirhinna tõstmine tulenevalt kõrgendatud piirhindade kooskõlastamisest mõjutab majanduslikult nii Narva linna eelarvet kui ka linna kõiki väiksemaid soojatarbijaid. Seetõttu on Energiaturu Inspektsiooni vaidlustatud otsused käsitatavad kui haldusvälistele isikutele mõeldud haldusaktid, mille adressaadiks on piirkonna lõplikud soojustarbijad, kellel puudub võimalus osta muud kui AS Narva Elektrijaamad poolt toodetud ja AS Narva Soojusvõrk poolt tarbijale müüdavat soojusenergiat. Soojusenergia tootja (AS Narva Elektrijaamad) ning soojusenergia müüja (AS Narva Soojusvõrk) kohustus hinnad kooskõlastada on kaugkütteseaduses sätestatud tarbijate õiguste tagamise huvides, s.o, et ettevõtja ei saaks kuritarvitada oma monopoolset seisundit. Vaadeldava suhte ühel osapoolel (soojusenergia tootjal või müüjal) on õigus vaidlustada Energiaturu Inspektsiooni tegevust piirhinna kooskõlastamisel. Kassaatori väitel peab kaugkütteseaduse mõtte kohaselt ka teisel osapoolel (soojusenergia tarbijal, selles asjas Narva linnal) olema õigus vaidlustada Energiaturu Inspektsiooni seadusevastane tegevus piirhindade kehtestamisel. Isikul peab säilima kaebeõigus ka aktide suhtes, mille adressaat ta expressis verbis ei ole, kuid mis omavad vältimatut mõju tema õigustele ja kohustustele. Kolleegium eelnimetatud väidetega ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel.
2. Kolleegium leiab asja materjalidest lähtuvalt, et Narva linnal puuduvad käesoleva kohtuasja asjaoludel otsesed õiguslikud seosed AS-ga Narva Elektrijaamad poolt toodetava soojusenergia piirhindadega. AS Narva Elektrijaamad toodavad soojusenergiat ning realiseerivad seda lõpptarbijatele AS Narva Soojusvõrk vahendusel. Kaebaja on soojusenergia tarbija, kellel on lepingulised suhted AS-ga Narva Soojusvõrk. Kuigi on õige kaebaja väide, et lõpptarbija poolt soojusenergia eest tasutav hind sõltub toodetud energia realiseerimise hinnast AS-le Narva Soojusvõrk, ei tulene sellisest seosest piisavat põhjendatud huvi selleks, et vaidlustada AS Narva Elektrijaamad suhtes kohaldatavaid soojusenergia piirhindu. Kolleegium on sarnaseid õigussuhteid käsitlevas
3. aprilli
4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-10 leidnud, et soojatootja poolt vastavas võrgupiirkonnas soojuse müügi faktist ning sellega seonduvast kohustusest mitte ületada piirhinda ei muutu vastavate võlaõiguslike suhete subjektid piirhinda kooskõlastava haldusakti adressaatideks. Kolleegium jääb sellele seisukohale ka käesolevas asjas. Narva linna suhted soojusenergia ostmisel põhinevad AS-ga Narva Soojusvõrk sõlmitud lepingul. Kolleegium leiab, et
5. detsembril
6. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr 124 alusel kujunenud õigussuhted on eraõiguslikud. Lepinguga määratakse ka müüdava soojusenergia hind ning tarbitud soojusenergia eest tasumine. Kujunenud õigussuhteid soojusenergia tootmisel, jaotamisel ja müümisel võib käsitada kui kontsessioonisuhteid, kus avalik-õiguslik suhe kujuneb tegevusloa väljastanud riigiorgani ja võrguettevõtte vahel. Sellise avalik-õigusliku suhte raamides toimub ka piirhindade kooskõlastamine. Võrguettevõte osutab teenust vahetutele tarbijatele aga eraõiguslikes suhetes. Eraõiguslikes suhetes saab tarbija kaitsta oma õigusi, sealhulgas vaidlustada ebamõistlikku hinda, tsiviilkohtumenetluse korras.
7. Kolleegium märgib täiendavalt, et piirhinna kehtestamine iseenesest ei määra tarbijale osutatava teenuse lõplikku hinda, vaid määrab üksnes selle hinna maksimaalse suuruse. Õige on kolmanda isiku, AS Narva Elektrijaamad väide, et piirhinna kehtestamisest ei tulene kaugeltki veel teenuse osutaja õigus müüa teenust piirhinnaga. Konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija õigustele ja kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning see avaldub läbi võlaõigusliku suhte.
8. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et Narva linnal puudub põhjendatud huvi Energiaturu Inspektsiooni otsuste vaidlustamiseks, millega kehtestati soojusenergia piirhinnad AS-le Narva Elektrijaamad ja AS-le Narva Soojusvõrgud.

§ 23lg 3 p 1 alusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

1. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsuse ning Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsuse selles asjas. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann