← Eesti

3-1-1-94-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-94-10 Otsuse kuupäev

  1. november 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi A.S. karistamises tolliseaduse § 76 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-10-1006 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. november 2010 Istungil osalenud isikud A.S. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut ja kohtuvälise menetleja esindaja Nikolai Majerovitš RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus A.S. väärteoasjas tolliseaduse § 76 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti
  10. märtsi
  11. a otsusega karistati A.S. tolliseaduse (TS) § 76 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni.
  12. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Maksu- ja Tolliamet esitas kaitsja kaebusele kirjaliku vastuse.
  13. Tartu Maakohtu
  14. juuni
  15. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus märkis, et ta ei tuvastanud, nagu ei oleks A.S. karistamine vastavuses kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaoludega, või et kohtuvälise menetleja otsus oleks õigusvastane. Süüteo asjaolud nähtuvad väärteoprotokollis kajastatud asjaoludest ja kirjalikest tõenditest. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses õigesti ja põhjendatult vastanud kõigile kaebuse esitaja väidetele ja kohus ei hakka neid uuesti kordama, kuna need on kohtuotsuses kohtuvälise menetleja kirjalikku vastust kajastavas osas olemas. Kohus märkis, et kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal teeb ta järelduse, et A.S. teod vastavad TS § 76 lgs 1 ette nähtud väärteokoosseisule. Kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab A.S. süü suurusele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  16. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A.S. kaitsja vandeadvokaat M. Sikut, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS §-des 29 või 30 sätestatud alusel. Kassaator leiab, et menetlusalune isik ei ole TS § 76 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannud. Kaitsja osutab ka sellele, et maakohus ei ole otsuse tegemisel järginud VTMS §
  17. Kohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevad asjaolud tuvastamata ja kohtuotsuse põhistamata. Kohus ei põhjendanud A.S. teole antud karistusõiguslikku hinnangut, piirdudes vaid üldsõnalise tõdemusega, et kohtuväline menetleja on andnud menetlusaluse isiku teole juriidiliselt õige hinnangu. Vastuolus VTMS §-ga 110 jättis kohus otsuses märkimata tõendatuks tunnistatud ja tõendamata jäänud asjaolud ning tõendid, millele on tuginetud. Nendel põhjustel ei vasta maakohtu otsus VTMS § 150 lg 1 p 1 nõuetele.
  18. Kassatsioonivastuses palub Maksu- ja Tolliamet rahuldada kassatsiooni osaliselt, tühistada Tartu Maakohtu otsuse ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse või teha täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse, jättes A.S-le mõistetud karistusmäära muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kassaatoriga selles, et Tartu Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhistamata. Kohus ei ole ära näidanud, millised asjaolud ta tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Samuti ei ole kohus kontrollinud A.S. teo vastavust deliktistruktuuri elementidele. Samas on kohtuväline menetleja seisukohal, et asjas on usaldusväärselt tõendatud, et A.S. pani toime TS § 76 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna tõendeid uurides maakohus väärteomenetlusõigust ei rikkunud, saab Riigikohus VTMS § 174 p 6 alusel asjas uusi faktilisi asjaolusid tuvastamata maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse, raskendamata süüdlase olukorda. Juhul, kui Riigikohus leiab, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldus ei vasta TS § 76 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule, võib Riigikohus muuta väärteo kvalifikatsiooni, kvalifitseerides menetlusaluse isiku käitumise TS § 83 lg 1 või § 79 lg 1 järgi.
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassaator ja kohtuväline menetleja kohtule kirjalikult esitatud taotluste ning põhistuste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb maakohtul väärteoasja arutada täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. septembri
  22. a otsus väärteoasjas nr 31-1-66-06, p 6).
  23. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. septembri
  25. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-63-10, p 7;
  26. aprilli
  27. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-28-10, p 7;
  28. detsembri
  29. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-08, p 7;
  30. oktoobri
  31. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-55-08, p 8 jpt).
  32. VTMS § 133 p 4 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muu hulgas, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodu tähendab muu hulgas seda, et VTMS § 134 lg-st 1 ja §-s 110 maakohtu otsuse põhiosale esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa sellest, kui kohus väljendab üksnes üldsõnaliselt nõustumist kohtuvälise menetleja otsuses isiku teole antud õigusliku hinnanguga. Maakohtu otsuses peab sisaldama menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Ka selle nõude rikkumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. oktoobri
  34. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-09, p 12.)
  35. Käesolevas asjas maakohtu otsus eeltoodud nõuetele ei vasta. Kohtuotsuses puuduvad põhistused nii tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise kui ka materiaalõiguse kohaldamise osas. Selle asemel, et teha konkreetsete tõendite analüüsile rajatud põhistatud otsustus selle kohta, kas väärteoprotokollis kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte, piirdus kohus üldsõnalise konstateeringuga, et süüteo asjaolud nähtuvad väärteoprotokollis kajastatud asjaoludest ja kirjalikest tõenditest. Samuti puudub kohtuotsuses täielikult menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse analüüs. Kaitsja kaebuse väidetele kohus sisuliselt ei vastanud, märkides, et kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses õigesti ja põhjendatult vastanud kõigile kaebuse esitaja väidetele ja kohus ei hakka neid uuesti kordama. Seega on maakohtu otsuses tegemist VTMS § 150 lg 1 p 7 nõuete rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmise.
  36. Kaitsja kassatsioonis ja ka kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses taotletakse Riigikohtult sisulise hinnangu andmist Maksu- ja Tolliameti
  37. märtsi
  38. a otsusele. Kuna maakohus on jätnud oma otsuse põhistamata, sh nõuetekohaselt tuvastamata väidetava väärteo toimepanemisega seotud faktilised asjaolud, ei pea kolleegium võimalikuks kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas seisukohta võtta. Kassatsioonimenetluse ülesanne ei ole väärteomenetluse seadustiku
  39. peatükis ette nähtud kaebemenetlust asendada, vaid üksnes kontrollida selle menetluse tulemi õiguspärasust.
  40. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  41. juuni
  42. a otsuse A.S. väärteoasjas TS § 76 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.