← Eesti

3-4-1-17-10

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-17-10 30. november 2010 Eesistuja M

) § 23 lg 3 kohasest teatavakstegemisest, st

  1. jaanuaril
  2. aastal, kuna ta ise osales samal volikogu istungil. Kaebaja alustas kohe Vasalemma Vallavalitsuse liikme kohustuste täitmist, osaledes ka
  3. veebruaril 2010 vallavalitsuse istungil kui valitsuse liige teadmisega, et ta ei ole enam volikogu liige ning tema volitused on peatunud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peaks olema võimalus teha volikogu liikme volituste peatamine valimiskomisjoni otsuse alusel ka tagantjärele, kui sellega ei teki õiguslikku segadust. Vasalemma Valla Valimiskomisjoni
  4. veebruari
  5. a otsuseid nr 3 ja 4 on huvitatud isikud aktsepteerinud ega ole tähtaegselt vaidlustanud. Teadmisest, et kaebaja volikogu liikme volitused on peatunud, on tehtud ka vallavanema
  6. veebruari
  7. a käskkiri A. Pallase teenistusse nimetamiseks.
  8. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas A. Pallase kaebuse
  9. novembri
  10. a otsusega nr 52, tühistades Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  11. novembri
  12. a otsuse nr
  13. Vabariigi Valimiskomisjon on
  14. veebruari
  15. a otsuses nr 92 leidnud: "

-is puudub üheselt sätestatud regulatsioon olukorra kohta kui isik on samaaegselt vallavalitsuse liige ning vallaametnik. Kuid arvestades, et vallavalitsuse liikmed (sh vallavanem ja abivallavanemad) võivad ühtlasi olla ka vallaametnikud, on

§ 19

lõige 3

§ 19

lõike 2 punkti 1 erijuhuks, nagu ka

§ 19

lõige 2 punkt 1 on erijuhuks

§ 18lõike 1 punkti 6 suhtes.

Vallavalitsuse liikme volituste lõppenuks lugemine põhjendusel, et ta on ühtlasi ka vallaametnik, piirab ebaproportsionaalselt valituks osutunud isiku võimalust oma mandaati realiseerida. Ka valitsuse liikmeks valitud volikogu liikme volituste peatamine tagab avaldaja poolt esile toodud võimude lahususe põhimõtte järgimist". A. Pallase volikogu liikme volitused tulnuks pärast 28. jaanuari 2010 peatada, mitte lõpetada. Seda Vasalemma Valla Valimiskomisjon ka tegi.

§ 20

lg 4 näeb ette, et valla valimiskomisjon teeb

§-des 18, 19 ja 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul – seega ka volituste peatamise ja asendusliikme määramise otsuse

§ 20lg 3 kohaselt.

Volituste peatamise otsus on tehtud 3. veebruaril 2010, st

§ 20lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides.

Vabariigi Valimiskomisjon ei nõustunud Harju Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et kuna Vasalemma Valla Valimiskomisjon tegi A. Pallase volituste peatamise otsuse alles 3. veebruaril 2010, oleks tulnud A. Pallase volikogu liikme volitused lugeda ennetähtaegselt lõppenuks

§ 18lg 1 p 6 alusel.

Kui eeldada, et valla valimiskomisjon oleks otsuse tegemisel pidanud arvestama ka hilisemat vallaametnikuks nimetamise fakti (vallavanema

  1. veebruari
  2. a käskkiri), sõltunuks A. Pallase volikogu liikme volituste peatamine või lõppemine täies ulatuses sellest, mis päeval valimiskomisjon otsuse tegemiseks kogunes. Volikogu liikme volitusi ei saa peatada tagasiulatuvalt, kuid see ei tähenda, et volitusi poleks saanud peatada valla valimiskomisjoni otsuse tegemise päeva seisuga.
  3. P. Lauri esitas Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsuse peale kaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  6. P. Lauri taotleb Vasalemma Valla Valimiskomisjoni
  7. oktoobri
  8. a otsuse nr 9 tühistamist ja leiab

§ 18lg 1 p-st 6 tulenevalt, et A.

Pallase volitused vallavolikogu liikmena tuleb enne tähtaega lõpetada. P. Lauri väidab järgmist: 1)

§ 18

lg 1 p 6 kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega nimetamise tõttu sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks. A. Pallase töötas sisuliselt vallavalitsuse ametnikuna juba alates 2010. a jaanuari algusest. Vasalemma vallavanem viivitas teadlikult oma käskkirja väljaandmisega, kuni volikogu kinnitas A. Pallase vallavalitsuse liikmeks, et välistada tema volikogu liikme volituste lõppemist ennetähtaegselt

§ 18lg 1 p 6 alusel.

Sellest oli teadlik ka A. Pallase abikaasa Vasalemma Valla Valimiskomisjoni esimees U. Pallase.

  1. oktoobril 2010 toimus Vasalemma Vallavolikogu istung, kuhu kirjaliku kutsega oli kutsutud P. Lauri, kellele istungi toimumise päeval telefoni teel teatati, et tema volitused on lõppenud. Seega ei antud P. Laurile võimalust enne volikogu istungi toimumist valla valimiskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsust nr 9 vaidlustada; 2) A. Pallase volikogu liikme volituste taastamine ei taga võimude lahususe põhimõtet. A. Pallase töötas vallavalitsuse liikme ja vallaametnikuna välja vallavalitsuse eelnõusid ja seisukohti.
  4. oktoobril 2010 toimunud volikogu istungil esines A. Pallase nii vallavalitsuse ühe eelnõu ettekandjana kui ka vallavalitsuse seisukohti kaitsva volikogu liikmena. Istungil arutati volikogus opositsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu. A. Pallase sai selgelt hääletada enda väljatöötatud seisukohtade poolt. Sellest järeldub üheselt, et A. Pallase volikogu liikme volituste taastamise eesmärk oli ainult see, et kaitsta
  5. oktoobri
  6. a istungil vallavalitsuse ja iseenda kui vallaametniku seisukohti; 3) volikogu liikme volituste peatamine ja seejärel vallavalitsuse ametnikuks nimetamine annab A. Pallasele võimaluse lõputult ja vastavalt vajadusele ühelt positsioonilt teisele minna. See tähendab, et kui volikogus tuleb arutlusele mõni vallavalitsuse jaoks oluline päevakorrapunkt, on võimalik enne taastada oma volitused volikogu liikmena, et volikogus kaitsta vallavalitsuse seisukohti. Kaaluda tuleks, kas A. Pallase soovib volikogu liikme õiguste taastamist taotledes realiseerida volikogus talle rahva antud mandaati või kaitsta iseenda kui ametniku seisukohti; 4) valla valimiskomisjoni esimees oli komisjoni
  7. veebruari
  8. a istungi ajaks teadlik vallavanema käskkirjast, millega A. Pallase nimetati ametisse alates
  9. veebruarist
  10. Seetõttu võttiski valimiskomisjon vastu otsuse peatada A. Pallase volitused tagasiulatuvalt. Valimiskomisjon oleks pidanud juba enne A. Pallase vallavalitsuse liikmeks kinnitamist vastu võtma otsuse ja tema volitused vallavolikogu liikmena ennetähtaegselt lõpetama.
  11. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma otsuse juurde. Valimiskomisjon selgitab, et kaebuses viidatud asjaolud, mis puudutavad vallavalitsuse tegevust A. Pallasele vallaametniku ülesannete täitmise võimaldamisel, kui ta vallaametnikuks nimetatud ei olnud, on varem esitamata uued asjaolud. Samuti ei ole kaebaja varem väitnud, et A. Pallase osales volikogu liikmena vallavalitsuse esitatud eelnõude ettekandmisel. Seetõttu ei käsitlenud Harju Maakonna Valimiskomisjon neid asjaolusid ka
  12. novembri
  13. a otsuses. Mõlemal juhul on tegemist vallavalitsuse ja volikogu töökorralduse küsimustega. Asjaolu, et A. Pallase esitas volikogu istungil seisukohti, ei saa mõjutada A. Pallase volikogu liikme volituste olemasolu.
  14. A. Pallase on Riigikohtule esitatud kirjalikus arvamuses seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni
  15. novembri 2010 otsus nr 52 on põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  16. Kolleegium peab kõigepealt vajalikuks selgitada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatumise ja ennetähtaegse lõppemise korda. 13.

§ 20

lg-s 3 sätestatakse: "Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega."

  1. Seega on kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseks vajalik valimiskomisjoni kaks otsustust. Ühega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused.
  2. Teisiti on reguleeritud volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ja tema asemele asendusliikme määramine. 16.

§ 20

lg-s 2 sätestatakse: "Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest." 17.

§ 18lg-s 1 loetletakse volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused.

Nendeks on volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine (p 1), korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste algamine (p 11), tagasiastumine (p 2), isiku püsiva elukoha muutus, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas (p 3), Eesti kodakondsuse kaotamine (p 4), valimine Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamine riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks (p 5), nimetamine sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks (p 6), asumine tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest (p 7), tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud (p 8), teovõimetuks tunnistamine valimisõiguse osas (p 9) ja surm (p 10). 18. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise sama seaduse § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamise valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused

§ 18lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti korral automaatselt.

Selline regulatsioon tagab, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega volituste lõppemise aega. 19. Kolleegium märgib, et

§ 20

lg 4 esimene lause on ebatäpne osas, milles viidatakse

§-s 18 ette nähtud otsusele.

§ 20

lg 4 esimeses lauses sätestatakse: "Valla või linna valimiskomisjon teeb §-des 18, 19 ja 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata valla- või linnasekretärile."

§-s 18 ei nimetata ühtegi valimiskomisjoni otsust ega seostata volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist valimiskomisjoni otsusega. 20. Teisiti on aga reguleeritud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral asendusliikme volituste tekkimine.

§ 20lg 2 seostab asendusliikme volituste alguse valimiskomisjoni otsusega.

Seega on valimiskomisjoni see otsus juriidiline fakt, millest tekivad asendusliikme volitused. 21. Valimiskomisjoni viimati nimetatud otsuses ei ole võimalik mööda minna volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest, sest asendusliikme määramist tuleb valimiskomisjoni otsuses motiveerida. Õiguslikult korrektne oleks valimiskomisjoni otsuse põhjendavas osas konstateerida, et volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud näiteks

§ 18lg 1 p-s 6 sätestatud alusel ja seetõttu määratakse tema asemele asendusliige.

Ka juhul, kui valimiskomisjon on otsuse resolutsioonis võtnud vastu otsustuse, et volikogu liikme volitused on lõppenud ennetähtaegselt, ei oma selline otsustus volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti tähendust. 22. Kolleegium märgib, et valla- või linnasekretärile

§ 18

lg-ga 3 pandud informeerimiskohustuse eesmärgiks on teavitada valimiskomisjoni asjaoludest, mis on kaasa toonud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise selleks, et komisjon saaks määrata asendusliikme. II

  1. Praeguse asja lahendamisel on otsustav tähtsus sellel, kas A. Pallase volitusi vallavolikogu liikmena sai
  2. veebruaril 2010 peatada seetõttu, et ta oli vallavalitsuse liige, või lõppesid A. Pallase volitused vallavolikogu liikmena ennetähtaegselt seetõttu, et ta vallavalitsuse liikmeks oleku ajal nimetati valla ametnikuks – arendusnõunikuks.
  3. Maakonna valimiskomisjoni järelduseks oli, et valla valimiskomisjon peab A. Pallase volitused vallavolikogu liikmena lõpetama. Maakonnakomisjon rahuldas P. Lauri kaebuse ja tühistas valla valimiskomisjoni otsuse ja tegi valla valimiskomisjonile kaks ettekirjutust. Vabariigi Valimiskomisjon tühistas maakonna valimiskomisjoni otsuse. Vabariigi Valimiskomisjon lähtus ka sellest, et vallavalitsuse liikme volituste lõppenuks lugemine põhjendusel, et ta on ühtlasi ka vallaametnik, piirab ebaproportsionaalselt valituks osutunud isiku võimalust oma mandaati realiseerida.
  4. A. Pallase kinnitati Vasalemma Vallavalitsuse liikmeks
  5. jaanuaril
  6. Vasalemma vallavanem nimetas A. Pallase
  7. veebruari
  8. a käskkirjaga Vasalemma Vallavalitsuse arendusnõuniku ametikohale
  9. veebruarist
  10. A. Pallase jäi ühtlasi ka Vasalemma Vallavalitsuse liikmeks. Vaidlust ei ole selles, et A. Pallase astus arendusnõunikuna Vasalemma valla teenistusse alates
  11. veebruarist 2010 ning täitis ka ametiülesandeid ja sai palka alates
  12. veebruarist
  13. Kolleegium on seisukohal, et Vasalemma Vallavalitsuse liikme A. Pallase, kelle volitused vallavolikogu liikmena ei olnud veel peatatud, asumine
  14. veebruaril 2010 valla arendusnõuniku ametikohale oli juriidiline fakt, mis

§ 18lg 1 p 6 alusel tõi kaasa A.

Pallase vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise

  1. veebruarist
  2. Asjaolul, et valla valimiskomisjon ei olnud enda sõnutsi
  3. veebruaril 2010 teadlik A. Pallase teenistusest valla arendusnõunikuna, ei ole volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel õiguslikku tähendust. Valla valimiskomisjon ei saanud
  4. veebruaril 2010 enam peatada A. Pallase volitusi vallavolikogu liikmena. Samuti ei saanud valla valimiskomisjon
  5. oktoobril 2010 taastada A. Pallase volitusi volikogu liikmena ega lõpetada asendusliikme P. Lauri volitusi vallavolikogu liikmena.
  6. Kolleegium on seisukohal, et vallavolikogu liikme volituste lõppemine enne tähtaega isiku nimetamise tõttu kohaliku omavalitsuse ametnikuks ei piira ebaproportsionaalselt õigust realiseerida oma mandaati.

§ 18lg 1 p 6 ja § 19 lg 2 p 1 sätestavad ametikohtade ühitamise keelu.

See keeld teenib kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe organisatsioonilist tugevdamist nende ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja mandaadi ühitamisest esinduskogus. Kolleegiumi arvates on tegemist legitiimse eesmärgiga. Selle eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud vahendid peale vallavalitsusse asunud volikogu liikme volituste peatumise ja valla teenistusse ametnikuna asunud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Valla- või linnavalitsuse liikme ning valla- või linnaametniku erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et valitsuse liige kannab poliitilist vastutust volikogu ees, valla- või linnavalitsuse ametnik aga teenistusalast vastutust avaliku teenistuse seaduse järgi. Kolleegium märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei arvesta siiski olukorda, kus linnavõi vallavalitsuse liige pärast oma volituste peatumist volikogus ühitab valla- või linnavalitsuse liikme ülesannetega kohaliku omavalitsuse ametniku ülesanded. Selline ametikohtade ühitamine ei too seaduse järgi kaasa volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist, mistõttu isikul on võimalik taastada oma volitused volikogus. Selle analüüs, kas kirjeldatud olukord vastab

§ 18lg 1 ja § 19 lg 2 eesmärkidele, pole aga praeguse vaidluse puhul asjassepuutuv.

Samas ei saa sellist olukorda võimaldava õigusliku regulatsiooniga põhjendada seda, et ebaproportsionaalseks mandaati sekkumiseks on volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine juhul, kui vallavalitsuse liige enne oma volituste peatamist volikogus asub täitma ka vallaametniku ülesandeid.

  1. Harju Maakonna Valimiskomisjonil ei olnud võimalik teha valla valimiskomisjonile otsuse resolutsiooni p-ga 2 ettekirjutust lõpetada A. Pallase volitused vallavolikogu liikmena, sest A. Pallase volitused vallavolikogu liikmena olid lõppenud
  2. veebruarist
  3. P. Lauri kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada osas, millega Vabariigi Valimiskomisjon tühistas Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni pd 1 ja
  4. Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3 jäävad jõusse. Seega tuleb Vasalemma Valla Valimiskomisjonil täita maakonna valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni punktis 3 tehtud ettekirjutus. Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.