3-1-1-95-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-95-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. november 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg Kohtuasi Väärteoasi P.G. karistamises välismaalaste seaduse § 166 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G., määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. septembri
7. a määrus, millega jäeti rahuldamata P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks.
8. Rahuldada P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks.
9. Anda P.G-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
10. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Rahandusministeeriumile ja P.G-le. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostas
12. juulil 2008 P.G. suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
13. oktoobril 2007 P.G-le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuid vaatamata sellele P.G. lahkunud ei ole ja viibib jätkuvalt Eestis ilma seadusliku aluseta. Sellega rikkus P.G. välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg 1 p 1, millega pani toime VMS § 166 järgi karistatava teo. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet taotles Viru Maakohtult P.G. karistamist kõnealuse rikkumise eest 20päevase arestiga. Viru Maakohtu
14. aprilli
15. a otsusega karistati P.G. VMS § 166 järgi 12-päevase arestiga.
16. Viru Maakohtu
17. aprilli
18. a otsuse peale esitas P.G. Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni. Ringkonnakohtu
19. augusti
20. a määrusega jäeti see apellatsioon käiguta ja P.G-le anti tähtaeg apellatsiooni puuduste kõrvaldamiseks.
22. septembril
23. a esitas P.G. Tartu Ringkonnakohtule taotluse nõuetele vastava kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saamiseks.
24. Tartu Ringkonnakohus jättis
25. septembri
26. a määrusega P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et P.G. ei ole esitanud riigi õigusabi taotlust eesti keeles, tema majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust rahuldada ja et P.G. võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Samuti märkis ringkonnakohus, et sisuliselt soovib P.G. riigi õigusabi apellatsiooni tõlkimiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
27. Tartu Ringkonnakohtu
28. septembri
29. a määruse peale esitas P.G. Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi. Kaebuses märgib P.G., et tal puuduvad sissetulek ja vara, mistõttu ta ei suuda tagada oma õiguste kaitset Eesti Vabariigis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus jättis P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata sisuliselt kahel põhjusel. Esiteks leides, et P.G. majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust rahuldada ja teiseks seetõttu, et tema võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Kriminaalkolleegium ringkonnakohtu nende seisukohtadega ei nõustu ja märgib järgmist. 6.1 Ringkonnakohtu argumendid selle kohta, et riigi õigusabi saamise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus ja selle tõendamise kohustus lasub taotlejal ning et töötus ei pruugi veel tähendada isiku maksejõuetust, on iseenesest õiged, kuid ei põhista käesolevas asjas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega ei eelda RÕS § 6 lg 1 taotleja absoluutset varatust ega kõigi võimalike varade realiseerimise kohustust. P.G. esitatud taotlusest riigi õigusabi saamiseks ja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et tal puuduvad varalised vahendid asjatundliku õigusabi eest tasumiseks - ta ei tööta, tal puudub igasugune sissetulek nagu ka piisav vara. Ringkonnakohtu argumenteerimata seisukoht, et vaatamata sellele ei ole P.G. esitanud andmeid, mis põhistaksid tema maksejõuetust, ei ole jälgitav ning kehtestab lubamatult riigi õigusabi seaduses sisalduvast oluliselt rangema ja ebamõistliku tõendamisstandardi, mille järgimine läheb vastuollu RÕS §-s 2 sätestatud eesmärgiga tagada kõikidele isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Kriminaalkolleegium märgib ka seda, et kuigi ringkonnakohus jättis P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ei nähtu ringkonnakohtu määrusest seda, et ringkonnakohus oleks taotleja majanduslikku seisundit RÕS §-s 14 märgitud korras hinnanud. Seega on alusetu ringkonnakohtu sedastus selle kohta, et P.G. majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust rahuldada - tema poolt esitatud andmete alusel saab teha järelduse tema varatuse kohta. Kui varatule isikule, kes süüteomenetluses ei suuda ise oma õigusi kaitsta, riigi õigusabi ei anta, jäetakse ta sisuliselt olukorda, mis ei vasta õigusriigi põhimõttele ega ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklis 6 tagatud ausa kohtumenetluse põhimõttele. 6.2 Kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et P.G. võimalused oma õiguste kaitsmiseks on ilmselt vähesed. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et väärteoprotokolli kohaselt heideti P.G-le ette tegevust, mis pandi toime ajavahemikus
31. jaanuarist 2008 kuni
32. juulini
33. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks ja maksualase väärteo puhul kolm aastat. Käesolevas väärteoasjas on P.G. karistatud arestiga, talle etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks aastat ja neli kuud kuid karistusotsus ei ole senini jõustunud. Seega tooks P.G. poolt apellatsiooni puuduste kõrvaldamine kaasa selle menetlemise, mis saab päädida üksnes väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Apellatsiooni puuduste kõrvaldamata jätmisel jääks tema apellatsioon aga läbi vaatamata, mis tingiks karistusotsuse jõustumise ja täitmise. Seega sõltub käesoleva väärteoasja lahendus otseselt apellatsiooni puuduste kõrvaldamisest või nende puuduste kõrvaldamata jätmisest, mistõttu viide P.G. apellatsiooni perspektiivitusele ei ole korrektne.
34. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel leidis ringkonnakohus muuhulgas ka seda, et see taotlus ei olnud esitatud eesti keeles ning et sisuliselt soovib P.G. riigi õigusabi üksnes apellatsiooni tõlkimiseks. 7.1 RÕS § 12 lg-st 5 tuleneb tõepoolest, et riigi õigusabi taotlus esitatakse eesti keeles või teatud juhtudel inglise keeles ning et muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse. Kriminaalkolleegium märgib, et riigi õigusabi taotluse keelenõue on seatud eelkõige esitatavatest taotlustest arusaadavuse tagamiseks, mitte aga selleks, et raskendada muukeelsete isikute juurdepääsu õigusabile. Käesolevas asjas nähtub ringkonnakohtu määrusest, et ringkonnakohus P.G. riigi õigusabi taotlust RÕS § 12 lg 5 alusel ei tagastanud vaid sai sellest aru ja lahendas sisuliselt. Seetõttu pole ringkonnakohtu märkus riigi õigusabi taotluse keele kohta käesoleva asjas asjakohane. 7.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul on alusetu ja meelevaldne ringkonnakohtu väide, et isik taotles riigi õigusabi näol sisuliselt tõlgi abi - väärteoasja materjalides sisalduvad menetlusaluse isiku rohked ja erinevasisulised avaldused, nagu ka menetluslik käitumine näitavad üheselt, et ta vajab asjakohast õigusabi, sest ei tule ise oma õiguste kaitsmisega toime.
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja vastab riigi õigusabi seadusest tulenevatele nõuetele, samuti ei ole menetlusalune isik ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta. RÕS § 15 lg 1 alusel tuleb P.G-le anda riigi õigusabi, vabastades teda RÕS § 8 p 1 kohaselt riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamisest.
36. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 22 lg-st 2, § 174 p-st 8, § 175 p-st 1, § 194 p-st 3 ja RÕS § 6 lg-st 1 ning § 15 lg-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
37. septembri
38. a määruse, millega jäeti rahuldamata P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja rahuldab P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg