) § 180 lg 1 p-st 2, et menetlusabi on riigi abi menetluskulude kandmiseks ning menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
sätestab juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei vasta viidatud sättes toodud tingimustele, mis annaks menetlusabi taotlejale õiguse saada menetlusabi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta
Kostjal tuleb tasuda kohtu antud tähtajaks 22 500 krooni suurune riigilõiv, vastasel korral keeldub ringkonnakohus kaebust menetlusse võtmast.
lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Vaidlustatud maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 261 000 krooni. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 261 000 krooni ja riigilõivuseaduse lisas 1 toodud tabeli kohaselt tuleb sellise hinna korral tasuda lõivu 27 500 krooni. Kostja on tasunud lõivu 5000 krooni ja tal tuleb lisaks tasuda 22 500 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetlusabi taotlus ning kohustada teda tasuma lisaks 5000 kroonile veel 10 000 krooni riigilõivu. Ringkonnakohus kohustas valesti kostjat tasuma lisaks 22 500 krooni suurust riigilõivu. See on vastuolus riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-ga 19, milles sätestatakse, et tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Hageja tasus maakohtus riigilõivu oma 130 500 krooni suuruselt põhinõudelt 15 000 krooni. Seega tuleb kostjal ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Ringkonnakohus tõlgendas valesti menetlusõiguse norme, kui leidis, et asjas kohaldub
Kostja tugineb
lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja ei taotle, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumisest. Kostja taotleb võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena kolme kuu jooksul, mis ei ole vastuolus
Kostja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine rikub kaebaja põhiseaduslikke õigusi.
lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti kostja menetlusabi taotlus rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas
Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt kostjalt lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu tasumist, jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. 7. Ringkonnakohus on vaidlustatud määruse kohaselt jätnud rahuldamata kostja menetlusabi taotluse, määranud asja hinnaks apellatsioonimenetluses 261 000 krooni ja kohustanud kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu. Kostja saab esitada
lg 1 esimese lause alusel ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles jäeti rahuldamata tema menetlusabi taotlus. Samuti on
lg 5 järgi vaidlustatav ringkonnakohtu määrus tsiviilasja hinna määramise kohta apellatsiooniastmes (vt Riigikohtu
lg 1 järgi määrusega, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. See määrus ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt vaidlustatav (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-22-10, p 8).
Hageja tasus kohtu nõutud riigilõivu (tlk 69) ja maakohus võttis
. Sellise abi andmise eesmärgiks on tagada õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ka isikutele, kellel ei ole selleks raha. Tulenevalt
lg 1 p-dest 1 ning 3-7 on isikul õigus taotleda erinevate kohtumenetlusega seotud kulude kandmisest vabastamist (täielikult või osaliselt).
Kõnealuse sätte järgi võib kohus menetlusabina menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud
§-s 181, mille lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmist füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ning pankrotivõlgnikule on piiratud vastavalt
ja § 183 alusel.
lg 1 esimese lause järgi võib juriidilistest isikutest taotleda oma eesmärkide saavutamiseks menetlusabi üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muul ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Kõnealuse paragrahvi lg-d 2 ja 3 kehtestavad menetlusabi andmise piirangud pankrotivõlgnikule. Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on igaühe põhiõigus (põhiseaduse § 15 lg 1). Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule (põhiseaduse § 24 lg 5). Riigi menetlusabi välistamine kujutab endast nende põhiõiguste intensiivset riivet. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu arusaama, et kostja taotluse rahuldamine on tulenevalt
§st 183 välistatud. Kolleegiumi arvates saab eristada
lg 1 p-dest 1 ning 3-7 sama paragrahvi lg 1 p 2, mille puhul peab isik riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkekulud tasuma, kuid seda mitte korraga, vaid ajatatud osamaksetena. See on olemuslikult erinev olukorrast, kus isik vabastatakse menetluskulude tasumisest. Kostja taotles võimalust tasuda lisaks nõutud riigilõiv osamaksetena, mitte aga riigilõivu tasumisest vabastamist. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lg 1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS § 4 lg 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine (vt ka Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 24). Riigilõivu osamaksetena tasumise korral riigilõivu eesmärki ei kahjustata. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud, et
§-s 183 sätestatud piirangud kohalduksid ka
Tõlgendades eeltoodud sätteid põhiseaduse § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi vähem piiravalt, leiab kolleegium, et
ei kohaldu juhul, kui isik taotleb menetlusabi korras
lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumist igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kolleegium juhib tähelepanu, et
Selle kohaselt, kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu ei ole alust talle menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.