← Eesti

3-3-1-79-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-79-10

  1. november 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Romeo Kalda kaebus Viru Vangla
  2. märtsi
  3. a otsuse nr 627/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks, Viru Vangla direktori
  4. märtsi
  5. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrus haldusasjas nr 309-2938 Romeo Kalda määruskaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Romeo Kalda määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määruse haldusasjas nr 3-09-2938 resolutsiooni p 2, millega Romeo Kalda kaebus ilma riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata tagastati. Saata asi ringkonnakohtule riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu määrus muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Vangla
  11. märtsi
  12. a otsusega nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 jäeti rahuldamata R. Kalda taotlus plastmassist pesukausi väljastamiseks kambrisse. Viru Vangla direktori
  13. märtsi
  14. a käskkirja nr 1.1-1/44 p-s 1 sätestati muu hulgas, et vangla poolt tagatakse kinnipeetavale pesukauss (tagatud osakonnas üldiseks kasutamiseks) ning p-s 2, et kinnipeetavatele ei lubata kambrisse käskkirja p-s 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid. R. Kalda esitas
  15. märtsil 2009 Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla direktori
  16. märtsi
  17. a käskkirja nr 1.1-1/44 tühistamiseks osas, millega ei lubatud tema kambrisse isiklikku pesukaussi, Viru Vangla
  18. märtsi
  19. a otsuse nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, kohustamaks vanglat väljastama R. Kaldale laost kauss. Viru Vangla
  20. aprilli
  21. a otsusega nr 6-25/221-1 vaie rahuldati ja anti R. Kaldale luba kasutada vangla suletud osakonnas isiklikku pesukaussi. Otsuses selgitati, et antud luba ei kehti R. Kalda paigutamisel vangla avatud osakonda. R. Kalda esitas
  22. aprillil 2009 Viru Vangla direktorile taotluse tema
  23. märtsi
  24. a vaide edastamiseks Justiitsministeeriumile, leides, et vangla jättis tema vaide sisuliselt rahuldamata. Justiitsministeeriumi
  25. augusti
  26. a vaideotsusega nr 11-7/171 jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.
  27. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  28. märtsi
  29. a otsuse nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks, Viru Vangla direktori
  30. märtsi
  31. a käskkirja nr 1.1-1/44 tühistamiseks osas, millega ei lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat kambrisse kaussi lubama.
  32. Tartu Halduskohus jättis
  33. aprilli
  34. a otsusega kaebuse rahuldamata.
  35. R. Kalda esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas R. Kalda taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
  36. Tartu Ringkonnakohus jättis
  37. juuni
  38. a määrusega R. Kalda riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata ning tagastas apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 3 p 3 alusel läbivaatamatult. Ringkonnakohus leidis, et kuigi R. Kalda maksejõuetus on tõendatud, ei too ainuüksi see igal juhul kaasa menetlusosalise riigilõivust vabastamise kohustust. Määruse kohaselt peab Riigikohtu praktikast tulenevalt kohus isiku riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel arvesse võtma ka isiku õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust, käesoleval juhul ei jää aga kaebaja olulised õigused kaitseta. R. Kalda kaebuse eesmärk on saavutada isikliku pesukausi lubamine kambrisse. Isikliku pesukausi mittelubamine kambrisse võib põhjustada kaebajale küll mõningaid ebamugavusi, ent kuivõrd avatud osakonnas tagab vangla kinnipeetavatele pesukausi kasutamise võimaluse ning kinnises osakonnas võimaldati kaebajale pesukauss kambrisse, ei ole isikliku pesukausi kambrisse mittelubamisest tingitud võimalikud ebameeldivused ringkonnakohtu hinnangul sellised, mille puhul saab täiemahulist kohtulikku kaitset pidada proportsionaalseks. Ringkonnakohus tagastas määrusega R. Kalda apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata, kuna kaebaja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  39. R. Kalda palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada, saata haldusasi tagasi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning vabastada kaebaja seejuures apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest või võimaldada tähtaja andmisega puuduste kõrvaldamiseks riigilõivu tasumist. R. Kalda põhjendused on järgmised: 1) küsimus on tema jaoks oluline. Kaebaja vajab kaussi isiklikuks hügieeniks ja riiete pesemiseks; 2) rikutakse kaebaja õigust omandit vabalt kasutada ning õiguspärast ootust, et vangla kauplusest ostetud kaussi võib kasutada; 3) piirang on ebaproportsionaalne ja eesmärgipäratu, sest kinnipeetaval ei tohi olla asju üle 30 kg, kauss on lubatud kaalukoguse sees ja vangla laos hoiul kaebaja asjade hulgas; 4) kaebuse perspektiivituse osas puuduvad määruses põhjendused, perspektiivikuse hindamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine; 5) analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile asjas 3-3-1-20-10, milles teleri saamise võimalust kambrisse peeti oluliseks küsimuseks, saab kaebaja jaoks oluliseks küsimuseks pidada ka isikliku pesukausi omamist kambris. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  40. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas ringkonnakohus on õigesti jätnud R. Kalda riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ning kaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata läbivaatamatult tagastanud.
  41. Riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas nõustub halduskolleegium ringkonnakohtuga ega pea vajalikuks ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb maksejõuetu isik üldjuhul riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada ning riigilõivust vabastamise taotluse võib jätta rahuldamata vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi
  42. juuni
  43. a määrus haldusasjas 3-3-1-20-10, p 15). Sellest tulenevalt ei pea kohus riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse perspektiivikusele - ka kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel. Seega ei kujuta kaebuse perspektiivikuse hindamata jätmine endast menetlusnormi rikkumist, sest ringkonnakohus jättis R. Kalda riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja olulised õigused ei jää kaitseta.
  44. Kaebuse tagastamise osas märgib kolleegium, et riigikohtu praktika kohaselt tuleb HKMS § 84 lg 2 kohaselt ka juhul, kui riigilõivust vabastamise taotlus on jäänud rahuldamata, jätta apellatsioonkaebus käiguta ja anda kaebajale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  45. septembri
  46. a määrus haldusasjas 3-3-1-40-10, p 14). Üksnes määratud tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmise korral tekib ringkonnakohtul õigus kaebus läbi vaatamata jätta ning see HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel kaebuse esitajale tagastada.
  47. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab halduskolleegium R. Kalda määruskaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu
  48. juuni
  49. a määrus tuleb tühistada osas, millega R. Kalda kaebus ilma riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata tagastati, ja saata asi tagasi Tartu Ringkonnakohtule riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Ülejäänud osas tuleb Tartu Ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.