Obsah (6)

§ 74§ 60§ 67§ 93§ 92§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

) § 26 lgst 1 ei tulenenud käesoleval juhul halduskohtule volitust vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Maksusumma tagastamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamise puhul ei seisne selle tagasitäitmine maksukohustuslase poolt taotluses näidatud summa maksmiseks kohustamises.

1. AS Perevara esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-09-
6. Samuti palub kassaator mõista vastustajalt AS Perevara kasuks välja kohtukulud. Kassaatori põhjendused: 1) ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna ei arvestanud samas vaidluses jõustunud lahenditega ning rikkus põhjendamiskohustust tõendite hindamise küsimuses. Ringkonnakohus on ümber hinnanud jõustunud kohtuotsuses hinnatud tõendid ega ole põhjendanud, miks ta andis tõenditele teistsuguse hinnangu. Täiendavalt esitatud intresside arvutused ei sisalda kontrollitavaid andmeid intressivõla suuruse kohta. Maksuhalduri
7. a korraldused ei ole maksusummat määravad haldusaktid ja neil puudub tõendusväärtus (tegemist on hilisemal perioodil kaebaja enda jooksvate maksuvõlgade sissenõudmisele suunatud korraldustega, mille üle ei ole vaidlust ja milles kajastatud summasid kassaator tagasi ei taotle); 2) kassaator on esitanud kõik vajalikud andmed tagastusnõude kohta; 3) ringkonnakohus on tuginenud oma järeldustes oletustele; 4) ringkonnakohus on andnud uue hinnangu erastamislepingule ega ole põhjendanud tõendile uue hinnangu andmist; 5) ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, jättes kohaldamata Erastamisagentuuri teavitamiskohustuse regulatsiooni; 6) ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud omandi üleandmist sätestavaid regulatsioone.
8. LMTK esitas AS Perevara kassatsioonkaebusele kirjaliku vastuse, milles vaidles kassatsioonkaebuses toodud väidetele vastu. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduri poolt peetavas AS Perevara maksuarvestuses kuni
9. detsembrini 2000 kajastatud maksukohustused tuleb lugeda kehtivateks ja vaieldamatuteks. Sellest tulenevalt ei ole maksuhaldur kohustatud tõendama enne seda tähtpäeva tekkinud maksukohustuse õigsust.
10. a maksuvõlgade tasumiseks antud haldusaktide vaidlustamata jätmine näitab, et AS Perevara aktsepteeris neis fikseeritud maksukohustust ning tulenevalt korralduste vaidlustamistähtaja möödumisest tuleb korraldustest nähtuvad maksukohustused lugeda õigeteks.
11. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Kassaatori väitel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, mis ei arvesta sama vaidlust puudutavate jõustunud lahenditega. Kassaator peab oluliseks menetlusõiguslikuks rikkumiseks ka põhjendamiskohustuse rikkumist tõendite hindamisel.
13. Kassaator rõhutab, et maksuhaldur ja ringkonnakohus pole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega halduskolleegiumi
14. aprilli
15. a otsuses asjas nr 3-3-1-9-
16. Riigikohus tühistas nimetatud lahendiga halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused materiaalõiguse väära kohaldamise ja asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Riigikohus märkis, et Jõgeva maksukeskus ei ole
17. jaanuari
18. a otsuses ega kohtumenetluse käigus esitanud kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust (p 10). Samuti selgitas kolleegium, et käibemaksu intressi ja tulumaksu intressi osas nähtub isikukontoridadelt tõepoolest, et intressivõlga ei kustutatud nende maksude osas täielikult. Kuid toimikust puuduvad andmed sotsiaalmaksu intressi kohta, mistõttu pole võimalik selles osas sama põhjendust pidada asjakohaseks (p 12). Kolleegium rõhutas, et selgitada tuleb, millal ja millises ulatuses AS Perevara tegelikult intressivõlga tasus ning millises osas on tagastusnõue aegunud (p 18).
19. Riigikohtu halduskolleegiumi
20. aprilli
21. a otsuses antud juhtnööridest lähtusid kohtud ka haldusasjades nr 3-04-17 ja nr 3-08-697, milles on otsused jõustunud. Haldusasjas nr 3-04-17 leidis Tartu Ringkonnakohus
22. oktoobri
23. a otsuses, et maksuhaldur pole esitanud kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust. Puuduvad dokumendid, mis annaksid aluse otsustada, kas Jõgeva Riigimajandi intressivõlad kustutati täies ulatuses või mitte ja puuduvad ka tõendid selle kohta, kas võlad läksid üle AS-le Perevara. Ka
24. veebruari
25. a otsuses haldusasjas nr 3-08-697 leidis Tartu Ringkonnakohus, et asjas olevate tõendite alusel ei ole võimalik kontrollida tagastusnõude põhjendatust, kuna puuduvad kontrollimist võimaldavad materjalid ja on arusaamatu, kui palju intresse oli tasutud enne
26. detsembrit 2000 ja kui palju pärast seda. Ka puuduvad dokumendid, mis annaksid aluse otsustada, kas Jõgeva Riigimajandi intressivõlad kustutati täies ulatuses või mitte. 14.

§ 74

kohaselt on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule. Praegusel juhul on vaidlustatud viidatud haldusasjast erinevat haldusakti. Kuid nii

1. jaanuari
2. a,
3. märtsi
4. a kui ka
5. juuli
6. a otsusega jättis LMTK rahuldamata AS Perevara
7. detsembri
8. a taotluse. Kolleegium leiab, et sellises olukorras on Riigikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud sellest hoolimata, et uues kohtumenetluses on vaidlustatud uus otsus, kus asjaolud on samad ja õiguslik regulatsioon ei ole muutunud. Lisaks Riigikohtu lahendite seisukohtade kohustuslikkusele sama asja piires on neil ka oluline roll ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguse edasiarendamisel (

§ 60lg 1 p 2).

Riigikohtu seisukohtade järjepidevuse tagamiseks sätestab

§ 67

lg 2, et kui asja läbivaatava kohtu koosseisu enamus tahab muuta halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel, tuleb asi anda läbivaatamiseks Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisule.

1. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta oma varasemaid seisukohti selles, et kohtutel pole võimalik kontrollida tagastusnõude põhjendatust olukorras, kus maksuhaldur ei ole kohtutele esitanud andmeid intressiarvestuse ja tasumise kohta.
2. Käesoleva kohtuasja raames esitas maksuhaldur halduskohtule täiendavalt Jõgeva Maksuameti
3. aprilli
4. a ettekirjutuse AS-le Perevara ning
5. septembri
6. a korralduse AS-le Perevara. Vastustaja hinnangul on need haldusaktid olulise tähendusega, hindamaks maksuvõla tunnistamist kassaatori poolt. Kassaator leiab, et tegemist on kahe asjakohatu aktiga, mis ei puuduta vaidlusalust intressivõlga.
7. Kolleegium leiab, et
8. aprilli
9. a ettekirjutuse ja
10. septembri
11. a korralduse näol ei ole tegemist selliste tõenditega, mis võimaldaksid kohtul kontrollida tagastusnõude põhjendatust. Riigikohtu
12. aprilli
13. a otsusest tulenevalt pidi vastustaja tagastusnõude rahuldamata jätmise korral esitama kohtule andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta, millest selguks, kas intresse on tasutud õigesti. See omakorda tähendab, et esitatavad andmed võimaldavad kohtul kontrollida, kas intressi arvestuse aluseks on kehtiv maksuvõlg. Maksuhalduri andmed peavad võimaldama kontrollida, milline on kassaatori enda maksuvõlgnevuselt tulenev intress ja milline osa intressivõlgnevusest tuleneb väidetavalt ülevõetud kohustusest, samuti seda, kui suur maksuvõlgnevus oli Jõgeva Riigimajandil maksuvõlgade kustutamise päeva seisuga ja kas maksuvõlg kustutati tervikuna või osaliselt. Kontrollida tuleks ka seda, kas maksuvõlg võis olla lõppenud seoses aegumisega.
14. Vastustaja on seisukohal, et tagastusnõudes peab eelkõige maksukohustuslane tõendama, et tagastusnõue eksisteerib. Kui maksukohustuslane seda ei tee, siis ei lähe tõendamiskoormis maksuhaldurile üle. Maksuhaldur leiab, et sellist seisukohta toetab Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-89-06, kus otsuse p-s 10 märgiti, et õigustatud isik peab selle tähtaja jooksul esitama kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud. Samuti toetavat sellist lähenemist Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-45-07, mille p-s 15 selgitati, et tagastusnõue tähendab muu hulgas seda, et maksukohustuslane teeb maksuhaldurile teatavaks andmed sellise enammakse kohta, millest maksuhalduril varem teave puudus. Eelkõige on tegemist juhtumitega, mil maksukohustuslane avastab maksuarvestuses vea ning soovib parandada varem esitatud maksudeklaratsioone.
15. Kolleegium selgitab, et haldusasjas nr 3-3-1-89-06, milles Riigikohtu halduskolleegium tegi
16. veebruaril
17. a otsuse, ei olnud vaidlust selle üle, kas maksuhaldur tegi maksu enammakse kohta kanded maksudeklaratsioonide alusel. Seega oli tagastusnõue esitatud MKS § 33 lg-s 1 ettenähtud aegumistähtaja piires ja see nõue oli tuvastatud. Käesolevas vaidluses on tegemist haldusasjast nr 3-3-1-89-06 erineva olukorraga, sest tagastusnõude põhjendatust ei ole kohtutel võimalik kontrollida, kuna puuduvad vajalikud andmed. Seetõttu haldusasjas nr 3-3-1-89-06 selgitatud põhimõtted ei kohaldu täiel määral käesolevas asjas.
18. Kolleegium leiab, et kuna maksuhaldur on eiranud kohtute juhtnööre ning pole esitanud andmeid intresside arvestuse ja tasumise kohta, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust, tuleb AS Perevara kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse halduskohtu otsuse, täiendades selle põhjendusi. 21.

§ 93

lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Halduskohtus kantud menetluskulude jaotus on lahendatud halduskohtu otsusega, millega Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt mõisteti AS Perevara kasuks välja riigilõiv 15 000 krooni (haldusasja nr 3-09-1898 toimik, lk 79 pöördel). Toimiku materjalidest ei nähtu, et AS Perevara oleks ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Ka ei ole kassaator esitanud kassatsioonimenetluse kuludokumente Riigikohtule. Seega on kaebaja menetluskuludeks vaid halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, mille halduskohus AS Perevara kasuks välja mõistis. Selles osas jätab Riigikohus halduskohtu otsuse muutmata. 22. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

§ 90lg 2 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld