Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-6310, millega on ühinenud riigikohtunik Harri Salmann
- Ma ei nõustu kolleegiumi otsuse II osas väljendatud seisukohaga, et ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni ja et ehitusluba kaotab kehtivuse pärast kasutusloa andmist. Seega ei saa ma nõustuda ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse resolutsiooniga. Arvan, et ehitusluba ei kaota ehitisele kasutusloa andmisel kehtivust. Seda seisukohta põhjendan järgmiselt.
- Kolleegiumi enamus on ilma pikemalt põhjendamata seisukohal, et ehitusloa kujundav mõju ammendub ehitise valmimisega ega näe põhjust, miks ehituslubadele ei peaks kohalduma HMS § 61 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni (otsuse p 18). Mind ei veena ka otsuse punktis 19 esitatud põhjendused, mille põhjal kolleegiumi enamus on sama punkti teises lõigus järeldanud, et ehitusloa õiguslik toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega.
- Olen seisukohal, et EhS § 25 lg-d 1 ja 2 on erinormiks HMS § 61 lg 2 suhtes, sätestades, et ehitusluba on tähtajatu. EhS § 25 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse: "§
- Ehitusloa kehtivus
(1)Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2)Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates." Kui võrrelda HMS § 61 lg-t 2 ja EhS § 25, siis nähtub, et EhS § 25 puhul on tegemist sõnastuslikult tüüpilise eriregulatsiooniga.
- Järeldust, et ehitusluba omab õiguslikku toimet ka pärast kasutusloa andmist ja EhS § 25 on erinormiks HMS § 61 lg 2 suhtes, toetab ka EhS § 25 kujunemislugu. Nimelt oli ehitusseaduse eelnõus ehitusloa ajaline kehtivus sätestatud põhimõtteliselt teisiti kui kehtivas ehitusseaduses. Ehitusloa kehtivuse lõppemine oli otsesõnu seostatud ka ehitisele kasutusloa andmisega. Seaduseelnõus oli: "§
- Ehitusloa kehtivus Ehitusluba väljastatakse kehtivustähtajata, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates või kui ehitis tervikuna on saanud kasutusloa." Seda, et eelnõu § 22 oli taotluslik, näitab seaduseelnõu seletuskiri, milles märgitakse: "Paragrahvi 22 kohaselt väljastatakse ehitusluba tähtajatult, kuid see kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates või kui ehitis tervikuna on saanud kasutusloa." Ehitusseaduse eelnõu teisel lugemisel (
- aprillil 2002) enne teise lugemise katkestamist tehti eelnõusse muudatusettepanek. Eelnõust jäeti välja põhimõte, et kasutusloa saamisega ehitusluba kaotab kehtivuse. Sõnastuslikult on teisel lugemisel muudetud seaduseelnõu tekst samasugune kui kehtiva EhS §
- Ehitusseaduse eelnõu menetlemise materjalidest saan teha järelduse, et eelnõu menetlemisel loobuti taotluslikult ja teadlikult sellise regulatsioonist kehtestamisest, mille järgi ehitusluba kaotab kasutusloa saamisel kehtivuse.
- Ehitusloa kehtivusel ja õiguslikult regulatiivse toime säilimisel ka pärast ehitisele kasutusloa andmist on täiesti ratsionaalne sisu. Kui ehitusluba kehtib ka pärast ehitisele kasutusloa andmist, siis on ehitusluba õiguslikuks mõõdupuuks, mille abil saab hinnata, kas kasutusluba on antud ehitisele, mis vastab ehitusloale. Kui aga ehitusluba kaotab kasutusloa andmisel kehtivuse, siis kaob pärast kasutusloa andmist see mõõdupuu. Kehtivuse kaotanud ehitusluba oleks pelgalt tõendiks. Regulatiivset toimet mitteomav tõend ei saa olla mõõdupuuks selle hindamisel, kas kasutusluba on antud õiguspäraselt. Selliseks mõõdupuuks ei saa olla ka ehitusprojekt, mis lahus ehitusloast ei oma regulatiivset tähendust.
- Kui ehitusluba kaotab kasutusloa saamisel kehtivuse, siis on kasutusloa saanud ehitise õiguspärasust võimalik hinnata vaid üldaktidega kehtestatud nõuete kaudu. See, et ehitis vastab üldaktidega kehtestatud nõuetele, ei tähenda aga tingimata seda, et kasutusluba on antud ehitisele, mis vastab ehitusloale.
- Arvan, et kolleegiumi enamuse heakskiidu leidnud seisukohta järgides pole võimalik kõrvaldada kasutusloa saanud ehitist, mis ei vasta ehitusloale. Kasutusloa saanud ehitise kõrvaldamine oleks võimalik vaid sellisel juhul, kui kasutusloa saanud ehitis ei vasta üldaktidega kehtestatud nõuetele. Väheusutav, et seadusandja soovis EhS § 25 kehtestamisel seda, et lammutusettekirjutust ei saa teha kasutusloa saanud ehitise suhtes, mille püstitamisel on rikutud ehitusluba.
- Eeltoodud põhjendustel olen seisukohal, et kolleegiumi enamus on kergekäeliselt muutnud Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalist praktikat. Kardan, et praeguse kohtupraktika muutmine tekitab teistes kohtuasjades probleeme ehituslubade peale esitatud tühistamiskaebuste ja protestide menetlemisel, samuti toob teistes kohtuasjades menetlusosalistele kaasa kulutusi, mida nad, usaldades Riigikohtu halduskolleegiumi praktikat haldusasjades nr 3-3-1-25-02, 3-3-1-42-03 ja 3-3-2-1-08, ei saanud kaebust või protesti esitades ette näha.