RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 221 lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteade toimetati hageja esindajale kätte

1. mail
2. Täitmisteatesse oli märgitud ka hagi esitamise tähtaeg. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rohkem kui 180 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.

§ 221lg-s 3 on sätestatud hagi aegumistähtaeg.

Kostja vaidles vastu ka hageja tasaarvestusele. Hageja väidetav nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

1. Harju Maakohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata aegumise tõttu. Ühtlasi märkis maakohus otsuse resolutsioonis, et jõustunud kohtuotsuse alusel tuleb tühistada Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a määrusega seatud hagi tagamine, millega täitemenetlus täiteasjas nr 025/2008/3622 on peatatud. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohus kohustas
6. septembri
7. a otsusega hagejat tasuma kostjale 2 777 778 krooni. See kohtuotsus jõustus Riigikohtu
8. mai
9. a määrusega. Harju Maakohus pikendas
10. mai
11. a määrusega maksmise tähtaega kuue kuu võrra. Maakohus tühistas selle määruse
12. septembri
13. a määrusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a määrusega. Kohtutäitur alustas kostja avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/
16. Hageja sai
17. mai
18. a täitmisteate kätte
19. mail
20. Harju Maakohtu
21. juuni
22. a määrusega on täitemenetlus peatatud kuni
23. mai
24. a määruse jõustumiseni. Nimetatud määruse tühistas maakohus
25. septembri
26. a määrusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
27. novembri
28. a määrusega.
29. juunil 2008 peatas kohtutäitur täitemenetluse. Hageja tegi
30. oktoobril 2008 tasaarvestusavalduse. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse
31. novembril 2008.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mida saaks TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada.

§ 221lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg.

Kostja esitas

§ 221lg 3 alusel aegumise kohaldamise taotluse. Ts

ÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi saab TsMS § 362 lg-te 1 ja 3 kohaselt lugeda esitatuks

1. novembril
2. Täitemenetluse peatumine ajavahemikul
3. juunist kuni
4. novembrini 2008 ei peatanud nõude aegumist, sest see asjaolu ei ole võrdsustatud hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 2). Kohtutäitur alustas täitemenetlust jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus on
5. mai ja
6. juuni
7. a kohtumäärustega

§ 45alusel ajatatud ja seejärel on täitemenetlus peatatud.

See ei mõjuta praeguses asjas esitatud nõude aegumistähtaega. Kuna hageja sai täitmisteate kätte

1. mail 2008, algas sellest päevast hagi esitamise 30-päevane tähtaeg, mis lõppes
2. juunil 2008 kell 24.
3. Hagi jõudis kohtusse
4. novembril
5. Hageja oleks pidanud pärast täitmisteate kättesaamist valima kohase õiguskaitsevahendi. Kuna kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ja hageja nõue on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus ei anna õiguslikku hinnangut poolte ülejäänud seisukohtadele ja vastuväidetele. Kohtuotsus on käsitatav lõppotsusena ja kohus asja edasi ei menetle.
6. Hageja esitas
7. aprillil 2009 maakohtule TsMS § 448 lg 1 p 1 alusel taotluse, milles palus teha tuvastusnõude kohta täiendava otsuse. Maakohus jättis selle taotluse
8. aprilli
9. a määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
10. septembri
11. a määrusega maakohtu määruse ja saatis hageja täiendava otsuse tegemise taotluse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis oma määruses muu hulgas, et hageja tuvastusnõue tuleb maakohtul lahendada otsusega. Harju Maakohus eraldas
12. oktoobri
13. a määrusega hageja tasaarvestuse tuvastamise nõude iseseisvaks menetluseks.
14. Hageja esitas maakohtu
15. aprilli
16. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada, tuvastada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tähtaegne, ning saata hagi maakohtule menetlemiseks. Alternatiivselt palus hageja ennistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja. Hageja palus tühistada maakohtu
17. oktoobri
18. a määruse selles tsiviilasjas ning
19. oktoobri
20. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-51500 määruse tegemise aluse äralangemise tõttu ning saata tuvastusnõue lahendamiseks maakohtule tsiviilasjas nr 2-08-8047 ja jätta kehtima
21. detsembril 2008 rakendatud hagi tagamise abinõu kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles tsiviilasjas esitatud mõlema haginõude suhtes.
22. Kostja leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaega ning on võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
23. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
24. aprilli
25. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonimenetluses hageja esitatud uue tõendi vastuvõtmisest ja tagastas selle talle. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas hageja hagiavalduse resolutsioonis kaks nõuet: tunnustada, et tema
26. septembri
27. a avalduse alusel on pooled tasaarvestanud nõude 1 274 173 krooni 33 sendi ulatuses, ja tunnistada lubamatuks Harju Maakohtu
28. septembri
29. a otsuse sundtäitmine 1 274 173 krooni 33 sendi ulatuses. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alusena väite, et kostja 1 274 173 krooni 33 sendi nõue on lõppenud
30. septembril 2008 tehtud tasaarvestusega. Nõue otsustada tasaarvestuse kehtivuse üle on tuvastusnõue, mille eesmärgiks on tuvastada poolte õigussuhte olemasolu või puudumine olenevalt sellest, kas tasaarvestuse tegemise eeldused on täidetud. Sellise nõude esitamine on TsMS § 368 lg 2 kohaselt lubatud ja selle esitamiseks ei ole seaduses aegumistähtaega sätestatud. Maakohus ei selgitanud välja hageja esitatud nõuete seost ega nendega taotletavat eesmärki ja kostja seisukohti. Maakohus jättis hageja tuvastusnõude tähelepanuta: otsuse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas ei ole maakohus seda nõuet hagi esemena kajastanud, otsuse resolutsiooniga ei ole seda lahendatud ning otsuse põhjendus ei sisalda tuvastusnõude lahendamise põhjendusi. Samuti ei põhjendanud maakohus, miks ei tule hageja tuvastusnõuet lahendada. Samas märkis maakohus, et teeb vaheotsuse lõppotsusena. Seega on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus, jättes hageja tuvastusnõude kohta täiendava otsuse tegemata, eiras ringkonnakohtu ettekirjutust. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme ning muutis võimatuks asja õige lahendamise. Hageja esitatud nõuded on nii seotud, et nende õige lahendamine eraldi menetlustes ei ole võimalik. Kui maakohus leidis, et tasaarvestus, mille tunnustamist hageja taotles, on käsitatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena, oleks kohus pidanud hageja nõuet otsuses sellisena käsitlema. Maakohus jättis aga hageja esitatud tasaarvestuse nõude tähelepanu ja hinnanguta ega arvestanud seda asja lahendamisel.

§ 221

lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg, mida ei ole võimalik ennistada. Maakohus ei arvestanud aga sellega, et hageja tugines oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes väitele, et ta täitis täitmisel oleva täitedokumendi

1. septembri
2. a tasaarvestusega. Seega tugines hageja asjaolule, et täitis täitedokumendi täitemenetluse kestel mitu kuud pärast esmase täitmisteate saamist.

§ 221

lg 1 annab hagejale õiguse taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist muu hulgas põhjusel, et ta on nõude tasaarvestanud. Ükski säte ei piira aga tähtajaga võlgniku õigust tasaarvestada tema vastu täitmisele esitatud nõue oma nõudega sissenõudja vastu. Seega ei saa selline olematu tähtaeg olla määratud ka sündmusega, milleks on täitmisteate saamine. Võlgnikul on õigus täita täitedokument tasaarvestusega kogu täitemenetluse kestel. Hageja tugines väitele, et ta täitis kohtuotsuse täitemenetluse kestel ca 3,5 kuud pärast

1. mai
2. a täitmisteate saamist, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada tasaarvestusele tuginevat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet 30 päeva jooksul selle teate saamisest. Aegumistähtaeg ei saa alata ja lõppeda enne nõudeõiguse tekkimist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude eesmärgiks on välistada täitemenetlus ehk sundida sissenõudjat sundtäitmise või selle jätkamise nõudmisest loobuma. TsÜS § 147 lg 1 teise lause järgi ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatava hagi aegumistähtaeg hakata kulgema enne, kui sissenõudja keeldub loobumast sundtäitmise jätkamise nõudest.

§ 221lg 3 seostab hagi aegumistähtaja alguse ka võlgniku teavitamisega.

Järelikult kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitatud põhjendusel, et võlgnik on nõude täitemenetluse kestel täitnud, siis ei saa aegumistähtaeg hakata kulgema enne, kui võlgnik saab teada, et sissenõudja ei tunnista täitmiseks tehtud toimingut ja keeldub tegemast tahteavaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Niisugusel juhul saab

§ 221

lg 3 kohaseks täitmisteateks olla kohtutäituri teade võlgnikule selle kohta, et sissenõudja ei tunnista täidetava kohustuse lõppemist tasaarvestusega ning ei nõustu täitemenetluse lõpetamisega. Hageja on väitnud, et ta sai

1. novembril 2008 kohtutäituri teate selle kohta, et sissenõudja ei pea täitedokumenti täidetuks vaatamata võlgniku tehtud tasaarvestusavaldusele. Seda, millal kohtutäitur teatas hagejale kostja keeldumisest lõpetada täitemenetlus, ei ole maakohus tuvastanud. TsMS § 368 lg 2 võimaldab tuvastada ka selle, milline õigus või kohustus tuleneb hagejale täitedokumendist, sh kas hagejal on täitmata kohustusi. Niisuguse nõude esitamiseks ei ole seaduses ette nähtud aegumistähtaega. Asjakohane ei ole hageja taotlus tühistada maakohtu
2. oktoobri ja
3. oktoobri
4. a määrused. Need määrused saab ringkonnakohus tühistada üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. See ei tähenda, nagu ei peaks maakohus edasises menetluses arvestama ringkonnakohtu seaduse tõlgendamise ja kohaldamise kohta esitatud seisukohtadega, isegi kui maakohtu määrustes on väljendatud teistsuguseid seisukohti ning jõutud muudele järeldustele. Hageja ei ole põhjendanud asjaolusid, mis õigustaksid uue tõendi apellatsioonimenetluses esitamist (TsMS § 652 lg 3). Hageja esitas apellatsioonkaebuse apellatsioonitähtaja jooksul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja jätta jõusse maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata ja tühistati hagi tagamine. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et asjas kohaldub

§ 221lg 1.

Kui võlgnik ei ole sundtäitmise alustamise ajaks täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud, ei ole

§ 221lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.

Kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaolude alusel võimalik, tuleb tema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise tõttu õigesti rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 221

lg-s 1 sätestatud hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni, ei ole viidatud sättega kooskõlas. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud ka TsÜS § 147 lg 2 teist lauset. Ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt ka täitemenetluse ajal toimunud kohtuotsuse täitmise korral on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue, ei arvesta tsiviilkohtumenetluse ülesannet ega

§ 221lg 3 eesmärki tagada kohtuotsuse efektiivne täitmine mõistliku aja jooksul.

Ringkonnakohtu seisukoha järgi on võlgnikul täitemenetluse jooksul igal ajal ja väidetava täitmise tõttu piiramatutel alustel võimalik sundtäitmine vaidlustada ja täitmist takistada. Hageja tuvastuslik nõue ei võimalda tema soovitud eesmärki saavutada, sest ta ei ole põhistanud tasaarvestuse tuvastamise õiguslikku huvi. Kuna hageja tuvastuslik nõue ei takista sundtäitmist ega ole täitemenetluse lõpetamise aluseks, puudub nende nõuete vahel seos, mis takistaks lahendada nõudeid eraldi menetlustes. Pooled ei vaidle täitmise viisi üle. Samuti pole hageja taotlenud tuvastada, et täitemenetluses on tasaarvestuse kaudu või muul viisil rahalise nõude täitmine lubatav. Seega ei ole hageja nõue TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushagi. Lahendades tuvastuslikku nõuet, mis on eraldatud teise menetlusse, väljus ringkonnakohus apellatsioonimenetluse piiridest ning sekkus valesti maakohtu kaalutlusõiguse piires tehtud otsustusse lahendada hageja tuvastusnõue eraldi menetluses. Ringkonnakohus ei ole hinnanud hageja tuvastushuvi olemasolu ega kaalunud tuvastushagi läbi vaatamata jätmist. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale apellatsioonitähtaega rikkudes. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et hageja ei taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et seadus ei piira hageja õigust tasaarvestada tema vastu täitmisele esitatud kostja nõue ning tal on õigus täita täitedokument tasaarvestusega kogu täitemenetluse kestel. Ajal, mil hageja tasus kostjale võla osaliselt ja teatas ülejäänud võla tasaarvestusest, oli täitemenetlus peatatud. Ringkonnakohus märkis õigesti, et TsMS § 368 lg 2 võimaldab esitada tuvastushagi mh juhul, kui pooled vaidlevad täitedokumendi täitmise üle, ning et sellise hagi lahendamisel on võimalik tuvastada täitedokumendist tulenevad õigused ja kohustused, sh täitmata kohustused. Sellise nõude esitamiseks ei ole seaduses aegumistähtaega ette nähtud. Kuna maakohus eiras hageja tuvastuslikku nõuet, on ringkonnakohus maakohtu otsuse õigesti tühistanud. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema maakohtu täiendava otsuse kättetoimetamisest alates. Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning TsMS § 691 p 5 alusel jätta jõusse maakohtu otsus.
3. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja esitatud hagi on aegunud. Maakohus leidis, et hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

§ 221lg-s 3 ettenähtud tähtaega rikkudes, mistõttu on hagi aegunud.

Ringkonnakohus jõudis aga järeldusele, et hageja tasaarvestuse vastuväitel põhineva hagi aegumiseks ei ole seaduses hagi aegumistähtaega ette nähtud ning seega ei ole hagi aegunud. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud vastuväited on sama paragrahvi teise lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

§ 221

lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sama paragrahvi neljanda lõike alusel sissenõudja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur alustas täitemenetlust

1. mail 2008 jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitmisteade toimetati hagejale kätte
2. mail
3. Hageja tegi kostjale tasaarvestuse avalduse
4. oktoobril 2008, s.o üle nelja kuu pärast täitmisteate kättetoimetamist. Ekslik ja põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal on võlgnikuna õigus täitedokument täita tasaarvestuse kaudu kogu täitemenetluse ajal.

§-st 221 ei tulene, et selle paragrahvi kolmandas lõikes sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg ei kohaldu tasaarvestuse vastuväitel põhineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel.

§ 221

lg 3 võimaldab hagi esitada küll täitemenetluse lõpuni, kuid seob hagi aegumistähtaja kulgemise alguse täitmisteate kättetoimetamisega. Selle sätte eesmärk on vältida täitekulusid juhul, kui võlgnik täidab kohustuse enne täitmisteate kättetoimetamist. Kolleegium leiab, et

§ 221

lgte 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Praegusel juhul oli hagejal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hiljemalt 29. juunil 2008 kell 24.00. 12. Kohtud märkisid õigesti, et

§ 221lg-s 3 sätestatud 30-päevane hagi aegumistähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mida saab Ts

MS § 67 lg 1 järgi ennistada (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 (p 11) ja Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-101-07 (p 10)).
5. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et täitemenetluse ajatamine ja peatamine ei mõjutanud

§ 221lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja kulgemist. Aegumine peatub Ts

ÜS § 160 lg 1 järgi hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Täitemenetluse ajatamine või peatamine ei ole selle paragrahvi teise lõike kohaselt hagi esitamisega võrdsustatud asjaoluks.

1. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei saanud olla asjaolu, et maakohus ei järginud ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrusega maakohtule antud juhist teha tuvastusnõude kohta täiendav otsus. Riigikohtu varasema seisukoha järgi ei ole tuvastushagi kohane õiguskaitsevahend, kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamiseks peab see olema tunnistatud lubamatuks

§ 48p 4 alusel.

See on võimalik üksnes

§ 221lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamise kaudu. Seetõttu ei pea kohus võlgniku esitatud Ts

MS § 368 lg 1 järgset hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema ning menetlusse võetud hagi võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 (p 19)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Hageja esitas hagiavalduses nõude tuvastada, et poolte vastastikused rahalised nõuded on tasaarvestatud ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on sundtäitmine lubamatu, sest hageja ja kostja nõuded on tasaarvestatud (hagi alus). Maakohus eraldas
3. oktoobri
4. a määrusega hageja tuvastusnõude, mille nõue on samuti suunatud täitemenetluse lõpetamisele, TsMS § 375 lg 1 alusel iseseisvaks menetluseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja tuvastusnõue ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue esitatud sama eseme kohta samal alusel. Maakohus oleks pidanud jätma selle hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu
5. novembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08 (p 13)). Kuna käesoleva otsusega jõustub maakohtu
7. aprilli
8. a otsus, peab maakohus tuvastusnõude osas lõpetama menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. Kolleegium märgib, et tuvastushagi menetluse selline lõpetamine ei oma tähendust TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi juhul, kui hageja soovib esitada hagi kostja vastu eelpool nimetatud tasaarvestamiseks kasutatud nõude sissenõudmiseks. Käesolev kohtuotsus ja maakohtu otsus ei mõjuta TsMS § 457 lg 1 järgi hageja väidetud tasaarvestamiseks kasutatud nõude olemasolu kohta tehtavat kohtuvaidlust.
9. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei esitanud apellatsioonkaebust TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja määruse, millest hakkas kulgema apellatsioonitähtaeg, kätte
10. oktoobril
11. Apellatsioonkaebuse esitas hageja
12. novembril 2009, s.o 30 päeva jooksul maakohtu teatatud tähtaja algusest.
13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, tuleb kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu