) § 423 lg 1 p 4 alusel
§-s 371 sätestatud konkreetsele alusele). Maakohus tugines määrust tehes
lg-le 1, § 86 lg-le 1 ja § 102 lg-le 3 ning leidis, et asjas väljatoodud asjaoludel ei ole otstarbekas lahendada hageja esitatud nõudeid Eesti kohtus. Poolte ja nende laste elukoht on Ameerika Ühendriikides. Poolte väidetav ühisvara asub samuti Ameerika Ühendriikides. Lisaks on Ameerika Ühendriikide kohtus menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
lg 2 p 1 järgi lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Seega annab seadus üksnes võimaluse lahendada abieluasi Eesti kohtus, kui vähemalt üks pool on Eesti Vabariigi kodanik, kuid see ei ole kohustuslik. Praeguses asjas on mõlemad pooled samal ajal ka Ameerika Ühendriikide kodanikud ja nende ühine alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides. Eksitav on hageja väide, et tema alaline elukoht on ka Eestis, kuna ta palub kohtul määrata, et lapsed jääksid elama tema juurde poolte ühises kodus Ameerika Ühendriikides. Mõlemad pooled soovivad koos abielulahutusega jagada ka poolte ühisvara ja määrata vanema õigused nende ühiste alaealiste laste suhtes. Kostja on samad nõuded esitanud Ameerika Ühendriikide kohtule New Jerseys. Seega ei ole otstarbekas lahendada Eesti kohtus eraldi abielulahutuse asja, kuigi hageja väitel võeti tema hagi Eesti kohtus menetlusse enne kostja nõuet. Kinnisasi, mille jagamist hageja soovib, asub samuti Ameerika Ühendriikides. Eestis asuvate kinnisasjade kohta märkis hageja, et need ei kuulu poolte ühisvara hulka, kuna omandati enne abielu sõlmimist. Vanema õigused alaealiste laste suhtes, kes on sünnist saati elanud Ameerika Ühendriikides, tuleb
lg 1 ja
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palus alama astme kohtute määrused tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus
lg-t 5, kui ei võtnud seisukohta hageja väite kohta, et hageja nõuded tuleb lahendada Eesti kohtus, kuna abikaasade varasuhetele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 58 järgi Eesti õigust. Ringkonnakohus märkis vääralt, et samade nõuetega hagi on ka Ameerika Ühendriikide kohtus menetluses. Kostja esitas küll Ameerika Ühendriikide kohtule
lg 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule abielulahutuse hagi läbivaatamise jätkamiseks ning ühisvara jagamise haginõude ja laste elukoha (hooldusõiguse) määramise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse
Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus
lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Seega tuleb kohtul avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama (vt Riigikohtu 28. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 15). Asi allub
lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt võib Eesti kohus selle lahendada, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik ja Ameerika Ühendriigid ei ole koos ühegi välislepingu osalised, kelle suhtes kehtiks välislepingus abielu lahutamise, abikaasade ühisvara jagamise või abikaasade ühiste laste hooldusõiguse määramise nõuete kohtualluvuse sätted. Seega tuleb Eesti kohtul kontrollida asjas esitatud nõuete rahvusvahelist kohtualluvust tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. 14. Abieluasja, sh abielu lahutamise ja abikaasade varalisest vahekorrast tuleneva nõude kohtualluvus on sätestatud
§-s 102. Rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides saab kohus lähtuda
lg-st 2, mille järgi võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või mõlema abikaasa elukoht on Eestis või ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Maakohus jättis hageja nõuete rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides põhjendamatult viimati nimetatud sätte arvestamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et Eesti kohus võib
lg 2 p 1 järgi lahendada abieluasja, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Samas asus ringkonnakohus
lg-t 2 tõlgendades väärale seisukohale, et selle sätte järgi on Eesti kohtul küll võimalus vaadata abieluasi ise läbi, kuid see ei ole kohustuslik. Kolleegium sellise arusaamaga ei nõustu. Kuna kohtualluvus tähendab
lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus, siis tuleb ka
Sellest tulenevalt on
lg-s 2 sätestatud asjaolude esinemise korral isikul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Sõna "võib" tuleb
lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna "saab" tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Eeltoodu kohaselt oli hagejal õigus esitada Eesti kohtule nii abielu lahutamise kui ka abikaasade varasuhtest tulenevaid nõudeid. Lisaks abieluasjade rahvusvahelisele kohtualluvusele on
§-s 102 sätestatud erisäte ka abieluasjade riigisisese kohtualluvuse kohta. Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse
lg 3 järgi hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi ning kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kui asi allub Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule, lahendab
Ülalnimetatut arvestades esitas kostja hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades õigesti abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevad nõuded Harju Maakohtule. 15. Vastuseks määruskaebusele juhib kolleegium tähelepanu, et abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel ei ole tähendust asjaolul, millises riigis asub abikaasade vara. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei võtnud seisukohta hageja väite kohta, et hageja nõuded tuleb lahendada Eesti kohtus, kuna abikaasade varasuhetele kohaldatakse Eesti õigust, kuid viidatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Kolleegiumi arvates ei sõltu abieluasja rahvusvaheline kohtualluvus sellest, millise riigi õigust tuleb abikaasade varasuhetele kohaldada. Iseenesest võib olla õige hageja väide, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätete järgi tuleb poolte varasuhtele kohaldada Eesti õigust, kuid õige ei ole see, et viidatud sätetel on tähtsust rahvusvahelise kohtualluvuse kindlakstegemisel. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud
Kui asi allub Eesti kohtule, tuleb kohtul järgmiseks selgitada, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada. Abikaasade varasuhetele kohaldatav õigus on Eesti õiguses sätestatud REÕS §s 58. 16. Lapse suhtes vanema õiguste (hooldusõiguse) määramise nõude kohtualluvus on sätestatud
lg-s 1 ja § 116 lg-s 1 nende koostoimes.
lg 1 p 2 järgi on lapse suhtes vanema õiguste (hooldusõiguse) määramise asjad hagita perekonnaasjad. Üldjuhul kohaldatakse hagita perekonnaasjadele
lg 1 järgi
§s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.
sätestab eestkosteasjade kohtualluvuse.
lg 1 teise lause järgi võib Eesti kohus lahendada eestkosteasja, kui eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis, samuti kui eestkostet vajav isik või eestkostetav vajab muul põhjusel Eesti kohtu kaitset, mh kui Eestis asub tema vara. Maakohus tuvastas, et laste elukoht on Ameerika Ühendriikides, kuid ei viidanud laste elukoha määramise nõuet menetlusse võtmata jättes ühelegi rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivale sättele. Ringkonnakohus viitas laste elukoha määramise nõude rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides õigesti
lg-le 1 ja §-le 110, kuid asus põhjendamatult seisukohale, et viidatud sätete järgi määrab vanema õigused lapse suhtes (hooldusõiguse) igal juhul lapse elukoha järgne kohus. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab
lg-t 1 ja § 110 lg-t 1 koosmõjus tõlgendades, et Eesti kohus võib lahendada lapse suhtes vanema õiguste (hooldusõiguse) määramise asja, kui laps, kelle suhtes hooldusõigust määrata soovitakse, on Eesti Vabariigi kodanik või kui selle lapse elukoht on Eestis, samuti kui laps vajab muul põhjusel Eesti kohtu kaitset. Asja materjalidest ei nähtu, et alama astme kohtud oleksid rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides selgitanud välja kõik olulised asjaolud. Kuigi laste elukoht ei ole alama astme kohtute tuvastatu kohaselt Eestis, võib Eesti kohus lahendada lapse elukoha (hooldusõiguse) määramise asja eelkõige ka siis, kui laps on Eesti Vabariigi kodanik. Kolleegium märgib, et ka
lg-s 1 sätestatud asjaolude esinemise korral on isikul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse ning kui isik on seda teinud, peab kohus asja lahendama ega saa keelduda asja menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Lisaks lapse suhtes vanema õiguste (hooldusõiguse) määramise rahvusvahelisele kohtualluvusele on
lg-s 3
lg 1 kaudu sätestatud ka lapse suhtes vanema õiguste (hooldusõiguse) määramise riigisisene kohtualluvus.
lg 3 järgi lahendab eestkosteasja üldjuhul eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Kui eestkostet vajaval isikul ei ole Eestis elukohta või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib
lg 6 järgi asja lahendada kohus, kelle tööpiirkonnas isik või tema vara kaitset vajab, või Harju Maakohus. Viidatud sätetest tuleneb, et kui Eesti kohus võib ülalviidatud rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi lapse suhtes vanema õiguste (hooldusõiguse) asja lahendada, määratakse riigisisene kohtualluvus kindlaks üldjuhul lapse elukoha järgi ning kui lapse elukoht ei ole Eestis või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis võib igal juhul lapse suhtes vanema õiguse (hooldusõiguse) määramise asja lahendada Harju Maakohus. Ülaltoodut arvestades tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada, kas Eesti kohus saab poolte ühiste laste elukoha (hooldusõiguse) määramise nõude lahendada. 17. Kolleegium leiab, et kui Eesti kohus võib talle esitatud nõudeid lahendada, ei saa ta keelduda esitatud nõuete lahendamisest põhjusel, et üks pooltest on samad nõuded esitanud ka mõne teise riigi kohtule. See asjaolu võib anda alust asja menetlus
Kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud kohtualluvuse järgi pädeva välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus
lg 1 järgi hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse. Viidatud sätet arvestades leidis maakohus vääralt, et haginõue tuleb jätta läbi vaatamata ja ühisvara jagamise ning laste elukoha (hooldusõiguse) määramise nõue menetlusse võtmata mh põhjusel, et Ameerika Ühendriikide kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Iseenesest on õige, et Eesti kohus ei võta hagiavaldust
lg 1 p 5 järgi menetlusse või jätab
lg 1 p 4 järgi hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, kuid viidatud sätted käivad üksnes riigisiseste menetluste kohta ja neil ei ole tähendust rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel, mille kohta on sätestatud eraldi regulatsioon
§-s
lg 1¹ kui ka § 362 lg 1 järgi hagi kohtusse jõudmise aega tingimusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Välisriigi kohtu menetlusse loetakse asi
lg 2 järgi võetuks siis, kui välisriigi kohus on hagi suhtes teinud esimese menetlustoimingu. Kui samad nõuded saab lugeda Ameerika Ühendriikide kohtus menetluses olnuks enne seda, kui hageja esitas oma nõuded, tuleb maakohtul kaaluda, kas
18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb
lg 4 esimese lause alusel tagastada hagejale määruskaebuselt tasutud kautsjon.
lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus
Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.