Obsah (11)

§ 623§ 620§ 692§ 701§ 234§ 436§ 477§ 619§ 754§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 619 lg-le 1 tuginedes EL Nõukogu määrust 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse 44/2001/EÜ art 38 p 1 kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Sama määruse art 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast art- s 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma art-tes 34 ja 35 sätestatud kontrolli tegemata. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Kõnealuse määruse art 53 p 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi (art 53 p 2). Kuna viidatud määruse art-s 53 sätestatud vorminõuded on täidetud, tuleb kohtuotsused tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Avaldajal on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 5 järgi õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend täitmiseks Eesti kohtutäiturile.

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik ei ole kohtuotsuste, mille täitmise tunnustamist taotletakse, pooleks. Seega ei ole puudutatud isiku suhtes alust nende otsuste täimist Eestis tunnustada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse avaldaja taotluse osas tunnistada välisriigi kohtuotsused Eesti Vabariigis täidetavaks. Ringkonnakohus parandas maakohtu määruse resolutsiooni selliselt, et täidetavaks tunnistati kohtuotsused, millega mõisteti võlgnevus ja kohtukulud avaldaja kasuks välja puudutatud isiku Läti filiaalilt. Ringkonnakohus ei tuvastanud

§ 620

lg-s 1 sätestatud aluseid, mille esinemise korral tuleks välisriigi kohtulahend jätta tunnustamata.

§ 623

lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Maakohus tuvastas

§ 623

lg-s 2 sätestatud eelduse, et tunnustatavad välisriigi kohtulahendid on jõustunud. Maakohus on täitnud nõuetekohaselt määruse põhjendamise kohustust. Samuti on asjakohane viide EL Nõukogu määrusele. Õige on, et tunnustamiseks esitatud kohtulahendites on kostjaks märgitud puudutatud isiku Läti filiaal. Äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 järgi ei ole filiaal juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seega vastutab puudutatud isiku Läti filiaali tegevusest tuleneva võlgnevuse eest juriidilise isikuna puudutatud isik. Puudutatud isik tegutses Läti filiaali kaudu. Kuivõrd välisriigi kohtulahendites on tunnustamisavalduses märgitud rahasumma välja mõistetud puudutatud isiku Läti filiaalilt, siis tulnuks see selliselt märkida ka maakohtu määruse resolutsioonis. Ringkonnakohus saab eeltoodut arvestades muuta maakohtu määruse resolutsiooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuses palub puudutatud isik ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja keelduda vaidlusaluste kohtulahendite täidetavaks tunnistamisest. Ringkonnakohus on lubamatult veaparanduse korras asendanud vaidluses poole, jättes määruskaebuse kohta seisukoha võtmata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta kohaldab Lätis asuva filiaali kohta Eesti õigust.
2. Vastuses määruskaebusele vaidles avaldaja sellele vastu ja leidis, et kaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata

§ 701lg 3 alusel samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

1. Avaldaja taotleb vahekohtu
2. augusti
3. a otsuse ja Vidzeme eeslinna kohtu
4. aprilli
5. a otsuse täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigis. Viidatud otsuste järgi on kohustatud isikuks puudutatud isiku Läti filiaal, kellelt mõisteti avaldaja kasuks välja võlgnevus 6 623 686 krooni 40 senti ja menetluskulu 2227 krooni 60 senti. Mõlemad kohtuotsused on seotud avaldaja ja puudutatud isiku Läti filiaali
6. juunil 2007 sõlmitud koostöölepingu rikkumisest tuleneva vaidluse lahendamisega vahekohtus.
7. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja saab taotleda otsuste Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist puudutatud isiku kui Eesti äriühingu suhtes, kui otsuste järgi on kohustatud isikuks puudutatud isiku Läti filiaal.
8. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtuga, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada, põhjendades ÄS § 384 lg-le 2 tuginedes lisaks, et puudutatud isiku Läti filiaali tegevusest tuleneva võlgnevuse eest vastutab juriidilise isikuna puudutatud isik. Seega määras ringkonnakohus puudutatud isiku Läti filiaali õigusliku staatuse kindlaks, kohaldades Eesti õigust. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu viidatud õigusnorm kehtestab reeglid välismaa äriühingu filiaali tegutsemisele Eestis ja ei ole praeguses asjas kohaldatav. Kuivõrd otsused, mille Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist avaldaja taotleb, on tehtud Lätis asuva ja Läti äriregistrisse kantud Eesti äriühingu filiaali suhtes, tuleb kohtul avaldaja taotluse lahendamisel (äriühingu filiaali õigusliku staatuse kindlakstegemisel) kohaldada Läti seadust kui filiaali asukohamaa seadust. Kui puudutatud isiku Läti filiaal on Läti õiguse kohaselt iseseisva varalise vastutusega (juriidiline isik), saab avaldaja taotleda kõnealuste kohtuotsuste täidetavaks tunnistamist ainuüksi tema kui oma tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutava isiku suhtes. Juhised välisriigi õiguse tõendamise kohta sätestab

§ 234

, mille järgi tuleb väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd see ei ole kohtule teada, ning õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Eeltoodut täpsustatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 4 lg-tes 1-

1. REÕS § 2 lg 2 sätestab, et välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastavas riigis. Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust (sama seaduse § 4 lg 4).
2. Kolleegium märgib, et kohtud on kohaldanud avaldaja taotluse läbivaatamisel vale seadust. Tulenevalt

§ 436

lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09, p 9 ja
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Eeltoodut kohaldatakse

§ 477lg 1 järgi ka hagita asja läbivaatamisel.

Kohtud tuginesid ekslikult

§ 619

lg-le 1, leides, et mõlema kõnealuse lahendi täidetavaks tunnistamisele Eesti Vabariigis kohaldub EL Nõukogu määrus 44/2001/EÜ (Brüsseli I määrus), jättes tähelepanuta, et tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise ja täitmise menetluse (

1. ptk, §-d 619-627) kõrval on kehtestatud erisätted ka vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise menetlusele (
2. ptk, §-d 753-754). Õige on kohtute järeldus, et Vidzeme eeslinna kohtu
3. aprilli
4. a otsuse täidetavaks tunnistamisel tuleb lähtuda välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise reeglitest. Viidatud sätted ei kohaldu aga Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraaþikohtu
5. augusti
6. a otsuse täidetavaks tunnistamisele. Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraaþikohus (ingl k Latvian Chamber of Commerce and Indurstry, Court of Arbitration) on vahekohus, mis lahendab kooskõlas Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja Nõukogu istungil
7. märtsil 2002 heaks kiidetud reglemendiga (ingl k LCCI Rules of Arbitration) rahvusvahelistest ja kohalikest kaubandussuhetest tulenevaid vaidlusi.

§ 754

lg 1 sätestab välisriigi vahekohtu otsuste kohta, et neid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes New Yorgi

1. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ja teiste välislepingute kohaselt. Sama sätte lg-s 2 täpsustatakse, et välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse vastavalt ka välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seega tuleb ringkonnakohtul avaldaja taotluse lahendamiseks vahekohtu otsuse osas juhinduda eelkõige
2. juunil 1993 Riigikogus ratifitseeritud (jõustunud
3. novembril 1993) New Yorgi
4. aasta konventsioonist. Konventsiooni art 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt konventsiooni kehtestatud tingimustele. Kohtute ekslikult kohaldatud Brüsseli I määruse kohta märgib kolleegium lisaks, et selle art 1 p 2 lit-s c nimetatakse otsesõnu, et kõnealune määrus ei kohaldu vahekohtute suhtes.
5. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lahendada avaldaja taotlus eeltoodut arvestades.
6. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

14. Puudutatud isiku määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asja on kautsjoni tasunud puudutatud isiku eest Matti Korsten. Tulenevalt

§ 149

lg-st 8 tuleb puudutatud isikul kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve