Obsah (9)

§ 9§ 10§ 16§ 19§ 24§ 11§ 23§ 12§ 15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-62-10 22. november 2010 Ees

§ 9

lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kui seadus ei sätesta teisiti, saab teatavakstegemiseks lugeda üksnes haldusakti vahetut ja individuaalset edastamist või üleandmist isikule. Seejuures võrdsustatakse haldusakti teatavakstegemine esindajale teatavakstegemisega esindatavale (TsMS § 217 lg 6). Kaebetähtaja kulgemahakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakti on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega; 2) Misso Vallavolikogu esindaja edastas vaidlustatud load koos nende andmise korraldustega kaebaja esindajale teises haldusasjas määruskaebuse lisana (tl 130-154). Volikogu esindaja saatis määruskaebuse kaebaja esindajale elektronkirjaga

1. novembril
2. Vaidlust ei ole, et luba ja korraldusi ei olnud sellele elektronkirjale lisatud. Vaidlust pole aga ka selles, et sama määruskaebus koos kõigi lisadega, sh lubade ja korraldustega, saadeti kaebajale ka posti teel ning kaebaja esindaja sai selle saadetise kätte
3. detsembril 2009; 3) küsimusele, kas haldusakti edastamine teise kohtuasja raames on käsitatav haldusakti teatavakstegemisena, ei saa anda ühest vastust. Olukorras, kus üleantav haldusakt sisaldub teise kohtuasja arvukate materjalide hulgas ühe väheolulise dokumendina, ei pruugi ka kogenuim jurist koheselt tajuda, et temani on jõudnud haldusakt, mille vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema. Käesoleval juhul ei olnud ehitusluba ja kasutusluba haldusasjas nr 3-09-2649 teisejärgulised. Selles asjas käis vaidlus detailplaneeringu suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise üle. Kaebaja oli esialgse õiguskaitse kohaldamist taotlenud just seoses kartusega, et detailplaneeringu alusel antakse välja ehitusluba (tl 122). Järelikult pidi kaebaja esindaja määruskaebusega tutvudes mõistma, et talle on saadetud olulised haldusaktid; 4) õigus on kaebajal, et ta ei olnud kohustatud kohe hakkama tutvuma asjas nr 3-09-2649 esitatud määruskaebusega. Sellist kohustust ei ole isikul ka muudel juhtudel haldusakti teatavakstegemisel. 30-päevane kaebetähtaeg on muu hulgas kehtestatud selleks, et isikule jääks mõistlik aeg haldusaktiga tutvumiseks ja selle vaidlustamise vajaduse selgitamiseks. Haldusasjas nr 3-09-2649 anti kaebajale määruskaebusele vastamiseks tähtaeg
4. detsembrini
5. Hiljemalt sel päeval pidi kaebaja esindaja mõistma, et talle on juba
6. detsembril 2009 tehtud teatavaks olulised haldusaktid; 5) puuduvad asjaolud, mis oleks takistanud

§ 9lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja kulgemahakkamist 3.

detsembril

1. Selle sätte kohaselt möödus kaebetähtaeg
2. jaanuaril 2001 (laupäev). Kaebuse esitamise viimane päev oli järelikult
3. jaanuar
4. Kaebus esitati
5. jaanuaril 2010, seega mittetähtaegselt; 6) olukorras, kus kaebus on esitatud

§ 9

lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, puudub vajadus täiendavalt kontrollida, kas kaebetähtaeg tuleb lugeda möödunuks ka

§ 9lg 9 alusel ebamõistliku viivituse tõttu.

Seega ei anna ringkonnakohus hinnangut küsimustele, kas vastustaja oleks pidanud kaebajat varem Männi kinnistule ehitamist puudutavatest haldusaktidest teavitama ja kas kaebaja oli ehitustegevusest saanud teada muul viisil juba varem; 7) kaebaja esitas

1. veebruari
2. a avalduses kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 185 pöördel). Avalduses ei ole selgesõnaliselt märgitud, mida kaebaja peab mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Taotluse kontekstist on siiski mõistetav, et kaebaja arvates takistas varasemat kaebuse esitamist vajadus koguda tõendeid lubade õigusvastasuse põhjendamiseks; 8) halduskohus on jätnud oma määruse resolutiivosas kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamata. Olukorras, kus halduskohus luges kaebetähtaja möödalastuks

§ 9

lg 9 alusel, puudus vajadus kaebetähtaja ennistamata jätmist täiendavalt põhjendada, sest isikul ei saa olla mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, kui ta on kaebuse esitamisega viivitanud ebamõistlikult. Sellele vaatamata oleks kohus pidanud ennistamistaotluse lahendama määruse resolutsiooniga. See menetlusviga on võimalik parandada apellatsiooniastmes asja halduskohtule tagasi saatmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks halduskohtul alust ei olnud; 9) kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust väide, et kaebajal tuli enne kaebuse esitamist välja nõuda vaidlustatud lubade andmise aluseks olevad dokumendid (nt ehitusloa taotlus), et jõuda selgusele, kas vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased. Kaebetähtaja kulgemahakkamine sõltub seaduse kohaselt haldusakti teatavakstegemisest, mitte selle õigusvastasust põhjendada võivate dokumentide kättesaamisest. Vastupidist ei tulene ka

§ 10lg 2 p-st 3.

Ka siis, kui isikul ei ole võimalik kaebetähtaja jooksul hankida kõiki haldusakti õigusvastasust põhjendavaid dokumente, tuleb kaebus esitada tähtaegselt ning vajadusel nõuab asjassepuutuvad dokumendid välja kohus (

§ 16lg 6).

Ka selliselt on võimalik tagada efektiivne õiguste kaitse (PS §-d 14 ja 15); 10) kaebuse õigeaegset esitamist võis takistada kaebaja ebaõige hinnang, et haldusaktid tehti talle teatavaks

1. detsembril
2. Kui haldusaktid on lühikese ajavahemiku järel isikule saadetud mitmel korral, võib teatud tingimustel ka kogenud juristi eksimust kaebetähtaja alguse kindlakstegemisel pidada vabandatavaks. Käesoleval juhul pidi aga kaebaja esindaja mõistma, et üks haldusaktidest on antud pikka aega tagasi, mistõttu tal tulnuks erilise tähelepanuga kontrollida, ega kaebaja ei ole haldusaktidest varem teada saanud. Mida enam on haldusakti andmisest aega möödunud, seda kaalukamad peavad olema põhjused tähtaja ennistamiseks. Käesoleval juhul on ehitusloa andmisest möödunud märkimisväärne ajavahemik ning ehitusloa vaidlustamine kahjustaks õiguskindlust. Kaebetähtaja möödalaskmise põhjused olid antud juhul pigem vähekaalukad, sest suurema tähelepanelikkuse korral oleks saanud viga vältida. Kasutusluba on küll antud hiljem, kuid ehitusloa tähtaegsel vaidlustamisel oleks ka kasutusloa hilinenud vaidlustamist saanud vältida; 11) kaebetähtaja ennistamata jätmiseks on kaalukamad põhjused kui ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamata jätmisel ei jää kaebaja õigused täielikult kaitseta. Kui neid on rikutud, ei ole välistatud kahjunõude esitamine; 12) kaebaja esitas
3. veebruaril 2010 halduskohtule avalduse, milles palutakse tühistamisnõude läbivaatamise võimatuse korral tuvastada lubade õigusvastasus. Seda avaldust tuleb käsitada avaldusena kaebuse muutmiseks, sest tuvastamisnõuet algses kaebuses ei sisaldunud. Ka täiendava alternatiivse nõude esitamine, mida algses kaebuses ei esine, kujutab endast kaebuse nõude muutmist. Sõltumata sellest, kas täiendav nõue on alternatiivne või kumulatiivne, muutub sellega vaidluse ese. See, et tühistamisnõudes sisaldub loogiliselt tuvastamisnõue, kuivõrd kohus ei saa haldusakti ilma õigusvastasuse kindlakstegemiseta tühistada, ei tähenda, et kohus võiks ilma kaebuse muutmiseta minna üle tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-05, p 20); 13)

§ 19

lg 8 kohaselt võib kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Sellest sättest tulenevalt otsustab olukorras, kus teised menetlusosalised ei ole kaebuse muutmiseks nõusolekut andnud, kaebuse muutmise lubatavuse kohus oma äranägemisel. Kohus ei ole kohustatud igal juhul kaebuse muutmiseks luba andma isegi siis, kui kaebus vastaks muudetud kujul halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele. Seda ulatuslikum on kohtu kaalutlusõigus olukorras, kus muudetud kaebuse lubatavus on kahtluse all. Kui kohus leiab, et muudetud kujul ei vastaks kaebus seaduse nõuetele, ei pane

§ 19lg 8 kohtule kohustust anda kaebajale võimalust puudused kõrvaldada.

Sellises olukorras võib olla otstarbekas lõpetada algne menetlus ning anda kaebajale võimalus uue kaebuse esitamiseks; 14) selleks, et ringkonnakohtus saaks halduskohtu seisukohta kaebuse muutmise lubatavuse osas muuta, peaks halduskohus olema loa andmisest keeldumisel teinud olulise kaalutlusvea. Sellist kaalutlusviga ringkonnakohus ei näe. Seetõttu jääb määruskaebus kaebuse muutmise osas rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele sellega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus ei pidanud võtma lõplikku seisukohta, kas kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Asjakohatu on kaebaja märkus, et põhjendatud huvi puudumine ei ole

§ 24kohaselt menetluse lõpetamise aluseks.

Halduskohus ei ole sellele asjaolule tuginedes menetlust lõpetanud. Küll aga võib põhjendatud huvi puudumine või kahtlus põhjendatud huvi suhtes tähendada, et kaebuse muutmise lubamine ei ole otstarbekas. Kaebajal on sellisel juhul võimalus kaaluda uue tuvastamiskaebuse esitamist ning põhjendada selles oma huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Antud juhul jääb ka ringkonnakohtule ebaselgeks, milles seisneb põhjendatud huvi nt kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on tema õigusi riivavaks probleemiks pidanud ehitise asukohta. Ehitise asukoht ei sõltunud kasutusloast; 15) kaebuse muutmisest keeldumine ei võtnud käesoleval juhul kaebajalt iseenesest võimalust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Menetluse lõpetamine välistab uue kaebuse esitamise juhul, kui uues asjas on esitatud sama nõue, mis varasemas (

§ 11lg 31 p 2).

Käesolevas asjas esitati tühistamisnõue. Kuna kohus ei lubanud kaebust muuta tuvastamiskaebuseks, ei ole käesolevas asjas tuvastamisnõuet esitatud ning käesolev asi ei ole identne võimaliku tulevase tuvastamiskaebusega (vt eespool p 18). Riigikohtu

1. oktoobri
2. a seisukohad haldusasjas nr 3-3-1-33-05 on muudetud
3. aprilli
4. a otsuse seisukohtadega haldusasjas nr 3-3-1-6-
5. Samuti ei ole möödunud tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg; 16) Investland OÜ
6. märtsi
7. a määruskaebusele on lisatud tõendina asjatundja arvamus Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu võimaluste kohta. Vastustaja esitas
8. aprillil 2010 ringkonnakohtule vastuse kohtu esitatud küsimusele. Vastusele lisati tõendina Investland OÜ
9. detsembri
10. a seisukoht haldusasjas nr 3-09-2649 koos väljavõttega äriregistrist. Ringkonnakohus ei pea nendest tõenditest nähtuvaid asjaolusid käesolevas asjas oluliseks. Seetõttu tagastab ringkonnakohus tõendid (TsMS § 238 lg 1 p 1). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. OÜ Investland palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse ning saata asi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) kuna kaebuse esitajale pole vaidlustatud haldusakte teatavaks tehtud, ei kuulu kohaldamisele

§ 9

lg 1, vaid

§ 9lg 9 ja tühistamiskaebus on esitatud tähtaegselt.

Tulenevalt HMS §st 13 saab haldusakti teatavaks teha üksnes kaebuse esitajale või esindajale, kellele on selleks antud kirjalik volitus. Ringkonnakohus eeldab, et kaebuse esitaja tutvus

1. detsembril 2009 vaidlustatud haldusaktidega esindaja kaudu teises kohtuasjas. Kuna väidetav haldusaktist teavitamine toimus kohtumenetluses, milles vaieldi Männi kinnistu detailplaneeringu õiguspärasuse üle, siis detailplaneeringu vaidlustamise menetluses esitatud ehitusloast ja kasutusloast teadasaamist ei saa automaatselt lugeda esindatava teadmiseks. Ringkonnakohus pole kontrollinud, kas kaebuse esitaja esindajal olid volitused vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmiseks esindatava nimel. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud kaebuse esitajale vaidlustatud haldusaktide teatavaks tegemise päevaks
2. detsembri
3. Kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusaktidest teada
4. detsembril 2009 vastusena
5. detsembri
6. a teabenõudele Männi kinnistule väljastatud ehitusloa ja kasutusloa ning nende aluseks olevate dokumentide saamiseks. Kuna kaebuse esitaja ootas oma järelepärimisele vastust, siis puudus tal vajadus otsida neid haldusakte mujalt; 2) kui kohaldamisele kuulunuks

§ 9lg 1, siis tulnuks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

Kaebuse esitaja soovis lisaks vaidlustatud haldusaktidele saada ka ehitusprojekti, mille alusel taotleti vaidlustatud ehitusluba. Vastustaja pidanuks enne ehitusloa väljastamist võimaldama kaebuse esitajal avaldada arvamust ehitusprojekti suhtes. Vastustaja pidi ette nägema, et kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda ehitamise lubamine sinna, kuhu Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga oli ette nähtud tee, mida mööda oleks Kõrgemäe kinnistult võimalik pääseda Luhamaa tollipunkti. Kuna kaebuse esitajat pole ehitusloa menetlusse kaasatud, siis on ehitusloa väljastamisel rikutud head haldustava; 3) ringkonnakohus käsitles kaebuse muutmise avaldusena

1. veebruari
2. a avaldust, milles paluti tühistamiskaebuse läbivaatamise võimatuse korral tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasus. Ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-6-05 ei käsitle praegust olukorda, sest selles lahendis rõhutati kaebuse esitaja tahte vastast kohtuotsuse tegemise käigus tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku lubamatust. Halduskohus pidanuks tulenevalt Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-49-01 kirjeldatud uurimispõhimõttest, kui tal tekkis kahtlusi, kas tuvastamisnõue on esitatud alternatiivselt või soovis kaebuse esitaja taotlust muuta, selgitama välja kaebuse esitaja tahte. Olukord, kus kaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta uue kaebusega, pole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kui kohus menetleks samas asjas ka tuvastamisnõuet, siis ei peaks kaebuse esitaja kandma teise menetlusosalise menetluskulusid. Praegu pole tegemist taotluse muutmise, vaid kaebuse täiendamisega alternatiivse taotlusega juhuks, kui kohus peaks jätma tühistamiskaebuse rahuldamata. Kaebuse täiendamine oli kooskõlas

§ 9

lg-ga 8.

§ 10

lg 32 järgi võib kaebuses esitada mitu nõuet, sh mitu nõuet selliselt, et kaebuse või protesti esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Puuduvad põhjused, miks halduskohus ei peaks menetlema tähtaegselt esitatud tuvastamisnõuet; 4) kohtud on kaebuse muutmise ebaotstarbekust põhjendanud kaebuse esitaja huvi puudumisega ega ole võimaldanud tõendada tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi. Kui halduskohtu arvates oli kaebuses või selle täienduses kõrvaldatavaid puudusi, siis pidanuks ta

§ 11

lg 2 kohaselt jätma tuvastusnõudes kaebuse käiguta ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna

§ 19

lg 8 annab halduskohtule õiguse nõustuda kaebuse muutmisega ka siis, kui teised menetlusosalised ei ole sellega nõus, siis oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus nõuda eraldi tuvastamiskaebuse esitamist. Isegi kui kaebust ei oleks 9. veebruaril 2010 täiendatud, pidanuks halduskohus selgitama, et on võimalik esitada (alternatiivselt) ka tuvastamiskaebus; 5) halduskohtu kahtlused põhjendatud huvi olemasolus ei anna alust tuvastamiskaebuse menetluse lõpetamiseks. Selgusetuks jääb ka see, miks halduskohus juba asja ettevalmistamise staadiumis leidis, et kahjunõue on ennatlik. Lao-kontorihoone ehitamisega Männi kinnistule muutub võimatuks Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ette nähtud ühendus Kõrgemäe kinnistu ja Luhamaa tollipunkti vahel; 6) ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta tagastas koos määruskaebusega esitatud asjatundja arvamuse, millega kaebuse esitaja soovis tõendada oma põhjendatud huvi; 7) halduskohtu määruse tagajärjel võib kaebuse esitaja jääda ilma võimalusest esitada kaebus vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks.

§ 24

lg 2 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega ja menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebust täiendati 9. veebruaril 2010 vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisnõudega. Halduskohus andis sisulise hinnangu ka tuvastamisnõudele. Kui hiljem esitataks tuvastamiskaebus, siis võib halduskohus jätta selle

§ 23lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata.

1. Misso Vallavalitsus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või menetlusse võtmisel rahuldamata.
2. Kolmas isik Collade OÜ on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või menetlusse võtmisel rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mille kohaselt Investland OÜ tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
4. detsembril 2009 ja tühistamiskaebuse esitamise viimane päev oli
5. jaanuar 2010, ning järeldusega, et
6. jaanuaril 2010 esitatud tühistamiskaebus polnud tähtaegne (käesoleva määruse p 6 alap-d 1, 2, 3, 4 ja 5). Kolleegium ei korda ringkonnakohtu neid põhjendusi.
7. Täiendavalt märgib kolleegium seoses tühistamiskaebuse mittetähtaegsuse ja Riigikohtule esitatud määruskaebusega järgmist. Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidab Investland OÜ esindaja, et väidetav haldusaktidest teavitamine toimus teises kohtumenetluses ja ringkonnakohus ei kontrollinud, kas Investland OÜ esindajal olid volitused vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmiseks esindatava nimel (käesoleva määruse p 7 alap 1). Investland OÜ esindaja pole enne määruskaebuse esitamist Riigikohtule seadnud kahtluse alla, kas vaidlustatud haldusaktide talle kui Investland OÜ esindajale saatmine teises, kuid praeguse asjaga tihedalt seotud haldusasjas on käsitatav tema kliendile haldusakti teatavaks tegemisena. Kolleegium on seisukohal, et Investland OÜ esindaja on varasemas kohtumenetluses käsitanud talle
8. detsembril 2009 Misso Vallavalitsuse poolt saadetud haldusaktide saamist haldusaktide kättetoimetamisena ning on arvutanud ja arvutab ka praegu tühistamiskaebuse esitamise tähtaega sellest päevast. Samuti on Investland OÜ esindaja teises kohtuasjas, milles vaieldi Männi kinnistu detailplaneeringu üle, taotlenud esialgse õiguskaitse korras ehituslubade kehtivuse peatamist ja astunud samme praeguses kohtuasjas vaidlustatud haldusaktide saamiseks ning need haldusaktid teise kohtuasja menetluses ka saanud. Kolleegiumi arvates ei saa ka seepärast väita, et Investland OÜ esindaja advokaadibüroo poolt
9. detsembril 2009 vastu võetud ehitusluba ja kasutusluba ei ole teatavaks tehtud Investland OÜ-le. Haldusasjas nr 3-09-2649 vaidlustas Investland OÜ Männi kinnistu detailplaneeringu. Novembris 2009 esitas Investland OÜ halduskohtule detailplaneeringu tühistamise kaebuse, milles oli esitatud ka taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Misso Vallavolikogu otsuse, millega kehtestati Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, kehtivus kohtuotsuse jõustumiseni samas haldusasjas. Tartu Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse
10. novembri
11. a määrusega. Misso Vallavolikogu esitas
12. novembril 2009 määruskaebuse, milles palus selle kohtumääruse tühistamist. Määruskaebuse ärakiri saadeti Investland OÜ-le ja tema esindajale. Investland OÜ esindajale posti teel saadetud määruskaebuse ärakirjale olid lisatud ka praeguses kohtuasjas vaidlustatud ehitusluba ja kasutusluba. Kohtutoimiku I köite lehel 156 on Eesti Posti Klienditeeninduskeskuse teade, et tähtkirja võttis
13. detsembril 2009 vastu selle advokaadibüroo, kelle advokaat esindas Investland OÜ-d, sekretär. Investland OÜ esindaja esitas
14. detsembril 2009 Misso Vallavalitsusele teabenõude, milles palus väljastada kõik Misso vallas asuvale Männi kinnistule ehitis(t)e ehitamiseks väljastatud ehitusload ja ehituslubade taotlused koos taotlustele lisatud dokumentidega, samuti kasutusload ja kasutuslubade taotlused ja neile lisatud dokumendid (kohtutoimiku I kd leht 27). Investland OÜ esindaja sai teabenõude alusel
15. detsembril 2009 kätte load ja loataotlused. Ringkonnakohtule
16. aprillil 2010 saadetud kirjas väidab Investland OÜ esindaja järgmist: "Asjaolu, et
17. novembri
18. a määruskaebus ja selle lisad olid toimetatud advokaadibüroole, ei tähenda, et need olid kätte toimetatud kaebuse esitaja esindajale ja kaebuse esitaja esindaja asus nendega koheselt tutvuma. Kui oletada, et kaebuse esitaja esindajale on määruskaebus kätte toimetatud
19. novembril
20. a ja lisad
21. detsembril
22. a, ei tähenda see veel, et kaebuse esitaja esindaja pidi mõistma, et ta peab määruskaebusest otsima haldusakte." (Kohtutoimiku II kd leht 80).
23. aprilli
24. a vastuses ringkonnakohtu
25. aprilli
26. a kirjale teatas Investland OÜ esindaja: "Ainus kuupäev, mille puhul on kindlalt võimalik väita, et kaebuse esitaja on vaidlustatud haldusaktid kätte saanud, on
27. detsember
28. a, mil vastustaja edastas vaidlustatud haldusaktid kaebuse esitaja järelepärimise peale kaebuse esitaja esindajale." (Kohtutoimiku II kd leht 81.)
29. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti leidnud, et puuduvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (käesoleva määruse p 6 alap-d 7, 9, 10 ja 11). Kolleegium ei korda ringkonnakohtu põhjendusi, sest Riigikohtule esitatud määruskaebuse väited vaid täpsustavad halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud põhjendusi. Investland OÜ on jätkuvalt seisukohal, et haldusaktide vaidlustamiseks oli tal tarvis saada ka ehitusprojekti, mille alusel väljastati vaidlustatud ehitusluba (käesoleva määruse p 7 alap 2).
30. Määruskaebuses väidab Investland OÜ, et tühistamisnõudest hiljem esitatud tuvastamisnõude puhul pole tegemist kaebuse taotluse muutmise, vaid kaebuse täiendamisega alternatiivse taotlusega juhuks, kui kohus peaks jätma tühistamiskaebuse rahuldamata. Samuti väidetakse määruskaebuses, et kaebuse täiendamine oli kooskõlas

§ 9lg-ga 8 (käesoleva määruse p 7 alap 3).

Kolleegium määruskaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu.

1. Investland OÜ palus
2. veebruari
3. a taotluses halduskohtule tunnistada ehitusluba ja kasutusluba õigusvastaseks, kui kohus leiab, et tühistamisnõue pole esitatud tähtaegselt. Samas taotluses kirjutas Investland OÜ, et kui "[---] halduskohus siiski leiab, et kaebus on esitatud mittetähtaegselt, siis soovib kaebuse esitaja muuta oma taotlust ja palub halduskohtul tunnistada vaidlustatud haldusaktid õigusvastaseks." (Kohtutoimiku I kd lehed 185 ja 186.)
4. Alternatiivseid nõudeid käsitleb

§ 10

lg 32, milles sätestatakse: "Kaebuses või protestis võib esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse või protesti esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata." Selle sätte sõnastusest tuleneb, et alternatiivseid nõudeid saab esitada üksnes selliselt, et ühe nõude rahuldamine tuleb kõne alla ainult teise nõude rahuldamata jätmise korral. Praegusel juhul ei ole tegemist alternatiivsete nõuetega

§ 10

lg 32 mõttes, sest Investland OÜ seostas tuvastamisnõude mitte tühistamisnõude rahuldamata jätmisega, nagu näeb ette

§ 10lg 32, vaid tühistamisnõude mittetähtaegseks lugemisega.

Kuna tühistamisnõue on esitatud mittetähtaegselt, jääb menetlusse tuvastamisnõue. Kolleegium märgib, et nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine saab kõne alla tulla üksnes nõude sisulisel läbivaatamisel. Seega on alternatiivsete nõuete eelduseks, et kohus saab kahte või enamat nõuet pärast eelmenetlust sisuliselt läbi vaadata. Praegusel juhul ei jõudnud halduskohus tühistamiskaebuse sisulisele arutamisele, sest halduskohus leidis eelmenetluses, et tühistamiskaebus pole tähtaegne ja lõpetas

§ 12lg 3 alusel menetluse.

16. Kolleegium mõistab määruskaebuse esitajat selliselt, et Investland OÜ leiab, et kaebuse täiendamine alternatiivse taotlusega pole kaebuse muutmine. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast kaebuse muutmist ning kaebuse sellisele muutmisele tuleb kohaldada nii

§ 19

lg-t 8 kui ka

§ 9lg-t 8.

Sama kehtib ka kaebuse täiendamisel alternatiivse taotlusega.

§ 9

lg-s 8 sätestatakse: "Kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele vastavat tähtaega. Kaebust võib täiendada uue taotlusega ainult kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegadega."

§ 9

lg 8 reguleerib kaebuse täiendamist uue taotlusega üksnes seonduvalt kaebetähtajaga. Investland OÜ tuvastamiskaebus oli tähtaegne ja vastas seepärast tõepoolest

§ 9

lg 8 nõudele.

§ 19

lg-s 8 sätestatakse üldine nõue kaebuse muutmisele (täiendamisele): "Kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks." Kolleegiumi arvates ei tulene seadusest ja oleks ka ebamõistlik järeldus, et kuigi tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek on võimalik ainult kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui teised menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks, on tühistamisnõudele alternatiivse tuvastamisnõude lisamine aga võimalik menetluse igas staadiumis ja seejuures ilma ülejäänud menetlusosaliste nõusolekuta. Selline, ebamõistlik järeldus oleks võimalik, kui kaebuse täiendamine alternatiivse tuvastamisnõudega või ükskõik millise uue nõudega poleks käsitatav kaebuse muutmisena. Kaebuse muutmine on ka ühe nõude asendamine teisega.

1. Praeguses asjas teised menetlusosalised tuvastamisnõude esitamiseks nõusolekut ei andnud.
2. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et halduskohus ei ole Investland OÜ kaebuse muutmise taotluse lubatavuse osas teinud olulist kaalutlusviga (käesoleva määruse p 6 alap 14). Halduskohus põhjendas kaebuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmist järgmiselt: "Antud juhul ei pea kohus otstarbekaks taotluse muutmist ning teised menetlusosalised ei ole selleks nõusolekut andnud. Nii vastustaja kui
3. isik ei pea taotluse muutmist põhjendatuks. Kohus on käsitlenud esitatud kaebust tühistamiskaebusena ning märgib, et kaebaja on olukorra päästmiseks muutnud esialgset taotlust, olles seisukohal, et kui ei saa tühistamiskaebusega, siis võib tuvastamiskaebuse esitamisel haldusakte vaidlustada. Kuna esialgselt on kaebaja sooviks ja kaebuse eesmärgiks vabaneda haldusaktidest (tühistamisnõue), siis oma taotluse muutmisel ei saavuta kaebaja oma eesmärki ning ainult tähtaegsuse tõttu oma taotlust muuta ei ole eesmärgipärane ning kahjustab protsessi mainet. Tulenevalt

§ 15

lg 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Mis puutub põhjendatud huvi alusena välja toodud hilisemat võimalikku kahju hüvitamise nõuet, siis on see kaebaja poolt ennatlik ning tekib küsimus, kas kaebajal on kaevatava haldusaktiga seost. Riigikohus on märkinud lahendis 3-3-1-21-09, et põhjendatud huvi on küll kaebajal ära märgitud, kuid kas see huvi saab edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajal oma õiguste teostamisel või kaitsmisel. Samuti on märgitud, et isikul saab olla haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks põhjendatud huvi, kui tal on haldusaktiga otsene või isiklik seos. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele, mis antud juhul on kaheldav." (Kohtutoimiku I köite leht 280.)

1. Kolleegiumi arvates ei nähtu halduskohtu määruse ülaltsiteeritud lõikudest kaalutlusõiguse teostamist. Enesestmõistetavalt ei saa tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekul kaebaja saavutada seda eesmärki, mis ta seadis tühistamisnõude esitamisel. Kuid Investland OÜ on kaebuse liigi muutmisel ära näidanud, miks ta soovib esitada tuvastamisnõude. Tuvastamisnõude puhul on kaebuse esitaja märkinud kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsust. Halduskohus ei ole kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et tuvastamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus on kaebuse liigi muutmist pidanud eesmärgipäratuks ja protsessi mainet kahjustavaks. Kolleegiumi arvates ei saa kaebuse liigi muutmise taotlust pidada eesmärgipäratuks, kuna Investland OÜ peab tuvastamisnõude sihiks tulevast võimalikku kahjunõuet. Kolleegiumile jäävad selgusetuks põhjendused, miks halduskohus peab kaebuse taotluse muutmist protsessi mainet kahjustavaks. Samuti jääb kolleegiumile selgusetuks, millel põhineb halduskohtu etteheide protsessiõiguste mitteheauskses kasutamises. Halduskohus on kahelnud, kas vaidlustatud haldusaktidel on vahetu mõju Investland OÜ õigustele, ja jätnud Investland OÜ taotluse määrusega rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et kohtulahend ei saa põhineda kahtlusel. Kahtlused peavad olema kõrvaldatud enne lahendi tegemist.
2. Investland OÜ vaidlustab ka ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega tagastati määruskaebusele lisatud asjatundja arvamus ja vastustaja
3. aprilli
4. a avaldusele lisatud tõendid, ning taotleb ringkonnakohtu määruse tervikuna tühistamist. Kolleegiumi arvates puudub õiguslik võimalus tühistada ringkonnakohtu määruse punkti 2 tervikuna, sest Investland OÜ õigusi ei saa rikkuda vastustaja avaldusele lisatud tõendite tagastamine, s.o nende tõendite tagastamine, millega Misso Vallavalitsus soovis tõendada oma väiteid. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 Investland OÜ-d puudutavas osas tühistamiseks puudub aga vajadus, sest Investland OÜ-l on tagastatud tõendid võimalik kohtule uuesti esitada. Samasugune õigus on ka vastustajal.
5. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohtu määruse tagajärjel võib Investland OÜ jääda ilma võimalusest esitada kaebus vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks.

§ 24

lg 2 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega ja menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebust sooviti täiendada 9. veebruaril 2010 vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Investland OÜ väidab, et halduskohus andis sisulise hinnangu ka tuvastamisnõudele. Kui hiljem esitataks tuvastamiskaebus, siis võib Investland OÜ arvates halduskohus jätta selle

§ 23lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata (käesoleva määruse p 7 alap 7).

Kolleegium on seisukohal, et halduskohus ei ole tuvastamisnõuet menetlusse võtnud ega tuvastamisnõude osas menetlust lõpetanud. Menetlus lõpetati tühistamisnõude osas põhjendusega, et tühistamisnõue ei ole esitatud tähtaegselt. Tuvastamisnõude osas jättis halduskohus rahuldamata kaebuse muutmise taotluse. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et halduskohtu määrus ei takista Investland OÜ-l esitada tuvastamisnõuet (käesoleva määruse p 6 alap 15). 22. Investland OÜ määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Halduskohtu määrus tühistatakse osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ taotlus muuta kaebust. Ringkonnakohtu määrus tühistatakse osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ määruskaebus halduskohtu määruse peale osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse. Muus osas jääb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Asi saadetakse tühistatud osas Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann