RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-2-10 4. november 2010 Eesistuja Märt Rask, liikm

) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse kohtutäiturile.

§ 218

lg-st 1 tulenevalt saab sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

1. E. Gromov esitas
2. augustil 2010 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta on juba pöördunud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks Harju Maakohtu poole, kes teavitas teda võimalusest pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse esitaja palus selgitada tema edasisi võimalusi kohtusse pöördumisel.
3. Tallinna Halduskohus jättis
4. septembri
5. a määrusega E. Gromovi määruskaebuse rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et kaebust ei ole võimalik edastada Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks, sest maakohus ei ole kaebaja avalduse kohta teinud määrust maakohtu pädevuse puudumise kohta, vaid on üksnes kirja teel kaebajale selgitanud isiku õigust pöörduda halduskohtusse.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. oktoobri
8. a määrusega halduskohtu määruse muutmata ja edastas asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et kaebaja pöördumistest nähtuvalt ei ole viimane rahul asjaoluga, et vaatamata põhinõuete osas täitemenetluste lõpetamisele aegumise tõttu, nõuab kohtutäitur Arvi Pink jätkuvalt kaebajalt kohtutäituri tasu maksmist ning on seetõttu arestinud ka kinnipeetavana karistust kandva kaebaja vanglasisese konto. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamise korras.

§ 217

ja § 218 reguleerivad vaidlustamise korda kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Käesolevas asjas ei ole kohtuvaidluse esemeks mitte kohtutäituri tasu väljamõistmise

1. ja
2. aasta otsused, vaid küsimus kohtutäituri tasu sissenõudmise õiguspärasusest pärast põhinõuete osas täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul on ka selline kohtutäituri tegevus hõlmatud

§-des 217 ning 218 nimetatud kohtutäituri tegevusega ning asja peab menetlema üldkohus. Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 11 lg 5 kohaldamist ei takista asjaolu, et Harju Maakohus ei tagastanud E. Gromovi kaebust määrusega, vaid selgitas pädeva kohtu küsimust kirjaga. Ringkonnakohus viitas ka Riigikohtu erikogu

1. veebruari 2010 määrusele asjas nr 3-3-4-1-10, kus maakohus oli samuti tagastanud kaebuse kirjaga, kuid nimetatud asjaolu ei takistanud erikogul asja sisuliselt lahendamast. ERIKOGU SEISUKOHT
2. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus E. Gromov
3. juunil 2010 kaebusega kohtutäitur Arvi Pingi poole seoses kohtutäituri menetluskulude sissenõudmisega. Kohtutäitur selgitas
4. juuni
5. a vastuses, et kuigi täiteasjadega 024/2006/477, 024/2006/478 ja 024/2007/227 seotud kohtuasjades on kohus lõpetanud menetlused rahalise karistuse, sunniraha ja kaitsjatasu sissenõudmise osas, jätkub menetlus täitekulude osas. Kuna täitemenetluse kulude sissenõudmise osas ei ole kohtutäituri arvates kohaldatavad kriminaalasjas otsuse täitmise aegumise tähtajad, tuleb E. Gromovil tasuda kohtutäituri täitekulud nimetatud täiteasjades. Kaebaja pöördumistest nähtuvalt ei nõustu ta, et vaatamata põhinõuete osas täitemenetluste lõpetamisele aegumise tõttu, nõuab kohtutäitur Arvi Pink jätkuvalt kaebajalt kohtutäituri tasu maksmist ning on seetõttu arestinud ka kaebaja vanglasisese konto.
6. KTS § 52 järgi võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ette nähtud korras. Kohtutäituri seadusest ei tulene otsesõnu, kuidas kohustatud isik saaks oma õigusi kaitsta ülalkirjeldatud olukorras.

§ 217

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218

lg-s 1 sätestatakse, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. 9. Erikogu nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaebamist reguleerivad

§-d 217 ja 218 kohalduvad ka juhul, kui isik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse kulude sissenõudmisel pärast täitemenetluse lõpetamist põhinõuete osas. Seetõttu tuleb isiku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebus lahendada

§ 218lg 1 järgi maakohtus. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 711 lg 3 sätestab, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja, sh TsMS § 475 lg 1 p-s 15 nimetatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise määrusega, mille peale võib sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt esitada määruskaebuse. Käesolevas asjas ei ole maakohus E. Gromovi kaebuse menetlusse võtmise keeldumist vormistanud TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava määrusega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 32-1-29-07) on käsitatud määrusena TsMS § 463 järgi kirjana vormistatud dokumenti, millega on lahendatud selles sättes nimetatud küsimusi. Erikogu peab võimalikuks ka käesolevas asjas käsitada Harju Maakohtu
3. juuli
4. a kirja määrusena TsMS § 372 lg 1 tähenduses.
5. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et E. Gromovi kaebuse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Harju Maakohtu
6. juuli
7. a määrus, millega keelduti menetlusse võtmast Eduard Gromovi kaebust kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale, tuleb tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Erikogu juhib tähelepanu ka

§ 217

lg-s 1 sätestatule, mille järgi tuleb täituri tegevuse vaidlustamiseks enne kaebusega kohtusse pöördumist esitada kaebus kohtutäiturile. Märt Rask, Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve