RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 60

lg 1 järgi pidi kohus mõistma poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja III ei esitanud maakohtus menetluskulude kohta dokumente. Ringkonnakohtus tasus kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2000 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. Kostja III esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja III menetluskulude katteks 2000 krooni, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik kostja III menetluskulud hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt otsustas ringkonnakohus vääralt menetluskulude jaotuse ja mõistis hagejalt kostja III kasuks ekslikult välja üksnes 2000 krooni menetluskulude katteks, kuigi hagi jäi kostja III vastu täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus lähtus kostja III kantud menetluskulude üle otsustades vääralt TsMSRS § 3 lg-st 1 ja enne 1.

§ 60lg-st 1.

Kuigi hageja esitas maakohtule hagi

1. detsembril 2005, kaasas maakohus kostja III menetlusse alles
2. märtsil 2009, mil kehtis juba rohkem kui kolm aastat uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kuna
3. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 6 järgi tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, tuli kostja III menetlusse kaasamise ajal kehtinud TsMS § 208 lg 3 järgi alustada pärast kostja III kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Kuna kostja III menetlusse kaasamisel toimetati talle kätte ka hagiavalduse ärakiri ja selle lisad, tuli menetluse alustamise hetkeks lugeda
4. märts 2009 ning määrata sel ajal kehtinud TsMS § 438 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et kõik kostja III menetluskulud jäävad hageja kanda. Lisaks vandeadvokaadi vahendusel esitatud kassatsioonkaebusele esitas kostja III isiklikult
5. oktoobril 2010 oma seisukohad, milles palus saata kogu tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
6. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja III ei saa menetluskulude jaotust Riigikohtus vaidlustada, sest ta ei vaidlustanud selles osas maakohtu otsust. Tsiviilasi algatatakse hagi esitamisega. Seega alustati praeguse asja menetlust enne
7. jaanuari 2006 ja menetluskulude jaotus tuleb TsMSRS § 3 lg 1 järgi määrata kindlaks enne
8. jaanuari 2006 kehtinud sätete alusel. TsMSRS § 3 ei näe ette, et menetluskulude jaotus sõltuks menetlusosalise menetlusse kaasamise ajast. Menetluse alustamist TsMSRS § 3 lg 1 mõttes ei saa samastada asja läbivaatamisega algusest peale
9. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 208 lg 3 mõttes. TsMS § 208 lg 3 tähendab seda, et kaasatud kostjale tuleb anda võimalus tutvuda kõigi menetlusdokumentidega ja anda võimalus esitada oma seisukohad, kuid see ei anna alust jaotada menetluskulud
10. jaanuaril 2006 jõustunud sätete järgi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
12. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja III esitas kassatsioonitähtaja jooksul nõuetekohase kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu otsuse üksnes osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja III menetluskulude katteks 2000 krooni ning jättis kogu menetluskulu poolte vahel jagamata.
13. oktoobril 2010 esitas kostja III isiklikult seisukohad, milles palus asja tervikuna uuesti läbi vaadata. Kolleegium leiab, et kostja III
14. oktoobri 2010 taotlus tuleb jätta tähelepanuta, sest see ei ole esitatud ei vandeadvokaadi vahendusel ega kassatsioonitähtaja piires. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline TsMS § 218 lg 3 esimese lause järgi menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 670 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Mh juhib kolleegium tähelepanu, et kuna kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, on tähtaegselt vaidlustamata osas ringkonnakohtu otsus jõustunud. Ülaltoodud põhjendustel vaatab kolleegium asja läbi üksnes menetluskulude väljamõistmise osas.
15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas menetluskulude jaotusele õigesti enne
16. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Enne
17. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse TsMSRS § 3 lg 1 järgi menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne
18. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kui hagi esitati enne
19. jaanuari 2006, kuid mõni menetlusosaline kaasati menetlusse pärast
20. jaanuari 2006, tuleb kolleegiumi arvates menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele õigusselguse huvides kohaldada ühesugust korda (vt ka Riigikohtu
21. mai
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08, p 11). Sellest erinevale seisukohale ei saa asuda ka TsMS § 208 lg 3 alusel, mille järgi alustatakse pärast kostja kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Menetluse alustamist TsMSRS § 3 lg 1 mõttes ei saa samastada asja läbivaatamisega algusest peale
23. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 208 lg 3 mõttes. Ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega tuleb TsMSRS § 3 lg 1 mõttes määrata menetluse alustamise aeg kindlaks hagi esitamise ajast lähtudes. Kui hagi on esitatud enne
24. jaanuari 2006, kuid menetlusse on pärast
25. jaanuari 2006 kaasatud menetlusosalisi, peab kohus juhtima hiljem kaasatud menetlusosalise tähelepanu asjaolule, et selles asjas kohaldatakse menetluskulude jaotusele enne
26. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse sätteid. Mh tuli juhtida tähelepanu, et enne 1.

§ 60

lg 1 järgi mõistab kohus üksnes poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja kui pool ei ole enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, ei ole tal enne 1.

§ 60lg 3 järgi õigust kulude hüvitamist nõuda.

Asja materjalidest ei nähtu, et maa- või ringkonnakohus oleks seda teinud. Samas ei ole kostja III toonud kassatsioonkaebuses välja, milles seisnesid tema menetluskulud, mille jaotamist kostja III

1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel taotleb. Toimiku materjalidest nähtuvalt osales kostja III nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses isiklikult ilma esindajata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu, mille ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistis. Eelneva tõttu tuleb jätta kostja III kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kostja III kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse ning enne 1.

§ 60

lg 1 järgi ei ole alust mõista hagejalt kostja kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulu. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve