← Eesti

3-1-1-96-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-96-10 Otsuse kuupäev

  1. november 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi V.P. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-11159 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. november 2010 Istungil osalenud isikud V.P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus V.P. karistamises LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kaitsja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Põhja Politseiprefektuuri
  10. mai
  11. a otsusega karistati V.P. liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi 40 trahviühiku (2400 krooni) suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et
  12. mail 2009 kella 11.47 paiku juhtis ta Harju maakonnas K vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt X kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 130 +/- 4 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust 26 km/h võrra. LS § 7422 lg 4 alusel võeti V.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks.
  13. Põhja Politseiprefektuuri otsuse peale esitas kaebuse V.P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.
  14. Harju Maakohtu
  15. märtsi
  16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et V.P-le süüksarvatava väärteo toimepanek on tõendatud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks 130 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 100 km/h. Mõõtmiseks kasutati seadet, mille korrasolekut sama päeva hommikul kontrolliti. Põhja Politseiprefektuur esitas kohtule mõõteseadme taatlustunnistuse ja mõõtja erialase pädevuse tunnistuse. Mõõtmisel järgiti MõõteS § 5 lg 1 nõudeid. Lisaks selgitas kohtuvälise menetleja ametnik M.P. menetlustoimingu läbiviimise asjaolusid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  17. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V.P. kaitsja vandeadvokaat O. Nišajev, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaatori hinnangul puuduvad tõendid, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mõõdeti menetlusaluse isiku sõiduki kiirust. Mõõteseadme näitu ei saanud omistada menetlusaluse isiku juhitud sõidukile pelgalt mõõteseadme kasutamise protokolli alusel. Kohtuvälise menetleja ametniku M.P. seletus ei ole tõendiks ja sellele tuginemine oli vastuolus KrMS § 63 lg-ga
  18. Kokkuvõtlikult rikkus maakohus VTMS § 110 p 1 nõudeid.
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kassaator kirjalikult väljendatud taotluste ja seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Arutatavas väärteoasjas toimetas kohtuvälise menetleja ametnik liiklusjärelevalvet üksinda, mõõtes sõidukite kiirust ja koostades kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning väärteoprotokolli. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas aktsepteerinud võimalust, et liiklusjärelevalvet toimetatakse üksi. Samas on aga korduvalt märgitud, et sellisel juhul peab väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestades liiklusjärelevalve toimingu). See tagab nii toimingu läbiviimise asjaolude kui ka selle tulemuste usaldusväärsuse kontrolli (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. oktoobri
  22. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-10, p 6,
  23. jaanuari
  24. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17,
  25. aprilli
  26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-12-10, p 6 ja
  27. mai
  28. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-41-10, p 7).
  29. Käesolevas väärteoasjas ei ole eeltoodud nõudeid järgitud. Nimelt pole kohtuvälise menetleja ametnik teinud ühtegi täiendavat toimingut, võimaldamaks karistusotsuse tegijal anda väärteo tõendatusele objektiivset hinnangut. Seetõttu ongi kohtuväline menetleja V.P. karistamisel sisuliselt tuginenud vaid kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, milles fikseeriti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolud. V.P. vaidleb aga protokollis kajastatule vastu, leides, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kiirusemõõteseadme näit saadi just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel.
  30. Kohtuistungil kuulati kiirust mõõtnud ja väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik M.P. üle ning tema ütlustele kui menetlusalust isikut süüstavale tõendile tugineti ka otsuse tegemisel. Kriminaalkolleegium märgib, et vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine esmajoones võimalik mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  31. septembri
  32. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Sellest lähtuvalt sai M.P. ülekuulamise peamiseks eesmärgiks olla kiiruse mõõtmisega seonduvate asjaolude kohta tõendusliku teabe kogumine, et võimaldada maakohtul kontrollida kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmete õigsust ja kõrvaldada selle pinnalt tekkinud kahtlusi.
  33. Maakohus refereeris kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatut, sedastades seejärel, et M.P. selgitas menetlustoimingu läbiviimise asjaolusid ja menetlusaluse isiku käitumist menetlusdokumentide koostamisel, millest johtuvalt on kohtuvälises menetluses tehtud otsus seaduslik ning põhjendatud, väärteo toimepanek aga tõendatud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellise üldsõnalise tõdemuse pinnalt arusaadav, kuidas ja millises osas tunnistajana üle kuulatud menetleja ametniku ütlused kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli pinnalt tõusetunud küsitavused ning V.P. süüd eitavad ütlused kummutavad. Jättes tõendid analüüsimata ja nende vahel tekkinud vastuolud kõrvaldamata ning eirates väljakujunenud kohtupraktikat, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
  34. Kolleegium leiab, et üksinda liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik ei üritanud täiendavate tõendite kogumise teel luua objektiivset võimalust, kontrollimaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli talletatud andmeid. Sel põhjusel puuduvad piisavad tõendid, mille alusel saanuks maakohus väärteo toimepaneku tõsikindlalt tuvastada. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo põhimõttest jäeti V.P. kasuks tõlgendamata kahtlused tema süüdiolekus. Need puudused ei oleks väärteoasja uuel arutamisel enam kõrvaldatavad. Lähtuvalt VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2 tuleb seetõttu kassatsioon rahuldada, Harju Maakohtu
  35. märtsi
  36. a otsus tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.