← Eesti

3-3-1-78-10

Obsah (7)§ 6§ 23§ 10§ 11§ 26§ 7§ 743

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-78-10 25. november 2010. a E

) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Halduskohus asus seisukohale, et vallavolikogu vaidlustatud otsus ei ole haldusakt ega ka eelhaldusakt. Olemuslikult vastab vaidlustatud otsustus menetlustoimingu tunnustele, kuna otsusel ei ole regulatiivset mõju ning see on haldusakti andmise menetluses üheks menetlusetapiks. Seega ei ole tühistamiskaebus asjakohane õiguskaitsevahend, kuna menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada. Kaebaja alternatiivse taotluse osas tuvastada Konguta Vallavolikogu

  1. detsembri
  2. a otsuse nr 27 õigusvastasus, leidis halduskohus, et ka see tuleb jätta läbi vaatamata. Menetlustoimingut on võimalik õigusvastaseks tunnistada koos kohustamisnõudega või iseseisva nõude alusel. Koos õigusvastaseks tunnistamise nõudega saab esitada ka nõude uue toimingu sooritamiseks, sellisel juhul on tegemist kohustamiskaebusega. Kohustamiskaebusega on hõlmatud ka vaidlustatud menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine. Kui kaebuse esitaja soovib üksnes Konguta Vallavolikogu
  3. detsembri
  4. a otsuse nr 27 õigusvastasuse kindlakstegemist, on tegemist tuvastamiskaebusega (

§ 6lg 3 p 1). Maa

RS § 233 lg 6 annab olukorras, kus taotlejad omavahel kokkuleppele ei saa, maa kasutusvaldusesse saaja otsustamise õiguse maavanemale, mitte kohalikule omavalitsusele. Asjaolu, et vallavolikogu on teinud oma eelistuse ja ettepaneku maavanemale, ei tähenda, et maavanem on volikogu otsusega lõplikult seotud. Maavanema otsust on võimalik vaidlustada halduskohtus. Seega on kaebaja ennatlikult vaidlustanud volikogu otsust, ootamata ära maavanema otsust. Volikogu otsus maavanemale ettepaneku tegemiseks ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu on tegemist

§ 23

lg 3 p-s 1 kirjeldatud olukorraga, s.t kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine võib kõne alla tulla juhul, kui maavanem nõustub vallavolikogu otsusega ja kinnitab selle. Seega puudub kaebajal õigus kohustamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud kohustamistaotlusest lahus seisvat põhjendatud huvi Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tulenevalt

§ 10lg-st 3 peab isik kohtusse pöördudes ise ära näitama oma põhjendatud huvi.

Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses ega ka kaebaja soov (eesmärk) saada vaidlusalune maatükk enda kasutusse. Juhul, kui kohus vallavolikogu otsuse kui menetlustoimingu õigusvastasuse ka tuvastaks, jääb toiming kehtima. Kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitset ei ole antud juhul võimalik halduskohtus saavutada toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega.

  1. FIE Kalle Lehemets esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu määruse ja saata asi esimese astme kohtule edasiseks menetlemiseks. Kaebaja leidis, et kaevatavas määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole Konguta Vallavolikogu
  2. detsembri
  3. a otsuse puhul tegemist iseseisvalt vaidlustatava menetlustoiminguga. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Korra § 15 kohaselt tutvustatakse maavanema otsust vaid maatüki saajale. Kui puuduks võimalus vaidlustada omavalitsuse otsust, jääksid maa saajate nimekirja põhjendamatult kandmata jäetud isiku õigused kaitseta. Kui seadusandja mõte oleks olnud lükata otsuse sisuline kontroll ning vaidlustamise võimalus maavanema tasandile, siis pidanuks sätestama kohustuse tutvustada maavanema otsust ja põhjendusi ka nimekirja kandmata jäänud isikutele ja isikutele, keda ei eelistatud. Sisuliselt on vastustajaks kohalik omavalitsus. Vaidluse pidamine ajaliselt hiljem ning maavanemaga pole põhjendatud. Halduskohus peaks andma sisulise hinnangu asjaoludele, sh ka vaidlustatud otsuse õiguspärasusele. Maad enda kasutusse sooviva isikuna on K. Lehemetsal vaieldamatult huvi küsimuse kiire ja õige otsustamise vastu.
  4. Vastustaja Konguta Vallavolikogu vaidles määruskaebusele vastu. Korra § 14 lg-te 1 ja 2 ning MaaRS § 233 lg 6 alusel on maavanemale kui kasutusvalduse seadjale antud õigus teostada seadusel põhinevat kontrolli vallavolikogu eelistamisotsuste seaduslikkuse üle, mis tähendab, et maavanem peab eriti tõsiselt ja sisuliselt kontrollima andmeid ja dokumente ning maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kantud isikute vastavust seaduses sätestatud tingimustele. Kui volikogu peaks maatüki P4 osas eelistuse uuesti tegema seetõttu, et FIE Hardi Tarto ei vasta esitatud nõuetele, jääks maatükk kasutusvaldusesse andmata. Otsuste tegemisel on volikogu lähtunud Maa-ameti poolt omavalitsustele ja maavalitsustele saadetud selgitustest vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist puudutavate küsimuste kohta. Maa-amet on olnud seisukohal, et eelistamist saab vallavolikogu kohaldada vaid juhul, kui maa kasutusvaldusesse taotlejaid on mitu ja kui vaid üks taotlejatest vastab eelistuskriteeriumitele. Vastasel korral ei ole võimalik kedagi eelistada, sest maareformi seadus ei sätesta eelistamiskriteeriumidele vastavate isikute eelistamise täiendavaid aluseid ega ka järjekorda. Kui taotlejaid ei ole võimalik objektiivsetel alustel eelistada, siis ei ole vallavolikogul võimalik teha ka ettepanekut maa kasutusvaldusesse saaja kohta maavanemale ja vaba põllumajandusmaa jääb kasutusvaldusesse andmata.
  5. Kolmas isik FIE Hardi Tarto vaidles samuti määruskaebusele vastu. Kolmas isik nõustus halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud otsus ei ole haldusakt, kuna sellel otsusel ei ole regulatiivset toimet. Volikogu teeb maavanemale üksnes ettepaneku taotleja vaba põllumajandusmaa saajana kinnitamiseks ning maavanem ei ole volikogu otsusega õiguslikult seotud. Vaidlustatud otsus vastab menetlustoimingu tunnustele. Eelnevast tulenevalt on õige ka halduskohtu järeldus, et tühistamiskaebus ei ole antud juhul asjakohane õiguskaitsevahend, kuna menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada. Volikogu otsus on üksnes maavanemale tehtud ettepanek, millega maavanem ei ole õiguslikult seotud. Seega ei saa vaidlustatud otsus kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebajal puudub vaidlustatud menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitset ei ole antud juhul võimalik saavutada vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega.
  6. Tartu Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a määrusega jäeti FIE Kalle Lehemetsa määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsus on menetlustoiming. Riigikohus on pidanud erandlikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada ka menetlustoimingut, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks. Samuti saab Riigikohtu seisukohtade järgi enne haldusakti andmist kaebust esitada juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise õigust menetluse lõpptulemusest sõltumata. Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui Konguta Vallavolikogu on FIE Hardi Tartot alusetult eelistanud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana, ei mõjuta niisugune asjaolu selles menetlusstaadiumis veel ilmselgelt menetluse lõpptulemust ega too kaasa selle sisulist õigusvastasust. Samuti ei muuda see võimatuks lõpliku otsustuse õiguspärasuse hindamist. Kohaliku omavalitsuse eelistus ei ole maavanemale siduv. Seega puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja halduskohus on õigustatult kaebuse jätnud läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ka selles, et taotlus vallavolikogu otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi kohustamistaotlusest tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas aitab tuvastamiskaebuse iseseisev rahuldamine kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsmisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. FIE Kalle Lehemets esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja võtta esialgne kaebus menetlusse või saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebust põhjendab FIE Kalle Lehemets sellega, et Konguta Vallavolikogu
  2. detsembri
  3. a otsus nr 27 on menetlustoiming, mis on iseseisvalt vaidlustatav ja mille õiguspärasust tuleb halduskohtul hinnata. Juhul kui maavanem kaevatava otsusega tehtud ettepaneku kinnitab, on kaebaja õiguste riive ilmne. Ettepaneku tagasilükkamise korral lisandub täiendav menetlusetapp, mis ei ole samuti kaebaja huvides. Kassaator selgitas, et halduskohtusse esitatud kaebuse eesmärgiks on saavutada, et Konguta Vallavolikogu vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja eelistamise küsimuse uuesti läbi vaataks, sõltumata sellest, kas vaidlustatud otsust käsitada haldusakti või toiminguna.
  4. Konguta Vallavolikogu vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et kassaator ei vasta MaaRS 233 lg-s 2 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks füüsilisest isikust ettevõtjale sätestatud tingimustele, kuna FIE Kalle Lehemetsa maaomand ei piirne kasutusvaldusesse antava maaga. Seega ei saa vaidlustataval otsusel olla vahetut mõju kaebaja õigustele. Lisaks märgib vastustaja, et Tartu maavanema
  5. aprilli
  6. a korraldusega nr 262 on vaidlusaluse maatüki kasutusvaldusesse saajaks kinnitatud FIE Hardi Tarto. Seega on maavanem pidanud volikogu ettepanekut õiguspäraseks ja leidnud, et FIE Hardi Tarto vastab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajale kehtestatud nõuetele.
  7. Kolmas isik FIE Hardi Tarto vaidleb samuti määruskaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon on õige, kuna kaebajal puudus põhjendatud huvi Konguta Vallavolikogu
  8. detsembri
  9. a otsuse nr 27 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja maaomand ei piirne kasutusvaldusesse antava maaga. Seetõttu ei vasta kaebaja MaaRS § 233 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning tal ei ole võimalik vaidlusalust maatükki kasutusvaldusesse saada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  10. Halduskohus on tagastanud FIE Kalle Lehemetsa kaebuse, tuginedes

§ 23lg 3 p-le 1, leides, et Konguta Vallavolikogu 21.

detsembri 2009. a otsus nr 27 ei saanud rikkuda kaebaja õigusi. Kolleegium on jätkuvalt varasemas praktikas väljendatud seisukohal, et kohus võib jätta kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ja tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud (vt

  1. juuni
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10,
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-21-09,
  5. mai
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-9-08). Seega on asjas vaidlus selles, kas Konguta Vallavolikogu
  7. detsembri
  8. a otsus nr 27, millega otsustati eelistada ja esitada maavanemale otsustamiseks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana Lembivere külas asuva maatüki P4 osas FIE Hardi Tartot, võis rikkuda FIE Kalle Lehemetsa õigusi ja kas seetõttu on FIE Kalle Lehemetsal kaebeõigus vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks halduskohtus.
  9. Vastavalt MRS § 23³ lg-le 6 otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi. Maavanemale tehtava vallavolikogu ettepaneku õiguslikku olemust ja selle vaidlustamise võimalikkust selgitas kolleegium
  10. juuni
  11. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-
  12. Kolleegium asus seisukohale, et vallavolikogu otsus on menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine halduskohtus on erandina võimalik. Kolleegium märkis, et lõpliku otsuse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja osas juhul, kui ühte maatükki kasutusvaldusse soovinud mitu isikut omavahel kokkuleppele ei jõua, teeb maavanem. Maavanemal on õigus volikogu ettepanekuga mitte nõustuda ja saata asi volikogule tagasi uueks otsustamiseks, seda ka juhul, kui maavanem leiab, et volikogu otsus ei ole õiguspärane. Siiski saab maavanem otsustada üksnes volikogu ettepaneku alusel, mistõttu volikogu ettepanek võib rikkuda eelistuseta jäänud taotleja õigusi ja muutuda lõplikuks juhul, kui maavanem sellega nõustub. Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde ja leiab, et sarnaselt tuleb vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluses antud vallavolikogu otsust käsitleda ka käesolevas asjas.
  13. Konguta Vallavolikogu
  14. detsembri
  15. a otsus nr 27 on menetlustoiming.

§ 26

lg 1 pst 1 tulenevalt saab halduskohus tühistada õigusvastase haldusakti, kuid sama lõike punkti 3 kohaselt on halduskohtul toimingu osas volitus õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna Konguta Vallavolikogu

  1. detsembri
  2. a otsust nr 27 kui menetlustoimingut tühistada ei saa, siis ei ole kohtul võimalik tühistamiskaebust lahendada ja kohtud on põhjendatult jätnud tühistamiskaebuse läbi vaatamata.
  3. Kohustamisnõudele hinnangu andmisel on kohtud asunud seisukohale, et kaevatav otsus ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maavanem saab otsustada Konguta vallas Lembivere külas asuva maatüki P4 kasutusvaldusesse andmise Konguta Vallavolikogu ettepanekul. Maavanemal ei ole õigust otsustada maatüki kasutusvaldusesse andmist isikule, kelle suhtes vallavolikogu ei ole maavanemale vastavat ettepanekut teinud. Seetõttu võib Konguta Vallavolikogu
  4. detsembri
  5. a otsus nr 27 kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumise. Kuna õiguste rikkumine kaevatava toiminguga on võimalik, siis ei esine käesolevas asjas

§ 23

lg 3 p-s 1 nimetatud olukorda ja kohtud on alusetult jätnud kohustamiskaebuse läbi vaatamata. 14.

§ 7

lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt

§ 10lg-le 3 peab menetlusosaline oma põhjendatud huvi kaebuses ära näitama.

Kaebajal ei ole kohustust põhjendatud huvi äranäitamiseks olukorras, kus ta on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, taotledes haldusorganile ettekirjutuse tegemist menetlustoimingu uueks sooritamiseks ja esitanud eraldi vastava varasema toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleb FIE Kalle Lehemetsa kaebuse Konguta Vallavolikogule ettekirjutuse tegemise lahendamiseks võtta seisukoht ka Konguta Vallavolikogu

  1. detsembri
  2. a otsuse nr 27 õigusvastasuse osas. Kolleegium nõustub kohtutega aga selles, et põhjendatud huvi küsimus tuleb kohtul lahendada sellisel juhul, kui kohus tagastab üksnes kohustamiskaebuse enne menetlusse võtmist või jätab juba menetlusse võetud kohustamiskaebuse läbi vaatamata, kuid tuvastamiskaebuse osas jätab sellised otsused tegemata.
  3. Vastuses määruskaebusele on Konguta Vallavolikogu väitnud, et Tartu maavanema
  4. aprilli
  5. a korraldusega nr 262 on vaidlusalune vallavolikogu otsus kinnitatud ja maatüki kasutusvaldusesse saajaks määratud FIE Hardi Tarto. Eelmenetluse jätkamisel peab halduskohus selgitama, kas maatüki kasutusvaldusesse andmise menetluses on antud asja lõplikult otsustav haldusakt. Kui maavanema korraldusega on maa kasutusvaldusesse saaja otsustatud, siis tuleb halduskohtul hinnata, kas kaebaja kohustamistaotluse rahuldamine on jätkuvalt võimalik. Kolleegium osutas
  6. juuni
  7. a määruses asjas nr 3-3-1-20-10, et kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik, saab pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Järelikult saab kohus sellise kaebuse tagastada

§ 11

lg 31 p 5 alusel või jätta kaebuse läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Kui halduskohus leiab, et kohustamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab kohus selgitama, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamistaotluse iseseisvaks rahuldamiseks. Vajadusel peab kohus siinjuures juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks.

  1. Konguta Vallavolikogu ja FIE Hardi Tarto on vastuses määruskaebusele asunud seisukohale, et vallavolikogu vaidlustatud otsus ei saanud rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et kaebaja maaomand ei piirne kasutusvaldusesse antava maatükiga. Seega ei vasta kaebaja MaaRS § 233 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning MaaRS § 233 lg-st 3 tulenevalt ei ole tal õigust esitada avaldust vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemiseks. Kolleegium märgib, et vastustaja ja kolmanda isiku väidetele saab anda hinnangu FIE Kalle Lehemetsa kaebuse sisulise lahendamise käigus. Konguta Vallavolikogu
  2. detsembri
  3. a otsuses nr 27, samuti sellele eelnenud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluses on FIE Kalle Lehemetsa käsitatud isikuna, kes vastab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejale kehtestatud tingimustele. Seega on vastustaja ise pidanud kaebajat menetlusosaliseks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise menetluses.
  4. Vastavalt

§ 743

lg-le 2 kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud ringkonnakohtule või teisele ringkonnakohtule. Seega lahendab Riigikohus määruskaebuse esemeks oleva vaidluse ise ja saadab asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule juhul, kui Riigikohus ise ei saa asja lahendada näiteks seetõttu, et asjas on vaja koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile antud ringkonnakohtu hinnangut. Käesolevas asjas on FIE Kalle Lehemets taotlenud Riigikohtult ringkonnakohtu määruse tühistamist ja esialgse kaebuse menetlusse võtmist või asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule saatmist. Kolleegium märgib, et FIE Kalle Lehemets on ekslikult taotlenud kaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebusega on vaidlustatud kohtu otsustus jätta kaebus läbi vaatamata, mitte keelduda kaebuse menetlusse võtmisest. FIE Kalle Lehemetsa kaebuse menetlusse võtmise on halduskohus otsustanud eraldi määrusega 8. veebruaril 2010. Seega ei saa kolleegium rahuldada taotlust võtta esialgne kaebus menetlusse. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka asja ringkonnakohtule uueks lahendamiseks saatmist. Asja lahendamiseks ei ole vaja täiendavaid asjaolusid välja selgitada ega tõendeid hinnata ja kolleegium saab asja ise lahendada. Seetõttu oleks asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmine vastuolus

§ 743lg-s 2 sätestatud põhimõttega ja tooks kaasa menetluse põhjendamatu venimise.

Kolleegium arvestab veel asjaoluga, et ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on FIE Kalle Lehemets taotlenud halduskohtu määruse tühistamist. Nendel põhjustel mõistab kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebuse taotlust selliselt, et kaebaja soovib nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks.

  1. Eeltoodule tuginedes tuleb FIE Kalle Lehemetsa määruskaebus rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määruse ja Tartu Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a määruse haldusasjas nr 3-10-223 osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebus Konguta Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks ja Konguta Vallavolikogu
  6. detsembri
  7. a otsuse nr 27 õigusvastasuse tuvastamiseks. Selles osas tuleb asi saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 90 lg 2 tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.