← Eesti

3-3-1-77-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-77-10

  1. november 2010 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla
  2. augusti
  3. a käskkirja nr 1-4/1189 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a määrus haldusasjas nr 310-1082 Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Nikolai Lilitškini määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. mai
  7. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määrus haldusasjas nr 3-10-1082 osas, millega kohtud tagastasid N. Lilitškini kaebuse Tartu Vangla toimingute peale. Saata kaebus selles osas Tartu Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu
  10. mai
  11. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
  12. juuni
  13. a määrus haldusasjas nr 3-10-1082 muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. aprillil 2010 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus, milles kaebaja palus tühistada Tartu Vangla
  16. augusti
  17. a käskkiri nr 1-4/1189, millega kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebuse kohaselt on julgeolekuabinõusid kohaldatud õigusvastaselt. Kaebuses väidetakse, et vanglaametnikud paigaldasid kaebajale käerauad kuupäevadel, mis jäävad ajavahemikku
  18. aasta septembri lõpust
  19. aasta aprillini, valu ja vigastusi tekitavalt - käerauad pandi kinni nii kõvasti, et need takistasid vereringet ning vajutasid kinni kõõlused ja närvikiud. Kaebuse kohaselt on kaebaja nõudnud käte trauma fikseerimist arsti poolt. Kaebaja leiab, viidates tema kohta vanglas peetavale tervisekaardile, et vangla need toimingud on tal põhjustanud jäsemete funktsioneerimise häire ning tervisekahjustusi. Kaebaja väitel on kolm vangla arsti diagnoosinud tal käte ühesuguse trauma, kuid sellest hoolimata pannakse tema haigeid käsi endiselt raudu. Kaebuse kohaselt on kaebaja talle teadmata põhjusel ööpäevaringse videovalve all. Kaebaja palus kuriteo tunnuste ilmnemisel algatada kriminaalmenetlus ning karistada asja arutamise käigus tuvastatud süüdlasi.
  20. Tartu Halduskohus tagastas
  21. mai
  22. aasta määrusega haldusasjas nr 3-10-1082 N. Lilitškini kaebuse. Määruse kohaselt on kaebaja Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/1189 vaidlustamiseks esitanud
  23. aprillil 2010 vaide, mille vangla tagastas
  24. mail 2010 otsusega nr E5 141 tähtaja ennistamata ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 81 kohaselt ei ole kinnipeetaval sellisel juhul õigust pöörduda sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni kohustuslikust asja kohtuvälise lahendamise korrast, tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Kaebuse taotluse vanglaametnike vastutuselevõtmiseks ja kriminaalkorras karistamiseks tagastas halduskohus HKMS § 11 lg 4 alusel põhjendusega, et nimetatud taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  25. N. Lilitškin esitas määruskaebuse.
  26. Tartu Ringkonnakohus jättis
  27. juuni
  28. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt tagastas halduskohus tühistamiskaebuse õigesti HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kaebuse vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ja nende karistamiseks tagastas halduskohus õigesti HKMS § 11 lg 4 alusel. Kaebuses kirjeldatust ja kaebuses esitatud taotlustest ei ole võimalik välja lugeda, et kaebaja on soovinud esitada
  29. augusti
  30. a käskkirja tühistamise taotlusega mitteseotult vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  31. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Riigikohtule. Kaebaja leiab, et ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuse kohaselt ei tõlgi vangla kaebajale eestikeelseid dokumente. Kaebaja viibib üksikkambris ning tal puudub võimalus saada dokumentidest talle vajalikku venekeelset tõlget. Dokumentide tõlkimata jätmise tõttu ei saanud kaebaja aru, millised puudused tema vaides esinesid ning mis ajaks need tuli kõrvaldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole haldus- ega ringkonnakohus halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud vanglavõimu omavoli osas kaebuse õigsust kontrollinud ega uurinud kaebaja viidatud tõendeid vangla meditsiinikaardil. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  32. N. Lilitškin taotleb halduskohtule esitatud kaebuses Tartu Vangla
  33. augusti
  34. a käskkirja nr 1-4/1189 (edaspidi "käskkiri nr 1-4/1189") tühistamist. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile, kes on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. N. Lilitškin esitas käskkirja nr 1-4/1189 peale vaide
  35. aprillil
  36. Tartu Vangla selgituste kohaselt andis vangla N. Lilitškinile tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks (vaide taotluse selgelt väljendamiseks ning tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks).
  37. mai
  38. a otsusega nr E5 141 tagastas Tartu Vangla N. Lilitškini vaide puuduste tähajaks kõrvaldamata jätmise ja vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu.
  39. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Vaide tagastamise korral on isikul aga võimalik vajadusel halduskohtus vaidlustada vaide tagastamise otsus. N. Lilitškin ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaide tagastamist vaidlustanud. Kaebus on halduskohtule esitatud enne vaide tagastamise otsuse tegemist. Seega on N. Lilitškin taotlenud käskkirja nr 1-4/1189 tühistamist, eirates VangS § 11 lg 81 sätestatud piirangut.
  40. Kolleegium leiab, et kohtud on N. Lilitškini taotluse käskkirja nr 1-4/1189 tühistamiseks õigesti HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastanud. Kuna kaebaja halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud kaebustes vaide tagastamise õiguspärasust ei vaidlustanud, ei olnud kohtutel põhjust kahelda vaidemenetluse õiguspärasuses. Väited vaidementluses toimunud võimalike rikkumiste kohta esitas N. Lilitškin hilinenult - alles määruskaebuses Riigikohtule. HKMS § 64 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. Kuna tühistamistaotluse tagastamine toimus õiguspäraselt, jätab kolleegium määruskaebuse selles osas rahuldamata.
  41. Halduskohtule esitatud kaebuses on N. Lilitškin toonud välja rea olukordi, kus vanglaametnikud on tema väitel paigaldanud talle käeraudu valu ja vigastusi tekitaval viisil. Kaebaja viitab oma väidete kinnitamiseks oma tervisekaardile. Kolleegium leiab, et nimetatud väited ei puuduta käskkirja nr 1-4/1189 õiguspärasust, vaid seonduvad Tartu Vangla toimingute - käeraudade kasutamine ohjeldusmeetmena - võimaliku õigusvastase teostamisega.
  42. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustab N. Lilitškin ka enda ööpäevaringse videovalve all hoidmise. Videojärelevalve all hoidmise vaidlustamine väljub samuti käskkirja nr 1-4/1189 tühistamise taotluse raamidest ning kujutab seega väidet vaidlustatud käskkirjast eraldiseisva toimingu õigusvastasuse kohta.
  43. Kolleegium on seisukohal, et N. Lilitškini kaebuses väljendub kaebaja tahe taotleda Tartu Vangla poolt käeraudade kasutamise ning videojärelevalve all hoidmise kui toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on korduvalt rõhutatud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu
  44. märtsi
  45. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14 ja seal viidatud lahendid, Riigikohtu halduskolleegiumi
  46. veebruari
  47. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04, p 12). Viidatud põhimõtetest tulenevalt oleks halduskohus pidanud juhtima N. Lilitškini tähelepanu toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamise võimalusele. Kolleegium märgib, et halduskohtule toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  48. novembri
  49. a määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 11).
  50. Eeltoodust tulenevalt on kohtud N. Lilitškini kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab vangla toiminguid, menetlusnorme rikkudes tähelepanuta jätnud. Määruskaebus tuleb selles osas rahuldada ning asi saata kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.