Obsah (6)

§ 177§ 178§ 196§ 1771§ 1921§ 155

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hageja on esitatud hagiavalduses ja kohtuistungil kinnitanud, et ta oli teadlik osakapitali suurendamise otsusest, kuid ta ei olnud teadlik asjaolust, et osakapitali suurendamine toimub ülekursiga. Kostja ainuosaniku

1. oktoobri
2. a otsusest nähtub, et emiteeriti kolm uut osa, sh üks osa nimiväärtusega 4500 krooni ja ülekursiga 895 500 krooni hagejale. Hagejal on õigus omandada emiteeritav osa, tasudes selle eest rahalise sissemaksena kokku 900 000 krooni kostja arvelduskontole hiljemalt
3. detsembriks
4. Hageja on teinud osakapitali suurendamiseks neli sissemakset, kokku 900 000 krooni.
5. oktoobril 2007 sõlmisid Indrek Kask, Andres Linnas, Antti Moppel ja Alo Merilo ning kõik nendega juhtimisõiguse teel seotud juriidilised isikud lepingu, milles leppisid kokku (p 3), et iga poole eesmärk on teha ajavahemikul 2007-2011 kostja kapitali laiendamiseks sissemakseid kokku vähemalt 1 000 000 krooni. Pooltele kuuluvate kostja osakute arv on võrdelises sõltuvuses iga poole selleks hetkeks kostja kapitali laiendamiseks tehtud sissemaksetega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kuna kohtule tõendeid hagejale
6. oktoobri
7. a otsuse kättetoimetamise kohta esitatud ei ole, tuleb lugeda tõeseks hageja esindaja väiteid selle kohta, et osakapitali suurendamise sissemaksete tegemisel oli ta veendunud, et kõik pooled käituvad
8. oktoobril 2007 sõlmitud lepingu kohaselt, mida praegusel juhul saab käsitada tulevaste osanike kokkuleppena. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et osakapitali suurendamisel oleks räägitud ülekursist. Samuti ei räägita ülekursist hageja esindajale kostja juhatuse liikme Piret Nageli
9. novembril 2008 saadetud e-kirjas. Muid tõendeid selle kohta, et hageja oli teadlik kostja osakapitali suurendamisest ülekursiga, kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis, et oma sisult oli kostja osakapitali suurendamine igati teostatav, kuid praegusel juhul ei ole arvestatud ühe osaniku huve ning on rikutud TsÜS §-s 32 sätestatud põhimõtteid ning seega tuleb tuvastada kostja ainuosaniku
10. oktoobri
11. a otsuse tühisus

§ 177¹ lg 1 kohaselt.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu resolutsiooni muutmata, kuid palus muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. aprilli
5. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab

§ 178

lg 3 järgi nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Praegusel juhul ei kuulu hageja

§ 178

lgs 3 nimetatud loetellu ning seetõttu ei ole ta isikuks, kellel on seadusest tulenevalt õigus nõuda ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamist.

§ 196

lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna kannet selle kohta veel äriregistrisse tehtud ei ole, siis ei ole hageja ka kostja osanik. Ebaõige on maakohtu viide TsÜS §-le 32, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hageja ja kostja vahelises suhtes ei ole tegemist TsÜS §-s 32 loetletud isikutega. Lähtudes eeltoodust, jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata seetõttu, et hagejal puudub põhjendatud huvi ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ka sisuliselt ei ole kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsus tühine. Vaidlustatud 20. oktoobri 2008. a otsus vastab

§-dele 192 ja

1. I. Kase, A. Linnase, A. Moppeli ja A. Merilo
2. oktoobril 2007 sõlmitud lepingul on eelläbirääkimiste tähendus ning sellel ei ole ühinguõiguslikku toimet. Kolmas isik ei saa nimetatud lepingule tuginedes nõuda, et osaühing annaks talle osaluse juhul, kui osanik on otsustanud teisiti. Samuti ei saa kolmas isik, tuginedes viidatud lepingule, väita, et ainuosaniku
3. oktoobri
4. a otsus on

§ 1771alusel tühine, sest ei vasta headele kommetele.

Kuigi

1. oktoobri
2. a lepingus ei ole ülekursi suurust kokku lepitud, oli osanikul

§ 1921p 5 alusel õigus määrata ülekursi suurus.

Asjakohatu on hageja väide, et ainuosaniku

1. oktoobri
2. a otsus on tühine seetõttu, et see ei ole tehtud sellel märgitud kuupäeval. Eksimus otsuse kuupäevas ei saa muuta tegelikult vastuvõetud otsust tühiseks, samuti ei ole asjas olevate tõenditega hageja väide tõendatud. Ainuosaniku
3. oktoobri
4. a otsuse vastuvõtmist sellel märgitud kuupäeval kinnitavad ka menetluses osalenud kolmandad isikud. Hageja väide, et ta ei ole kätte saanud ainuosaniku
5. oktoobri
6. a otsust, ei muuda nimetatud otsust tühiseks. Hageja saaks viidatud väitele tuginedes loobuda osa omandamisest või nõuda sissemakse kuupäeva muutmist vms, kuid see asjaolu ei mõjuta otsuse kehtivust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas üheselt selge, keda tuleb lugeda osaühingu osanikuks ja missugused õigused on isikul, kelle kohta on äriregistrisse jäetud kanne tegemata. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Otsus kostja osakapitali suurendamise kohta ülekursiga on sisuliselt tühine, kuna see otsus ei vasta headele kommetele ning rikub seadust.

§ 155

lg 2 nõuded aitavad tagada, et osaühingu osakapitali suurendamisel ülekursiga peavad nii osanikud kui ka osaühingu juhatus järgima TsÜS § 32 põhimõtteid ning arvestama nii üksteise õigustatud huvidega kui ka heade kommetega.

1. oktoobril 2007 tekkis hagejal õigustatud huvi asjaolude vastu, kuidas ja millistel tingimustel hakkab
2. aasta teisel poolel toimuma kostja osakapitali suurendamine. Selle õigustatud huvi rikkumine oli igal juhul vastuolus nii heade kommete kui ka õiguse üldpõhimõtetega. Asjaolu, et oktoobrist detsembrini 2008 tehti kostjale osakapitali sissemakseid vähem kui 6 000 000 krooni eest, ei ole vastuolus
3. oktoobri
4. a lepinguga. Seda, et hageja ei olnud teadlik ülekursist, tõendab pangaülekannete selgitus "osakapitali sissemakse". Hageja ei ole ei hagiavalduses ega sellele järgnenud õigusvaidluses kunagi avaldanud soovi tühistada osakapitali suurendamine, vaid soovib, et suurendatav osakapital jaotataks nimiväärtuses vastavalt augustis 2008 tehtud kostja osanike otsusele. Vaidlusalune otsus tehti kindlasti pärast
5. novembrit
6. Jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on tuvastatud, et uurijale väitsid kõik kostjaga seotud isikud, et nad osakapitali suurendamise otsuse aega ei tea või ei mäleta.
7. oktoobri
8. a lepingust ja seadusest (sealhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-st 1, § 8 lgst 2; TsÜS §-st 32, § 38 lg-test 4 ning 7 ja §-st 67; TsMS § 368 lg-st 1) tulenevalt on hagejal õigustatud huvi selle vastu, kuidas ja millistel tingimustel hakkab ainuosaniku otsuse alusel toimuma kostja osakapitali suurendamine, ning sõltumata selle otsuse tegemise tegelikust kuupäevast õigus esitada kostja vastu hagi sellest vaidlusalusest otsusest tekkivate õigussuhete olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et
9. oktoobril 2008 ei olnud hageja kostja äriregistris registreeritud osanik. Osaühingu

§ 155

lg 1 mõistes osanik on kohustatud tasuma suurendatavasse osakapitali sissemakse ning 20. oktoobriks 2008 oli hageja eest see kohustus juba täidetud. Ringkonnakohus rikkus materiaalõiguse normi sellega, et kohaldas oma otsuses valesti

§ 196

lg-t 4, mis ei reguleeri mitte õigusi omava osaniku tekkimise, vaid olemasolevale osanikule osast tulenevate õiguste tekkimise aega.

1. Kostja ja kolmandad isikud vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata, ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostja ainuosaniku
4. oktoobri
5. a otsuse tühisuse tuvastamist või mitte. Hageja leiab, et kostja ainuosaniku
6. oktoobri
7. a otsus on tühine, kuna on vastuolus heade kommete ja seadusega. Kostja leiab, et hageja ei ole isikuks, kes saaks nõuda osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tunnustamist.
8. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuigi seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist, võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-165-08, p 16). TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

§ 178

lg 3 kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei kuulu hageja

§ 178

lg-s 3 nimetatud loetellu ega ole seega isikuks, kellel oleks seadusest tulenevalt õigus nõuda ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamist. Tulenevalt

§ 196

lg-st 4 loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna hagejat pole kostja osanikuna äriregistrisse kantud, ei ole ta kostja osanikuks, kellel oleks õigus kostja ainuosaniku otsust vaidlustada.

1. Kolleegium peab vajalikuks veel märkida, et praegusel juhul on
2. oktoobri
3. a lepingu, millele hageja muu hulgas tugineb, sõlminud neli füüsilist isikut - Indrek Kask, Andres Linnas, Antti Moppel ja Alo Merilo. Lepingu poolteks ei ole ei hageja ega kostja. Seega ei saa hageja, kes pole
4. oktoobril 2007 sõlmitud lepingu pooleks, tugineda ka sellele, et seda lepingut oleks tema suhtes rikutud. Kuna kostja osaühinguna ei olnud selle lepingu pooleks, ei tekkinud kostjale sellest lepingust ka kohustusi. Kui kostja oleks sõlminud lepingu kolmandate isikutega osakapitali suurendamise kohta, kus lepingupooleks oleks olnud ka hageja, ning kostja oleks sõlmitud lepingut osakapitali suurendamisel rikkunud, oleks hageja saanud kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (nt nõuda lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist). Ka sellisel juhul ei oleks hagejal olnud aga õigust nõuda kostja ainuosaniku
5. oktoobri
6. a otsuse tühisuse tuvastamist. Sellisest lepingust ei saaks tuletada ka osa väljalaskmise tingimusi, kuna seadus näeb ette, et osa väljalaskmise tingimused määratakse kindlaks osakapitali suurendamise otsusega (

§ 1921

). Isegi juhul, kui hagejal oleks õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, ei saavutaks hageja sellise hagi esitamisega enda soovitud eesmärki (et suurendatav osakapital jaotataks ülekurssi arvestamata). Hageja ei saa nimelt kohustada kostjat vastu võtma hagejale meelepärast otsust. 14. Osakapitali suurendamise otsus (

§ 1921

) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-02, p 12). Praegusel juhul väidab hageja, et ta arvas, et ta omandab osaluse teistsugustel tingimustel kui osakapitali suurendamise otsuses märgitud tingimused. Seega väidab hageja sisuliselt, et kokkulepet osa omandamiseks kostja kui osaühingu ja hageja vahel ei ole saavutatud. Kui hagejaga ei ole kokkulepet osa omandamiseks, on hageja teinud sissemakseid õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal õigus nõuda tehtud sissemaksete tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028).
3. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
4. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik