← Eesti

3-1-1-90-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-90-10 Otsuse kuupäev

  1. november 2010 Kohtukoosseis Eestistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Hannes Kiris Kohtuasi Pärnu Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus väärteoasjas OÜ K karistamises maksukorralduse seaduse § 153¹ lg 2 järgi ja T.V. karistamises maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  4. juuni
  5. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-373 Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Maksu- ja Tolliamet ning OÜ K ja T.V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev
  6. oktoober 2010 Istungil osalenud isikud Maksu- ja Tolliameti esindajad Kevin Siivelt ja Nikolai Majerovitš, OÜ K ja T.V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Pärnu Maakohtu
  8. märtsi
  9. a määrus, millega ennistati OÜ K ja T.V. kaebuste esitamise tähtaeg ja kaebused loeti esitatuks õigeaegselt ning Pärnu Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsus, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti otsused OÜ K ja T.V. suhtes ning väärteomenetlused lõpetati aegumise tõttu.
  12. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti kassatsioon.
  13. OÜ K ja T.V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde kassatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Väärteoasja materjalidest nähtub, et
  15. detsembril
  16. a koostas Maksu- ja Tolliamet väärteoprotokollid OÜ K ja sama osaühingu juhatuse liikme T.V. kohta vastavalt MKS § 1531 lg 2 ja MKS § 1531 lg 1 järgi. Menetlusalused isikud said samal kuupäeval ka protokollid kätte ning protokollides märgitu kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia kätteandmisest menetlusalusele isikule või tema kaitsjale. Maksu- ja Tolliameti
  17. jaanuari
  18. a otsusega karistati OÜ K MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga ja
  19. jaanuari
  20. a otsusega sama osaühingu juhatuse liiget T.V. MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga. Mõlemas otsuses on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
  21. veebruaril
  22. a, s.o hiljem kui 15 päeva jooksul, esitasid OÜ K ja T.V. kaebused Pärnu Maakohtule Maksu- ja Tolliameti eelnimetatud otsuste peale, kusjuures kaebustes ei taotletud kaebuste esitamise tähtaja ennistamist. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p-le 1 jätab maakohtunik määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud sama seadustiku § 114 lg-s 4 sätestatud 15-päevast tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Nii ka Pärnu Maakohus toimis, jättes
  23. veebruaril 2010 OÜ K ja T.V. kaebused Maksu- ja Tolliameti otsuste peale sama kuupäeva kohtumäärusega läbi vaatamata ja tagastas kaebused. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Kaebused ei ole esitatud tähtaegselt ja tähtaja ennistamist pole taotletud. Kohus analüüsis ka tähtaja rikkumise põhjuseid ja tuvastas, et kaebajad on põhjendamatult ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Tähtaeg pole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, kas isikuvälistel (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) või isikuga vahetult seotud asjaoludel (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms), mistõttu kaebused tuleb jätta läbi vaatamata. Määruses sedastati ka edasikaebamise kord, mille kohaselt võis esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või oleks pidanud teada saama. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, millal OÜ K ja T.V. vaidlustatavast määrusest teada said. Osaühingule on määrus saadetud käsipostiga, kuid lisatud teatisest nähtub, et saadetist ei õnnestunud kätte toimetada ja määrus on tagastatud Pärnu Maakohtule (tl 68-69).
  24. Pärnu Maakohtu
  25. veebruari
  26. a kohtumääruse peale esitas T.V. samale kohtule määruskaebuse
  27. märtsil 2010, s.o 17 päeval pärast kohtumääruse tegemist. Määruskaebuses taotles ta määruse tühistamist ja kaebuste menetlusse võtmist. T.V. leidis, et maakohtu seisukoht ei ole õige, sest tema sai alles
  28. jaanuaril 2010, mil maksuamet väljastas temale elektrooniliselt otsused, teadlikuks asjaolust, et nii teda kui ka tema äriühingut on Maksu- ja Tolliameti poolt karistatud. Olles kindel, et edasikaebus tuleb esitada kohtule, kus lahendati vaidlust selle üle, kas ametile deklareeritud tehingud toimusid või mitte ja kus leiti, et nii tema kui ka tema firma on õigesti toiminud, esitas ta kaebused Tallinna Halduskohtusse. Kui
  29. veebruaril 2010 Tallinna Halduskohtu määrusest selgus, et väärteomenetluses tehtud otsust saab vaidlustada maakohtus mitte aga halduskohtus, edastas ta viivitamatult kaebused Pärnu Maakohtusse. Taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei pidanud ja ei pea ta siiani vajalikuks, sest kaebused on esitatud tähtaegselt. Samas märkis T.V., et kui asja menetlemist takistab taotluse puudumine kaebetähtaja ennistamiseks, siis ta selle esitab. Tähtaeg tuleb ennistada seetõttu, et esines kaebeõiguse realiseerimise takistus. Kuna Maksu- ja Tolliamet jättis mulje, et väärteoprotokollile esitatud vastuväiteid on arvesse võetud ja väärteomenetlus lõpetatud, siis jäi kaebeõiguse teostamiseks vaid üks päev, mis ei olnud piisav.
  30. Pärnu Maakohtu
  31. märtsi
  32. a kohtumäärusega T.V. määruskaebus rahuldati, Pärnu Maakohtu
  33. veebruari 2010 määrus tühistati, OÜ K ja T.V. kaebuste esitamise tähtaeg ennistati ning mõlemad kaebused loeti esitatuks õigeaegselt. Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Määruskaebuses toodud asjaoludel tuleb ennistada kaebuste esitamise tähtaeg. Kohus luges määruskaebusest välja kaebuste esitajate taotluse kaebuste esitamise tähtaja ennistamise vastavalt VTMS § 118 lg 2 p-le
  34. Kaebused määrati kohtulikule arutamisele maakohtu
  35. märtsi 2010 määrusega.
  36. Pärnu Maakohtu
  37. juuni 2010 otsusega tühistati Maksu- ja Tolliameti
  38. jaanuari 2010 otsus OÜ K karistamises MKS § 1531 lg 2 järgi ja
  39. jaanuari 2010 otsus T.V. karistamises MKS § 1531 lg 1 järgi ning menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärtegude aegumistähtaja möödumise tõttu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  40. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid
  41. juulil 2010 kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet ning
  42. augustil 2010 T.V. ja OÜ K kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde.
  43. Maksu- ja Tolliamet taotleb Pärnu Maakohtu
  44. juuni
  45. a otsuse tühistamist ning kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, sest kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu otsus õigustühine. 6.1 Kassatsioonis leitakse, et kohtuvälise menetleja
  46. ja
  47. jaanuari
  48. a otsused on jõustunud ning Pärnu Maakohtul puudus õiguslik alus asja menetleda, kuna määruskaebetähtaja ennistamine maakohtu poolt oli ebaseaduslik. Kohtudokumentide registri kohaselt said T.V. ja OÜ K Pärnu Maakohtu
  49. veebruari
  50. a määruse kaebuste läbivaatamata jätmise kohta kätte käsipostiga
  51. veebruaril
  52. a. Menetlusalused isikud esitasid määruskaebuse alles
  53. märtsil
  54. a, seega kuus päeva pärast määruskaebuse esitamise tähtaega (10 päeva). Määruskaebuse kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitatud ja Pärnu Maakohus pole seda KrMS § 172 lg 1 alusel ennistanud. Järelikult oli Pärnu Maakohtu
  55. veebruari
  56. a määrus VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustunud. 6.
  57. Kohtuväline menetleja märgib, et isegi kui määruskaebus oleks esitatud tähtaegselt või kui selle esitamise tähtaeg oleks ennistatud vastavalt KrMS § 172 lõikele 1, ei oleks kohus saanud seda rahuldada, sest tuginevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  58. jaanuari
  59. a otsusele puudusid kaebajal objektiivsed takistused, mis tegid võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Järelikult puudus mõjuv põhjus tähtaja mööda laskmiseks ja selle ennistamiseks kohtu poolt. 6.3 Kassaator leiab samuti, et käesolevas olukorras on võimalik maakohtu lahendi tühistamine ja kohtuvälise menetleja otsuse jõusse jätmine VTMS § 174 p 6 mõttes. Selline lahend taastab õigusliku olukorra, milles kohtuvälise menetleja lahend jõustus
  60. jaanuaril
  61. a ning see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
  62. T.V. ja OÜ K kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. 7.1 Kassatsiooni esitaja leiab, et väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu, mida käsitatakse absoluutse menetlustakistusena, on vastuolus põhiõigusega heale nimele, kuna ei võimalda isikutel enda rehabiliteerimist läbi õigeksmõistva kohtuotsuse. Sisulise otsuse puudumine isikute süüküsimuses rikub äriühingu ja ärimehe mainet. Kohtuväline menetleja on sihilikult viivitanud menetluse alustamisega, mis kaebaja hinnangul on selgelt pahauskne ja sihikindlalt menetlusaluseid isikuid kahjustav. Samuti rikub menetluse lõpetamine aegumise tõttu isikute põhiõigust kohtulikule menetlemisele ja ärakuulamisele. 7.2 Maakohus rikkus VTMS § 105 lg 2 p 7, jättes muutmata kohtuistungi protokolli osas, mis puudutab taotlusi asja sisuliseks läbivaatamiseks. Samuti rikkus kohus VTMS § 129 lg 1, kuna ei küsinud enne nõupidamistuppa lahkumist, kas menetlusosalistel on taotlusi ning kandis protokolli moonutava konstateeringu, et menetlusosalistel taotlusi polnud. Kohus ei arvestanud ka menetlusaluste isikute kaitsja taotlustega kohtuistungi protokolli muutmiseks ja jättis VTMS § 129 lg 2 nõudeid rikkudes määrusega lahendamata menetlusaluste isikute taotluse asja sisuliseks arutamiseks.
  63. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid Maksu- ja Tolliameti esindajad ning OÜ K ja T.V. kaitsja enda kassatsioonikaebustes esitatud taotluste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  64. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Maksu- ja Tolliameti kassatsioonis väidetuga järgmistel põhjustel. 9.1 Vastavalt VTMS § 199 lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (VTMS § 114 lg 4). Käsitletavas asjas olid kohtuvälise menetleja otsused kättesaadavad Maksu- ja Tolliametis 14.-ndast jaanuarist 2010, s.o 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia kätteandmisest menetlusalustele isikutele (tl-d 33 ja 40-41). Järelikult esitati kaebused kohtuvälise menetleja otsuste peale Pärnu Maakohtule ajal, mil kaebuste esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 pst 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega. Seetõttu jättis Pärnu Maakohus seaduslikult ja motiveeritult
  65. veebruaril 2010 kaebused läbi vaatamata ja tagastas need esitajatele. 9.2 Pärnu Maakohtu
  66. märtsi
  67. a määrus, millega tühistati sama kohtu
  68. veebruari 2010 määrus, on aga põhjendamata ja ebaseaduslik. Sellest määrusest ei nähtu, kas lisaks kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebuste esitamise tähtajale ennistati kaebetähtaeg ka määruskaebusele, mis esitati samuti menetlustähtaega rikkudes. Määrus on põhjendamata, sest selles puudub kohtu argumentatsioon, miks ja millisel õiguslikul alusel ennistamise taotlus rahuldati ning milliseid objektiivseid takistusi loeti mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ületamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  69. jaanuari
  70. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152-05 ja
  71. veebruari
  72. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-07). Ühtegi taolist asjaolu menetlusaluse isiku puhul ei esinenud. T.V. ja tema kaitsja määruskaebuses esitatud väide, et kaebemenetlus väärteomenetluses on eksitav, ei ole mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  73. augusti
  74. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-55-10 p-d 11 ja 14). Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsust saab vaidlustada kaebusega maakohtule, mistõttu menetlusalune isik ja tema kaitsja olid teavitatud sellest, millisesse kohtusse kaebus esitada. Seega oleks Pärnu Maakohus pidanud T.V. ja OÜ K määruskaebuse jätma läbi vaatamata ja tagastama esitajale.
  75. Eeltoodust lähtudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus võttis menetlusse väärteoasja, milles kohtuvälise menetleja otsus oli jõustunud ja kaebetähtaegade ennistamiseks puudus alus. Seega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust VTMS § 199 lg 2 ja § 193 lg 1 mõttes, mistõttu juhindudes VTMS § 174 p-st 8 tuleb Pärnu Maakohtu
  76. märtsi
  77. a määrus ja
  78. juuni
  79. a otsus tühistada. Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium, et Pärnu Maakohtu
  80. juuni
  81. a otsus on ka vormiliselt vale, sest menetluse lõpetamine tuleb VTMS § 107 ja § 29 lg 1 p 5 kohaselt vormistada määruse, mitte otsusega.
  82. Kuna väärteotoimikust puudub kaitsja kassatsiooniteatis ja ka kassatsioon on esitatud tähtaega rikkudes, jätab kolleegium VTMS § 156 lg-te 1 ja 5 alusel kassatsiooni läbi vaatamata. Priit Pikamäe, Lea Kivi, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.