Obsah (9)

§ 702§ 710§ 306§ 315§ 319§ 323§ 317§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 702 lg 2 p

1. Selle sätte järgi on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei ole menetlusest seaduse kohaselt teatatud ja hagiavaldust kätte toimetatud. Toimikus oleva väljastusteate järgi on maakohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta ja hagimaterjalid
2. septembril 2009 üle antud A. Sagunile aadressil Tallinn, Lepa põik 11 ning viimane on märkinud teatisele, et on saaja tööline. Kinnistu asukohaga Lepa põik 11 kuulub avaldajale I, kuid see ei ole tema asukohaks. Kinnistul asuvas eramus elab Aleksei Sagun, kellel on avaldajatega pingelised suhted (ta on esitanud avaldaja I vastu maakohtusse hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks). Menetlusdokumentide üleandmisega A. Sagunile ei saanud lugeda neid kätte toimetatuks avaldajatele. Avaldajad said nende kohta tehtud kohtulahendist teada
3. mail 2010, kui kohtutäitur edastas avaldajatele täitedokumendid vaidlusaluse maakohtu otsuse täitmiseks. Avaldaja I asukohaks on äriregistri kande kohaselt Tallinn, Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx. Rahvastikuregistri andmete järgi elab avaldaja II aadressil Tallinn, Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx, toimikust ei nähtu, et maakohus oleks menetlusdokumente sellele aadressile saatnud. Maakohtule oli teada avaldaja II e-posti aadress, kuid seda menetlusdokumentide edastamiseks ei kasutatud. Maakohus otsis avaldajat II aadressil Tallinn, Liivalaia 25-14, kus ta elas kuus aastat tagasi, ja aadressil Tallinn, Läänemere tee 36-18, kus elab tema vanaema. Ka tagaseljaotsust ei ole maakohus üritanudki avaldajatele kätte toimetada, vaid on avaldanud otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Vastustaja ei ole avaldajate teistmisavaldusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu
6. novembri
7. a tagaseljaotsus tuleb

§ 702lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada.

Hagiavaldus tuleb saata

§ 710lg 1 esimese lause järgi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

5.

702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Avaldajad on esitanud teistmisavalduse

§ 702

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sättest tulenevalt saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6 ja
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9).
5. Asja materjalidest nähtuvalt püüdis maakohus tulemuseta menetlusdokumente (kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta koos hagimaterjalidega) avaldajale I kätte toimetada äriühingu registrijärgsel aadressil Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx (tlk 58-60) ning avaldajale II kui äriühingu seaduslikule esindajale aadressidel Läänemere tee 36-18 ja Liivalaia 25-14 (tlk-d 50-51 ja 56-57). Seejärel otsustas maakohus korraldada menetlusdokumentide kättetoimetamist

§ 306lg 3 järgi kohtutäituri vahendusel.

Maakohus märkis kohtutäiturile esitatud taotluses kohtule teadaolevad avaldajate kontaktandmed ning palus teatada

1. novembriks 2009, millisel aadressil menetlusdokumendid kätte toimetati (tlk 63). Toimikus oleva kättetoimetamisteatise kohaselt edastas kohtutäituri abi avaldajatele adresseeritud menetlusdokumendid
2. septembril 2009 allkirja vastu A. Sagunile aadressil Lepa põik 11 ning teatisele on märgitud, et vastuvõtja on dokumentide saaja tööline (tlk 65).
3. Menetlusdokumendi kättetoimetamist mh kohtutäituri vahendusel sätestab

§ 315

. Viidatud paragrahvi lg-s 8 märgitakse juhtumid, mil kättetoimetamine tuleb lugeda ebaõnnestunuks.

§ 315

lg 8 kohaselt, kui kohus ei saa menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks seetõttu, et

§ 315

lg-s 1 nimetatud isik või asutus ei järginud menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtu juhiseid või ei kasutanud selleks kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi, andis menetlusdokumendi isikule, kellele üleandmine ei ole

VI osas sätestatu kohaselt lubatud, ei järginud

§-des 326 ja 327 sätestatut või ei dokumenteerinud kättetoimetamist selliselt, et kättetoimetamise saab lugeda toimunuks, võib kohus anda menetlusdokumendi uueks kättetoimetamiseks. Kolleegium leiab, et kohtutäitur on rikkunud seaduses kehtestatud kättetoimetamise reegleid.

§ 319

sätestab võimaluse, et eraõiguslikule juriidilisele isikule loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ka juhul, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule või äriregistrisse kantud isikule, kes on volitatud menetlusdokumente vastu võtma. Lisaks võimaldab

§ 323

menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid. Viidatud sättest tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum. Praeguses asjas ei saanud kättetoimetajal olla veendumust, et aadressil Lepa põik 11 asub avaldaja I äriruum. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on avaldaja I aadressiks Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx. Rahvastikuregistri andmete järgi on avaldaja II elukoha aadressiks Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx. Eeltoodut arvestades luges maakohus ekslikult menetlusdokumendi avaldajatele kättetoimetatuks, sest kohtutäituri abi andis menetlusdokumendi isikule, kellele üleandmine ei ole seaduses sätestatu kohaselt lubatud. Kuna avaldajatele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, ei olnud kohtul õigust teha tagaseljaotsust ja see tuleb tühistada.

1. Kolleegium märgib lisaks, et maakohus ei ole järginud ka tagaseljaotsuse kättetoimetamise reegleid. Riigikohus on
2. detsembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06 tehtud otsuse p-s 26 rõhutanud, et kohus peab tegema kõik endast oleneva kohtuotsuse kättetoimetamiseks. Kolleegium on ka selgitanud, millistel tingimustel võib lugeda kohtudokumendi kätteantuks selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, milles käsitletakse põhjalikult tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat). Maakohus avaldas tagaseljaotsuse kohta teate
5. novembril 2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded, olles enne püüdnud tagaseljaotsust avaldajale I kätte toimetada kullerteenuseid osutava äriühingu vahendusel (tlk 78). Samuti on toimiku vahel ümbrik, millelt nähtub, et kohus on saatnud tagaseljaotsuse tähitud kirjaga avaldaja I äriregistris märgitud aadressile ning see on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Toimikus ei ole andmeid, et maakohus oleks teinud tagaseljaotsuse kättetoimetamiseks muid toiminguid. Kolleegiumi arvates on jäänud kasutamata võimalus saata tagaseljaotsus tähitud kirjaga avaldaja II kui avaldaja I seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgsel aadressil või saada temaga ühendust toimikus märgitud e-posti aadressil. Toimikust ei ilmne, et maakohus oleks uurinud avaldaja II elukohaandmeid rahvastikuregistrist ja püüdnud talle dokumente tähitud kirjaga seal esitatud aadressil kätte toimetada. Samas märgib maakohus asja materjalidest nähtuvalt kirjas hagejale, et "vaatamata pöördumistele avalike registrite poole, ei ole kohtule teada kostja teisi võimalikke kontaktaadresse" (tlk 61). Ka on toimikusse võetud väljatrükk poolte ekirjavahetusest, kust selgub avaldaja II e-posti aadress (tlk 25 ja 26). Üheks lisatoiminguks võib olla ka nõuda

§ 317

lg 2 järgi hagejalt avaldajate aadressi väljaselgitamiseks tõendeid politseiasutuselt ja valla- või linnavalitsuselt. Sama sätte järgi teeb kohus ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. 9. Menetluskulude jaotuse jätab kolleegium

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

10.

§ 149

lg 4 esimese lause kohaselt tuleb tesitmisavalduse rahuldamise tõttu kautsjon tagastada. Avaldajad on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tagastataks OÜ Advokaadibüroo Simson & Variku arvelduskontole. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik