3-1-1-98-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-98-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. november 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi E.P. süüdistuses KarS § 113 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-09-7955 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.P. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. november
5. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
7. septembri
8. a määrus ja saata E.P. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioon Viru Maakohtu
9. mai
10. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
11. Määruskaebus rahuldada.
12. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks välja 600 (kuussada) krooni, sealhulgas käibemaks 100 (sada) krooni vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt E.P-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Viru Maakohus tunnistas
14. mai
15. a otsusega E.P. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi Ü.H. tapmise toimepanemises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega.
16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.P. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes taotles kaitsealuse süüditunnistamist KarS § 113 asemel KarS § 117 ja § 118 järgi. Kaitsja hinnangul puudus E.P-l Ü.H. tapmise tahtlus. Ka märkis kaitsja, et asjas teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi arvamusele tuginemine ei olnud põhjendatud. E.P. oli teo toimepanemise hetkel šokis e raskes isiklikus olukorras ja seda asjaolu oleks pidanud juhinduvalt KarS § 57 lg 1 p-st 4 võtma arvesse karistuse mõistmisel. Eelnevast tulenevalt peab E.P-le mõistma kergema karistuse.
17. Tartu Ringkonnakohtu
18. septembri
19. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 2 teise lause alusel kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud ja selge ning kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega. Maakohus on põhjalikult selgitanud, mille alusel saab lugeda tõendatuks, et süüdistataval oli ohvri tapmise suhtes tahtlus. Kaitsja väited E.P. hingeliste üleelamiste kohta ei tugine ühelegi tõendile ja seetõttu on maakohus õigesti lähtunud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tulemustest ja leidnud, et süüdistatava erandlikust seisukorrast teo toimepanemise hetkel kõneleda ei saa. Karistuse mõistmisel on kohus tuginenud õigesti E.P. süü suurusele ja võtnud muu hulgas arvesse ka süüdistatava isikut. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. E.P. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa esitas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist. Kassaator märgib, et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a määrusest nr 3-1-1-120-09 peab ringkonnakohus juhul, mil apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, apellatsiooni läbi vaatamata jätmist eriti põhjalikult kaaluma. Ringkonnakohtu lahend peab reeglina kujunema apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja kaebuse võib jätta läbi vaatamata eeskätt juhul, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Käesoleval juhul taotles kaitsja tõenditele uue hinnangu andmist ja karistuse kergendamist. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on kohus tõendeid sisuliselt ka hinnanud, ent teinud seda menetluskorda rikkudes kirjalikus menetluses. Esimese astme kuriteos maakohtu poolt pikaajalise vangistusega karistatud isiku kaebuse lahendamine saab olla piisavalt põhjalik üksnes juhul, kui seda tehakse kohtuistungil.
23. Vastuses määruskaebusele leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo, et apellatsioon jäeti ringkonnakohtus läbi vaatamata seaduslikult ja põhjendatult. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast saab jätta läbi vaatamata apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Käesoleval juhul leidis ringkonnakohus põhjendatult, et maakohtu otsus on piisavalt motiveeritud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitav ning kriminaalmenetlusõigust ei ole rikutud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema KrMS
25. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. detsembri
27. a määrus asjas nr 3-1-1-96-09, p 10.3 ja
28. aprilli
29. a määrus asjas nr 3-1-1-120-09, p 8.4). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause järgi kujutab endast erandit eelmises lauses nimetatud üldreeglist - apellatsiooni saab ringkonnakohus jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui selleks annavad aluse konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud.
30. Kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi poolt välja toodud argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. oktoobri
32. a määrus asjas nr 3-1-1-55-07 ja määrus asjas nr 3-1-1-96-09). Samuti on kriminaalkolleegium pidanud ilmselt põhjendamatuks kaebust, milles palutakse kergendada süüdistatavale mõistetud karistuspraktikaga igati kooskõlas olevat karistust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-120-09).
33. Viidatud Riigikohtu praktika ei anna alust pidada käesolevas kriminaalasjas esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses. 8.1 Kaitsja vaidlustas apellatsioonis Viru Maakohtu otsuse järgmistes punktides. Esiteks põhjendab E.P. kaitsja, millistest asjaoludest lähtuvalt puudus tema kaitsealusel Ü.H. tapmiseks tahtlus ja miks ei tule E.P. tegu käsitleda tapmisena, vaid raske tervisekahjustuse tekitamise ja surma ettevaatamatu põhjustamise kogumina. Teiseks toob apellant välja, et E.P. süüditunnistamisel tugineti täiendava kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi arvamusele, mis aga ei võimaldanud teha kuriteosündmust puudutavaid tõsikindlaid järeldusi. Viimaks leiab kaitsja, et kohus on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata KarS § 57 lg 1 p-s 4 sätestatud karistust kergendava asjaolu. 8.2 Apellatsioonis esitatud väited on õiguslikult asjakohased. Ka ei saa kõnealuse apellatsiooni läbivaatamata jätmist põhjendada viitega kohtupraktikale. Apellant on esitanud sisulised argumendid, miks tuleb tema kaitsealuse tegu kvalifitseerida teistmoodi kui seda on teinud maakohus. Ühtlasi on kaebaja põhistanud, miks ei saa tema hinnangul tugineda kriminaalasjas sisalduvale eksperdiarvamusele ja miks oleks kohus pidanud leidma, et E.P. pani kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul. Kriminaalkolleegiumi hinnangul saab kohus apellatsiooni selliste väidete osas kujundada läbikaalutud seisukoha vaid kõigi asjasse puutuvate kohtumenetluse poolte ärakuulamise põhjal. Sellest lähtuvalt ei saanud apellatsiooni pidada ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ja ringkonnakohus oleks pidanud selle kohtulikul arutamisel läbi vaatama.
34. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
35. septembri
36. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
37. E.P. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 600 krooni (s.h käibemaks 100 krooni). Kolleegium hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
38. detsembri
39. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 16 rahuldada. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris