RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

) ja veeseadusega (VeeS); 2)

§ 38

lg 1 p 4 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius Kiruvere järve kaldal 50 m.

§ 38

lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele või veeliiklusrajatisele. Vaidlustatud ehitusloa lisaks oleva paadikuuriks nimetatud hoone ehitusprojekti kohaselt moodustab paadikuur kogu hoone ehitusalusest pindalast vaid 22,4%. Ülejäänud pinnal asuvad puhke- riietus- ja leiliruum. Sellisele hoonele ehituskeeluvööndis ehitus- ja kasutusloa väljastamine on õigusvastane; 3) detailplaneeringuga on looduskaitseseadust rikkudes kavandatud ehituskeeluvööndisse tehistiigi rajamine, millele ehitisregistri andmetel pole väljastatud ehitusluba; 4) Kõue Vallavalitsuse keskkonnanõunik kooskõlastas planeeringu eskiisi märkusega, et piirdeaia võib rajada vaid hoonete, mitte kogu kinnistu ümber. Sama nõuet rõhutas Harjumaa Keskkonnateenistus

1. aprilli 2006 kirjas nr 30-12-3/1748-2, eesmärgiga tagada rohekoridori toimimine ja vaba liikumine kallasrajal.
2. juuniks 2008 oli aga aed rajatud maaüksuse piirile. Tori I maaüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa, seega puudub maaüksusel õuemaa ning jääb arusaamatuks, millises osas on haldusorganid piirdeaia rajamist ette näinud. Halduskohtu istungil täpsustas Keskkonnainspektsioon oma nõuet detailplaneeringu osas, paludes selle tühistada üksnes osas, millega on lubatud tiigi ja paadikuuri rajamine ehituskeeluvööndisse.
3. Tallinna Halduskohus jättis
4. detsembri
5. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2198 protesti rahuldamata ja mõistis Keskkonnainspektsioonilt kolmanda isiku OÜ Grove Invest kasuks välja õigusabikulud 35 000 kr. Halduskohtu otsuse kohaselt: 1) protesti esitajal oli pädevus protesti esitamiseks; 2) vaidlustatud detailplaneeringu tühistamine nõutud ulatuses ei ole võimalik. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Kuna detailplaneeringuga kavandatud paadikuurile on antud ehitusluba, kuur on lõpuni valmis ehitatud ning sellele on antud ka kasutusluba, on detailplaneering selles osas realiseeritud ning kaotanud oma kehtivuse. Planeeringuga kavandatud tehistiiki ei ole kohtuotsuse tegemise hetkeks rajatud. Ei saa välistada, et tiik rajatakse kalakasvatusrajatisena, mida

§ 38lg 5 p 5 kohaselt tohib ehituskeeluvööndisse rajada.

Tiigi õiguspärase rajamise võimalikkuse küsimus tuleb lahendada edaspidi tiigile ehitusloa andmise menetluses; 3) ka ehitusloa tühistamine ei ole enam võimalik, kuna seoses paadikuuri valmimisega on ehitusluba kehtivuse kaotanud. Seetõttu pole vaja anda hinnangut ehitusloa õiguspärasusele; 4) kasutusloa tühistamine ca 9 kuud pärast kasutusloa väljastamist esitatud protesti alusel ei ole võimalik tulenevalt kolmanda isiku OÜ Grove Invest usalduse kaitsest. Kasutusloa tühistamiseks puudub ülekaalukas avalik huvi, kuivõrd ka kõige kitsamas kohas on kallasrada 2,5 m ulatuses vaba ning seega läbitav. Lisaks ei saa kasutusluba tühistada põhjusel, et vaidlustatud ehitusluba ei ole tühistatav. Kasutusloa saaks tühistada kui valminud ehitis ei vastaks ehitusloale. Sellesisulisi väiteid protestis aga esitatud ei ole.

1. Keskkonnainspektsioon esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja protest rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt vaidlustatud detailplaneering ja ehitusluba on kehtivuse kaotanud. Detailplaneering ja ehitusluba omavad tähendust ka juba püstitatud ehitise õiguspärasuse aspektist. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrusest haldusasjas nr 3-3-2-1-08 saab järeldada, et ehitusloa tühistamine on võimalik ka pärast kasutusloa väljastamist; 2) küsitav on, kas paadikuurile üldse on antud nõuetekohane kasutusluba. Kuigi Kõue Vallavalitsus ja kolmas isik OÜ Grove Invest käsitavad
2. jaanuari
3. a korraldust nr 15 selliselt, et sellega anti kasutusluba ka paadikuurile, on korralduse p 1 teksti kohaselt antud sellega kasutusluba üksikelamule. Kui paadikuurile pole kasutusluba antud, oleks halduskohus oma tõlgendusest lähtudes pidanud siiski hindama detailplaneeringu ja ehitusloa õiguspärasust; 3) valla väide, et detailplaneeringuga kavandatav tiik on kalakasvatusrajatis, on paljasõnaline. Detailplaneeringuga ei ole tiigile ette nähtud kalakasvatuslikku iseloomu. Kalakasvatustiigi rajamise väidet ei kinnita ka ülejäänud Tori I kinnistule rajatud ja kavandatud ehitised. Ehitusprojekt koostatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel, seega ei ole võimalik koostada kalakasvatusrajatise ehitusprojekti, kui detailplaneering seda otseselt ette ei näe. Antud juhul on detailplaneeringu alusel võimalik taotleda ehitusluba rajatisele, mille ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud; 4) halduskohus on vääralt kaalunud avalikku huvi ja kolmanda isiku usalduse kaitset. Avalikuks kasutuseks mõeldud kallasraja laius on veeseaduses üheselt määratud eesmärgiga tagada avalikkusele reaalne võimalus veekogu kasutamiseks. Selle õiguse kitsendamine rikub avalikku huvi. Samuti rikub avalikku huvi ehituskeeluvööndisse ehitamine. Ka ehituskeeluvööndi laius on õigusaktidega määratud lähtuvalt looduskaitselistest vajadustest, mistõttu ei tule ehituskeeluvööndisse ehitamise korral asuda tuvastama seda, kas ja millisel määral keeluvööndisse ehitamine loodust kahjustab. Kiruvere järv on määratud hoiualaks, millest nähtub järve loodusliku seisundi kaitsmise olulisus; 5) kolmanda isiku usalduse kaitse ei tingi vaidlustatud haldusaktide kehtima jätmist, kuna kolmas isik pidi mõistma, et faktiliselt suvila rajamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud. Kolmas isik on tegelenud suuremahulise kinnisvaraarendusega, mistõttu peab ta olema teadlik ehitustegevuse suhtes rakenduvatest keskkonnakaitselistest piirangutest. Täiendavalt on usalduse kaitse välistatud ka

§ 38

lg 9 alusel, mille kohaselt, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus samas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati, õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
2. märtsi
3. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
4. augusti
5. a korralduse nr 145 ja
6. septembri
7. a korralduse nr 156 tervikuna ning
8. jaanuari
9. a korralduse nr 15 osas, millega otsustati väljastada paadikuuriks nimetatud ehitisele kasutusluba. Protsessiosaliste menetluskulud jättis ringkonnakohus nende endi kanda. Ringkonnakohus leidis: 1) halduskohus on õigesti järeldanud, et Keskkonnainspektsioonil on protesti esitamise õigus. Vaidlustatud detailplaneeringu ja ehitusloa puhul ei ole HMS § 61 lg-s 2 sätestatud haldusakti kehtivuse lõppemise alus kohaldatav. Detailplaneeringuga määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel. Seetõttu ei mõjuta ehituslubade väljastamine detailplaneeringu regulatsiooni kehtivust. Ehitusseaduse (EhS) kohaselt on ehitusluba tähtajatu. Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-33-05 tõepoolest osundanud sellele, et kui ehitusloa alusel on rajatis välja ehitatud, on loa kehtivus lõppenud ja selle tühistamine kohtu poolt pole enam võimalik, kuid haldusasjas nr 3-3-1-25-02 on väljendatud seisukohta, et ehitusloal on ka pärast ehitise valmimist tuvastav funktsioon ning et võimalik on ehitusloa tühistamine pärast ehitise valmimist. Ka haldusasjas nr 3-3-2-1-08 tehtud Riigikohtu lahendist saab järeldada pärast ehitise valmimist ehitusloa tühistamise võimalikkust; 2) õige on halduskohtu seisukoht, et kasutusloa eesmärk on fikseerida ehitise vastavus ehitusloale ja ehitusprojektile. Kuivõrd ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et ehitusluba on tühistatav, on võimalik ka kasutusloa tühistamine, kuna ehitusloa tühistamisel langeb ära kasutusloa väljastamise õiguslik eeldus; 3) ehituskeeld kallasrajal ei laiene muuhulgas sadamaehitisele või veeliiklusrajatisele. Sellegipoolest peaks detailplaneeringuga ehitiste kavandamisel vältima kallasraja sulgemist suuremas ulatuses kui vajalik. Detailplaneeringule protesti esitamisel on Keskkonnainspektsioon tuginenud üksnes väärale seisukohale, et paadikuuri rajamine kallasrajale on seaduse kohaselt keelatud. Tuginetud ei ole seisukohale, et kaalutlusõigust kallasrajaga seonduva avaliku huvi riivamisel oleks teostatud ebaõigesti. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus protesti lahendamisel nimetatud küsimust, vaid piirdub tõdemusega, et protestis toodud asjaolud ei kinnita selles osas detailplaneeringu vastuolu seadusega; 4) vaidlustatud detailplaneering on õigusvastane tehistiigi rajamise tõttu ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringust peaks ilmnema kavandatava rajatise tulevane võimalik sihtotstarve. Kui kavandatava ehitise olemus jääb planeerimismenetluses segaseks, ei ole võimalik planeerimisdiskretsiooni õige teostamine, sh ehitise püstitamise ning asukohavalikuga seonduvate erinevate avalike ja erahuvide kaalumine. Ehituskeeluvööndisse kavandatud määratlemata otstarbega tiigi puhul ei ole alust eeldada, et tegemist on

§ 38lg 5 alusel lubatud erandjuhuga.

Käesoleval juhul ei viita miski sellele, nagu võidaks detailplaneeringus ette nähtud tiiki tulevikus rajada kalakasvatusrajatisena, selle vastu räägib ka tiigi asukohavalik vahetult elamu-esindushoone ees; 5) vaidlustatud ehitusluba on väljastatud vastuolus detailplaneeringuga, mille kohaselt võis antud kohta ehitada paadikuuri. Ehitusprojekti ja kasutusloa kohaselt on loa alusel püstitatud ehitises muu hulgas puhkeruum, riietusruum, 2 kööginišši ja 3 tualettruumi, pesemisvõimalus vanni/duši ja sauna näol ning küttesüsteem. Kasutusloa kohaselt on ehitise kasutamise otstarbeks mh "suvila/aiamaja". On ilmne, et tegemist ei ole mitte paadikuuriga, vaid eluruumina (saunsuvila) kasutatava hoonega. Sellise hoone rajamine ehituskeeluvööndisse on vastuolus ka looduskaitseseadusega; 6) ehitusloa tühistamine selle õigusvastasuse tõttu mõjutab ka kasutusloa õiguspärasust. Et korraldusega nr 15 anti kasutusluba ühtaegu kahele ehitisele, tuleb seda õigusvastasena käsitada vaid osaliselt - osas, millega otsustati väljastada kasutusluba nr KÕUE-3/08; 7) protesti ei saa jätta rahuldamata kolmanda isiku õiguspärasele ootusele tuginedes. Rakendub

§ 38

lg 9, mille kohaldamine pole vähemalt käesoleval juhul vastuolus põhiseadusega, kuna samale tulemusele viiks ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 p 5 kohaldamine, mille kohaselt isik ei saa tugineda usalduse kaitsele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest teadlik oma süü tõttu. Ehituskeeluvööndi ulatus ning tähendus ei ole reeglina sedavõrd keerukas küsimus, et hoonestaja ei suudaks nõutava hoolsuse korral mõista vööndisse ehitamist lubava planeeringu või ehitusloa õigusvastasust. Kolmas isik, kelle tegelemine suuremahulise kinnisvarandusega on üldteada asjaolu, peaks oma tegevusalast tulenevalt ehitamise õiguslikku regulatsiooni eriti hästi mõistma. Kuna kolmas isik ei saa tugineda usalduse kaitsele, ei ole vajadust peatuda õigusvastaste haldusaktide kehtetuks tunnistamist tingiva avaliku huvi küsimusel; 8) ringkonnakohus jättis rahuldamata Keskkonnainspektsiooni taotluse õigusabikulude 33 403,60 kr väljamõistmiseks Kõue Vallavalitsuselt, kuna tegemist ei ole Keskkonnainspektsiooni põhitegevuse raamest väljuva kohtuasjaga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kolmas isik OÜ Grove Invest esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja esimese astme kohtu otsuse jõusse jätta. Juhul kui Riigikohus peab protesti rahuldamiseks vajalikuks

§ 38

lg 9 kohaldamist, palub kassaator jätta see säte kohaldamata ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kassatsioonkaebuse kohaselt: 1) ringkonnakohus on teinud otsuse nõude kohta, mida pole esitatud. Halduskohtu istungil muutis Keskkonnainspektsioon oma nõuet ja taotles detailplaneeringu osalist tühistamist. Ringkonnakohus tühistas aga detailplaneeringu tervikuna. Sellega on ringkonnakohus loonud ebaselge õigusliku olukorra detailplaneeringu alusel ehitatud esindushoone, samuti määratletud kitsenduste, servituutide, liikluskorralduse jm detailplaneeringuga kindlaks määratud tingimuste osas. Ringkonnakohtu selline otsus on ebaproportsionaalne; 2) põhjendamatu on HMS § 61 lg 2 kohaldamata jätmine ringkonnakohtu poolt. Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-2-1-08 ei käsitle ehitusloa tühistamist pärast kasutusloa väljastamist. Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-05 on hilisem otsusest nr 3-3-1-25-02, varasem otsus ei ole asjakohane; 3) ringkonnakohus ei hinnanud ehitusloa ja kasutusloa osas väljatoodud väidetavate rikkumiste mõju neile haldusaktidele tervikuna. Sellega on kohus võrdsustanud aktide õigusvastasuse nende tühisusega. Sisuliselt on tegemist üleminekuga tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele, mis ei ole protesti esitaja vastava taotluseta lubatav. Protestiga ei saagi õigusvastasuse tuvastamist taotleda; 4) kohalikul omavalitsusel on võimalik tulevikus keelduda tiigile ehitusloa väljaandmisest, kui loataotluses sisalduv tiigi kasutamise otstarve rikub detailplaneeringut või kohalduvaid õigusakte. Tiigi asukoht sobib hästi kalakasvatuseks; 5)

§ 40

lg 3 kohaselt saab ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Kuna Keskkonnaameti õiguseellane Harjumaa Keskkonnateenistus on detailplaneeringule heakskiidu andnud, on pädev asutus andnud ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku; 6) kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vabaks jääv kallasraja osa on 2,5 m laiune; 7) arusaamatu on paadikuuri käsitamine saunsuvilana; 8) väär on ringkonnakohtu seisukoht usalduse kaitse küsimuses. OÜ Grove Invest on kinnisvaraarendajana asjatundja kinnisvara, mitte asja-, ehitus- või planeerimisõiguse valdkonnas. Protestitud aktide tühistamisel oleksid kassaatori jaoks äärmiselt rasked tagajärjed, kuna detailplaneering on ka kinnistul asuva elamu-esindushoone ehitamise aluseks. Protesti ehitamise ajaks olid nii detailplaneering kui ehitusluba kehtinud juba enam kui kaks aastat. Sellises olukorras oleks isiku õiguspärase ootuse üleskaalumiseks ja soodustava haldusakti tühistamiseks vaja välja tuua väga kaalukad põhjendused. Protesti esitaja ei ole põhjendanud protesti niivõrd hilist esitamist; 9)

§ 38

lg 9 on põhiseadusega vastuolus osas, milles välistab absoluutselt ja kaalutlusruumita õiguspärase ootuse tekkimise võimaluse.

1. Kõue Vallavalitsus palub kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassatsioonkaebus rahuldada. Vallavalitsus nõustub kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega. Lisaks leiab vallavalitsus, et ehitusloa õigusvastasus ei too automaatselt kaasa kasutusloa õigusvastasust, viidates Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-42-
2. Käesoleval juhul ei esine ühtki ehitusseaduses sätestatud kasutusloa kehtetuks tunnistamise alust. Seadus ei sea kasutusloa õiguspärasuse eelduseks õiguspärase ehitusloa olemasolu. Usalduse kaitse küsimuses lisab vallavalitsus kassatsioonkaebuses esitatud argumentidele, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb protesti läbivaatamisel alati arvestada usalduse kaitse põhimõttega (3-3-1-41-02). Seega ei saa

§ 38lg 9 antud juhul välistada usalduse kaitse arvessevõtmist.

Ehitusloa tühistamine ja selle tõttu tekkiv ehitise lammutamise kohustus on vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. Arvesse tuleb võtta seda, et kassaator tegutses ehitusloa alusel ja heas usus. Ei esine ka ülekaalukat keskkonnahuvi. Keskkonnainspektsioon ei ole põhjendanud, et paadikuuri ehitamisega oleks kellelegi kahju tekitatud. Kuivõrd Harjumaa Keskkonnateenistus andis detailplaneeringule kooskõlastuse, ei saanud kassaator detailplaneeringu võimalikust õigusvastasusest teadlik olla, mistõttu ei saa kohaldada HMS § 67 lg 4 p-s 5 sätestatud usalduse kaitse välistamise alust. 8. Keskkonnainspektsioon palub kassatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Inspektsioon nõustub ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning lisab vastuseks kassatsioonkaebusele järgmist: 1) ringkonnakohus ei väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Detailplaneeringu täies ulatuses tühistamist on põhjendatult vajalikuks peetud tehistiigi rajamise lubamise õigusvastasuse tõttu. Detailplaneeringu tühistamine ei too kaasa õigusselgusetust nn esindushoone (detailplaneeringus "pereelamu") osas, kuna kehtivad nii hoone ehitus- kui kasutusluba. Kui kohalik omavalitsus (KOV) teeb detailplaneeringus muudatused ja kõrvaldab selle tühistamise tinginud asjaolud, on võimalik selle uus kehtestamine. Ringkonnakohus ei ole muutnud inspektsiooni kaebust ega läinud tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele; 2) ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide puhul pole võimalik rakendada HMS § 61 lg-s 2 sätestatud õiguse äratarvitamisest tingitud kehtetuks tunnistamise piirangut. Riigikohtu halduskolleegium ei ole oma lahendis asjas nr 3-3-1-33-05 märkinud, et selles muudetakse haldusasjas nr 3-3-1-25-02 väljendatud seisukohti; 3) kuigi KOV võib tulevikus mittesobiva kasutusotstarbe puhul keelduda tiigile ehitusloa väljastamisest, puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks juba detailplaneering sisaldama viidet tiigi lubatud sihtotstarbe kohta, kuivõrd sellega tuleks arvestada juba planeerimismenetluse läbiviimisel; 4) muudatused Keskkonnaministeeriumi allasutuste struktuuris ei saa mõjutada KOV haldusaktide ja planeerimismenetluse õiguspärasust, ammugi mitte pärast planeerimismenetluse läbiviimist ja haldusaktide andmist. Keskkonnainspektsioonil on hoolimata keskkonnateenistuse kooskõlastusest õigus protesti esitamiseks; 5)

§ 38

lg 9 on selle eesmärgi - looduskaitse vajadustest tulenevate piirangute järgimise saavutamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Avalik huvi ehituskeeluvööndi nõude reaalseks rakendamiseks on eelduslikult hoone püstitamisest huvitatud isiku huvist kaalukam. Isikul on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kahju hüvitamise nõue KOV vastu. Ka sel põhjusel pole

§ 38lg 9 regulatsioon isiku jaoks ülemäära koormav.

Lisaks on õiguspärase ootuse tekkimise välistamine põhjendatud, kuna

§ 38

lg 9 kehtib olukordade suhtes, mille puhul huvitatud isikul on piirangute rikkumine selge ja lihtsalt tuvastatav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT Kolleegium käsitleb esmalt detailplaneeringu (I), ehitusloa (II) ja kasutusloa (III) õiguspärasust ja vastavate haldusaktide tühistamise võimalikkust. Seejärel analüüsib kolleegium usalduse kaitse küsimust (IV) ning lahendab menetlusosaliste taotlused (V). I Detailplaneering

1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt detailplaneering ei kaota kehtivust sellega kavandatu elluviimisel, ega pea vajalikuks ringkonnakohtu otsuses toodud põhjenduste kordamist. Tegemist ei ole HMS § 61 lg-s 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult realiseeritud. Seega on detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine võimalik.
2. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled detailplaneeringu õiguspärasuse üle üksnes sellega kavandatud tiigi osas. Planeeringuga kavandatud paadikuuri osas leidis ringkonnakohus, et protestis väljatoodud asjaolud ei näita vastuolu seadusega. Keskkonnainspektsioon ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitanud.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et detailplaneeringuga on kavandatud tehistiigi rajamine Kiruvere järve

§ 38lg 1 p 4 alusel määratletud 50 m laiusesse ehituskeeluvööndisse.

Tiigile senini ehitusluba antud ei ole ning tiiki pole rajatud. Vaidlus on aga küsimuses, kas detailplaneering on selles kavandatud tehistiigi tõttu õigusvastane ning kas ja millises ulatuses see tuleks tühistada. 12.

§ 38

lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sama paragrahvi lg 5 sätestab loetelu kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud ehitistest, mille puhul ehituskeeld ei kohaldu. Loetelu p 5 järgi ei laiene ehituskeeluvöönd kalakasvatusrajatisele. Halduskohus leidis sellele sättele tuginedes, et tehistiigi rajamine ehituskeeluvööndisse võib osutuda õiguspäraseks, kui tegemist on kalakasvatusrajatisega, mistõttu on detailplaneeringu tühistamise nõue tiigi osas esitatud ennatlikult. Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et kui detailplaneeringuga kavandatakse ehitis ehituskeeluvööndisse, peab planeerimisotsuse kontrollitavuse huvides planeeringust nähtuma, millise

§ 38lg-s 5 nimetatud ehitisega tegemist on.

Ebaselge otstarbega ehitise puhul ei ole alust eeldada, et tegemist on

§ 38lg 5 alusel lubatud ehitisega.

Ringkonnakohus leidis, et kui kavandatava ehitise olemus jääb planeerimismenetluses segaseks, ei ole võimalik ka planeerimisdiskretsiooni õige teostamine, sh ehitise püstitamise ning asukohavalikuga seonduvate erinevate era- ja avalike huvide kaalumine. Ringkonnakohus märkis, et antud juhul ei nähtu planeerimismenetluse materjalidest, et kaalutud oleks ehitusõiguse andmist kalakasvatusrajatise tarbeks. Lisaks ei väida ka Kõue Vallavalitsus ega OÜ Grove Invest, et tiik oleks detailplaneeringus kavandatud kalakasvatusrajatisena. 13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega detailplaneeringu õigusvastasuse kohta tehistiigi osas ega pea vajalikuks nende kordamist. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ka

§ 38

lg 5 sõnastus, millest järeldub, et ehitis, millele ehituskeeld ei laiene, peab olema kavandatud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga. Kolleegium ei nõustu ülalmärgitust tulenevalt kassaatori seisukohaga, mille kohaselt planeeringumaterjalid ei peagi viitama kalakasvatusrajatisele. Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on pädev ametiasutus andnud nõusoleku planeeringuga ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringu kehtestamise ajal (1. augustil 2006) kehtinud

§ 40

lg 3 ja 4 kohaselt võis ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda keskkonnaministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse poolt ministrile vastavasisulise taotluse ja üldplaneeringu või detailplaneeringu esitamise järgselt. Keskkonnaminister pidi hindama ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja

§ 40

lõikes 1 sätestatule (

§ 40lg 5).

Kirjeldatud menetlust Kiruvere järve OÜ Grove Invest kinnistutel asuva kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks läbi viidud ei ole.

1. Kolleegium nõustub aga kassaatori seisukohaga, mille kohaselt ringkonnakohus on ekslikult tühistanud detailplaneeringu tervikuna. Kuna planeeringualale õigusvastaselt kavandatud tehistiik ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, ei kohaldu Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
2. septembri
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-08 (p 18.1) võetud seisukoht ning võimalik on planeeringu tühistamine üksnes tehistiigi osas. II Ehitusluba
4. Halduskohus leidis, et kuna paadikuur on valmis ehitatud, on vaidlustatud ehitusluba lõpuni realiseeritud ning kaotanud HMS § 61 lg 2 alusel kehtivuse, mistõttu ei ole ehitusloa tühistamine kohtu poolt enam võimalik. Ringkonnakohus leidis, viidates EhS §-le 25, mille kohaselt ehitusluba on tähtajatu, ning Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele haldusasjades nr 3-3-2-1-08 ja 3-3-1-2502, et ehitusloa alusel hoone valmisehitamine ning valminud hoonele kasutusloa andmine ei välista ehitusloa tühistamist kohtu poolt.
5. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas enamasti pidanud ehitusloa tühistamist pärast ehitise valmimist, sh pärast ehitisele kasutusloa andmist, võimalikuks (vt nt
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-3-1-25-02;
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03;
10. septembri
11. a otsus asjas nr 3-3-2-1-08).
12. oktoobri
13. a otsuses asja nr 3-3-1-33-05 asus kolleegium aga seisukohale, et pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik.
14. Riigikohtu halduskolleegium kogu koosseisus peab vajalikuks oma praktikat ühtlustada ning muuta senist valdavat seisukohta ehitusseaduse kohaldamisel.
15. Ehitusseaduse § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba KOV või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis; samuti nõusolek ehitise laiendamiseks, rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Kolleegium on seisukohal, et ehitusloa kujundav mõju ammendub ehitise valmimisega, ega näe põhjust, miks ehituslubadele ei peaks kohalduma HMS § 61 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Ehitusseaduse §-s 25 sätestatut, mille kohaselt ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul loa väljastamisest, tuleb mõista selliselt, et puudub tähtaeg ehitise valmisehitamiseks, kuid ehitamisega tuleb alustada 2 aasta jooksul. EhS § 25 ei sätesta seega erandit HMS § 61 lg-s 2 sätestatust.
16. Ehitusseaduse § 32 lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. EhS § 32 lg 1 järgi on ehitise kasutusluba KOV või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse ka nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32 lg 11). Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele (EhS § 33 lg 3). Eeltoodust nähtub, et valminud ehitise vastavuse ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise kasutusluba. Samuti saab ülaltoodud sätetest järeldada, et enamikel juhtudest fikseerib ehitise valmimise kui juriidilise fakti kastusuluba. Ehitusloa õiguslik toime ammendub seetõttu ehitisele kasutusloa väljastamisega. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine.
17. Kolleegium selgitab, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Seega tuleb haldusorganil juhul, kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Vaid juhul, kui ehitusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik (näiteks kui ehitusloa adressaadi usalduse kaitse kaalub üles avaliku või kolmandate isikute huvi), saab õigusvastasele ehitisele kasutusloa anda õiguspäraselt. Samale järeldusele jõudis kolleegium
18. oktoobri
19. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-03 (p 11). Sama otsuse punktis 12 märkis kolleegium: "Paratamatult kaasneb ehitusloa alusel ehitamisega kahju, kui valminud ehitist ei ole hiljem võimalik kasutusloa andmata jätmise tõttu soovitud eesmärgil kasutusele võtta. Kui kasutusloa andmise võimatus on tingitud kohaliku omavalitsuse veast ehitusloa andmisel, mis ei pidanud ehitise omanikule olema enne ehitustööde alustamist arusaadav, siis võib kohalikul omavalitsusel tekkida kohustus hüvitada ehitise omanikule asjatu ehitamisega kaasnev kahju."
20. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks. Samuti on haldusorganil võimalik tunnistada kehtetuks õigusvastasele ehitisele antud kasutusluba (vt ka EhS § 38 lg 1 ja § 61 lg 4 - kasutusloa väljastajal on õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada muuhulgas, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või kui ehitise omanik ei täida ettekirjutust ehitise nõuetele vastavaks viimiseks või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalike toimingute tegemiseks). Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või isegi lammutamist. Kohaldada saab EhS § 40 lg-t 1, mille kohaselt inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama KOV korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg-t 2, mis reguleerib õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamist, saab seevastu kohaldada üksnes juhul, kui ehitatud on ehitusloata või ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud.
21. Käesolevas asjas on protestiga vaidlustatud ehitusluba, mille alusel ehitatud ehitisele on väljastatud kasutusluba (Kõue Vallavalitsuse
22. jaanuari
23. a korraldus nr 15). Seega on õige halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud ehitusluba on kehtivuse kaotanud ning selle tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik. III Kasutusluba
24. Vaidlustatud kasutusloa õiguspärasuse hindamisel tuleb selgitada, kas selle objektiks olev ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele (vt ka EhS § 33 lg 3). Ringkonnakohus leidis, tuginedes ehitusprojektis ja kasutusloas toodud andmetele, et ehitusluba ja kasutusluba ei ole antud mitte detailplaneeringuga kavandatud paadikuurile, vaid eluruumina (saunsuvila) kasutatavale hoonele, mistõttu on ehituskeeluvööndisse ehitusloa väljastamisega rikutud

§ 36lg-t 1 ja § 38 lg-t 3.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud põhjendamiskohustust, mistõttu jääb kassaatorile arusaamatuks, milliste õigusaktide alusel määratles ringkonnakohus rajatud hoone saunsuvilana, mitte paadikuurina.

1. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Ehitise määratlemise näol paadikuurina või eluruumina on tegemist faktilise asjaolu tuvastamisega tõendite abil. Ringkonnakohus on piisavalt selgitanud, milliste tõendite alusel ja millist arutluskäiku kasutades on ta oma järeldused teinud. Seega on kasutusluba antud õigusvastaselt ehitisele, mida ei oleks tohtinud ehituskeeluvööndisse püstitada. IV Usalduse kaitse
2. Kolleegiumi praktika kohaselt peab kohus haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel arvestama õiguspärase ootuse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega (
3. mai
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24). Seega tuleb käesolevas asjas selgitada, kas detailplaneeringu osalist tühistamist või kasutusloa tühistamist takistab OÜ Grove Invest õiguspärase ootuse kaitse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et OÜ Grove Invest ei saa tugineda usalduse kaitsele, kuna pidi nõutava hoolsuse korral mõistma ehituskeeluvööndisse ehitamist lubava ehitusloa õigusvastasust. Seega tuleb kohaldada HMS § 67 lg 4 p-s 5 sätestatud usalduse kaitse välistamise alust ("Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik").
5. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et OÜ Grove Invest ei saa kasutusloa tühistamisel HMS § 67 lg 4 p-st 5 tulenevalt tugineda usalduse kaitsele. Kehtiv detailplaneering nägi ette paadikuuri püstitamise. Ehitusprojektis ja kasutusloas sisalduvatest andmetest pidi OÜ Grove Invest mõistma, et ehitus- ja kasutusluba ei antud mitte paadikuuri, vaid valdavas osas hoopis muuks otstarbeks kasutatava hoone rajamiseks. Samuti oli OÜ Grove Invest teadlik detailplaneeringuga kavandatud tiigi õigusvastasest paiknemisest ehituskeeluvööndis, kuna see oli selgelt välja toodud detailplaneeringu tekstilises osas (toimiku I kd, leht 43: "Ehituskeeluvööndisse jääb ka elamu lõunapoolsele küljele kavandatud tehistiik"). Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonikaebuse väidetele, et juhul, kui isik ei saa tugineda usalduse kaitsele, ei oma tähendust ehitusloa kehtestamise ning protesti esitamise vahele jääv ajavahemik. Samuti, nagu märkis ka ringkonnakohus, pole sellises olukorras vaja välja tuua avalikku või kolmandate isikute huvi loa tühistamiseks.
6. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et olukorras, kus isiku usalduse kaitse on välistatud juba HMS § 67 lg 4 alusel, ei ole põhjust täiendavalt kontrollida samuti usalduse kaitset välistava

§ 38lg 9 põhiseaduspärasust.

V

1. Kolleegium rahuldab OÜ Grove Invest kassatsioonkaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas protestiga vaidlustatud detailplaneeringu tervikuna ning teeb selles osas HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse, millega rahuldab protesti detailplaneeringu tühistamiseks osaliselt ning tühistab detailplaneeringu tehistiigi osas. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas protestiga vaidlustatud ehitusloa. Selles osas jääb jõusse esimese astme kohtu otsus, millega kohus jättis protesti rahuldamata (HKMS § 72 lg 1 p 6). Kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse jõusse osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
2. jaanuari
3. a korralduse nr 15, millega otsustati väljastada kasutusluba KÕUE3/08 (HKMS § 72 lg 1 p 1).
4. HKMS § 93 lg 4 alusel muudab Riigikohus menetluskulude jaotust. Esimese astme kohtu menetluses taotles OÜ Grove Invest õigusabikulude väljamõistmist Keskkonnainspektsioonilt 87 998,50 kr ulatuses. Halduskohus pidas OÜ Grove Invest õigusabikulusid põhjendamatult suureks ning mõistis Keskkonnainspektsioonilt välja 35 000 kr. OÜ Grove Invest halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust ei esitanud. Apellatsioonimenetluses taotles OÜ Grove Invest Keskkonnainspektsioonilt õigusabikulude väljamõistmist 46 705,20 kr ulatuses. Keskkonnainspektsioon esitas OÜ Grove Invest menetluskulude osas seisukoha, milles leidis, et ei ole põhjuseta protestiga kohtusse pöördunud ja kolmandale isikule OÜ-le Grove Invest rahalisi kohustusi tekitanud ning et taotletavad õigusabikulud on põhjendamatult suured. Keskkonnainspektsioon taotles Kõue Vallavalitsuselt 33 653,60 kr suuruste menetluskulude väljamõistmist, millest 33 403,60 kr moodustasid õigusabikulud ning 250 kr riigilõiv. Ringkonnakohus Keskkonnainspektsiooni kasuks menetluskulusid välja ei mõistnud, leides, et see ei ole põhjendatud. Keskkonnainspektsioon kassatsioonkaebust ei esitanud. Kassatsiooniastmes taotleb OÜ Grove Invest Keskkonnainspektsioonilt õigusabikulude väljamõistmist 16 320 kr ulatuses. Keskkonnainspektsioon taotleb Kõue Vallavalitsuselt õigusabikulude väljamõistmist 34 566 kr ulatuses. Kõue vald menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 92 lg 2). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele (HKMS § 92 lg 7). Keskkonnainspektsioon vaidlustas protestiga halduskohtus Kõue Vallavalitsuse kolm haldusakti detailplaneeringu, ehitusloa ja kasutusloa kehtestamise otsused. Halduskohtu istungil muutis Keskkonnainspektsioon oma taotlust detailplaneeringu osas, paludes selle tühistada osaliselt - tiigi ja paadikuuri rajamist lubavas osas. Käesoleva otsuse kohaselt rahuldatakse Keskkonnainspektsiooni protest osaliselt - detailplaneeringu osalise tühistamise taotlus rahuldatakse osaliselt (tiigi osas), ehitusloa tühistamise taotlus jäetakse rahuldamata ning kasutusloa tühistamise taotlus rahuldatakse. Kolleegium leiab, et hoolimata OÜ Grove Invest kassatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest, on sisuliselt ja valdavas osas rahuldatud Keskkonnainspektsiooni protest. Kolleegiumi hinnangul on Keskkonnainspektsiooni halduskohtule esitatud protest rahuldatud 75% ulatuses.
6. Halduskohus pidas OÜ Grove Invest põhjendatud õigusabikuludeks esimese astme menetluses 35 000 kr. Apellatsiooniastmes taotles OÜ Grove Invest 46 705,20 kr õigusabikulude väljamõistmist. Kolleegium on seisukohal, et põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla suuremad kui esimese astme kohtus. Apellatsiooniastmes taotletud õigusabikulud moodustavad ligikaudu poole OÜ Grove Invest poolt esimese astme kohtus taotletud summast (87 998,50 kr). Kolleegium peab seetõttu apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest põhjendatuks 1/2 suurust osa summast, mida halduskohus hindas põhjendatuks esimese astme menetluses, seega 35 000 : 2 = 17 500 kr. Kassatsiooniastmes taotletavaid õigusabikulusid peab kolleegium põhjendatuks kogu taotletud ulatuses (16 320 kr). Seega on OÜ Grove Invest põhjendatud õigusabikulud kolmes kohtuastmes kokku 68 820 kr (35 000 kr + 17 500 kr + 16 320 kr). Keskkonnainspektsioonilt tuleb OÜ Grove Invest kasuks nimetatud summast välja mõista 25%-le vastav osa, st 17 205 kr.
7. Kolleegiumi praktika kohaselt ei ole haldusorganil, sh Keskkonnainspektsioonil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt
8. jaanuari
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08,
10. novembri
11. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja
12. juuni
13. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Keskkonnainspektsiooni kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Seega jäävad Keskkonnainspektsiooni õigusabikulud tema enda kanda.
14. HKMS § 90 lg 2 kohaselt tagastatakse kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral. Kuna Riigikohus rahuldab OÜ Grove Invest kassatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kautsjon talle tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann