Obsah (11)

§ 656§ 343§ 306§ 217§ 321§ 225§ 692§ 691§ 314§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 5, § 343 ja § 414 lg-t

1. Maakohus ei teatanud hageja seaduslikule esindajale kohtuistungi toimumise aega. Hageja lepinguline esindaja oli lõpetanud hagejaga sõlmitud kliendilepingu, millest ta teatas kohtule, ega ilmunud kohtuistungile. Kuna kohus teadis, et hagejal ei ole enam lepingulist esindajat, oleks kohus pidanud kohtukutse saatma hagejale endale. Kuna kohus arutas asja ilma hageja osavõtuta, ei saanud hageja esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. juuni
4. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale maakohtule.

§ 656

lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule muu hulgas juhul, kui otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Maakohus luges

1. septembri
2. a istungil, et hageja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Selleks pidi maakohus kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetama

§ 343

lg 1 ja § 306 lg 5 järgi.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Toimikust nähtub, et kohtukutse

1. septembri
2. a istungile oli
3. septembril 2009 saadetud elektrooniliselt kohtule teada olnud hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Raul Taltsile (tlk 122). Järgmisel päeval saatis vandeadvokaat Raul Talts kohtule teate esindusõiguse lõppemise kohta alates
4. septembrist 2009 (tlk 128-129). Selles teates selgitas endine lepinguline esindaja, et
5. septembril 2009 kohtu saadetud kohtukutse on tema edastanud e-posti teel hageja juhatuse liikmele. Samas puudub toimikus hageja juhatuse liikme kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta. Apellatsioonkaebuses väidab juhatuse liige, et ta ei ole kohtukutset saanud. Kuna tsiviilasja materjalid vastupidist ei tõenda, tuleb eeldada hageja väite õigsust. Ringkonnakohus muid apellatsioonkaebuse väiteid ei käsitlenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kassatsioonkaebuse esitasid kostja ja kolmas isik, kes palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse maakohtu otsus asja madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Ringkonnakohus on kohaldamata jätnud esindust reguleerivad materiaalõiguse normid. Materiaalõiguse normide kohaldamata jätmine on omakorda viinud asjakohaste menetlusnormide kohaldamata jätmiseni ning kohaldatud normide ebaõige sisustamiseni. Kostja ja kolmas isik on veendunud, et kohtukutse oli hagejale kätte toimetatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu.

§ 217

lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Harju Maakohus toimetas kohtukutse hageja advokaadist esindajale kätte

1. septembril
2. Hageja advokaadil oli volitus vastu võtta hagejale edastatavaid menetlusdokumente ning tema volitus oli kohtukutse vastuvõtmise ajal kehtiv. Sellisel juhul on õige lugeda hageja teadmine kohtukutsest võrdseks hageja advokaadi teadmisega (

§ 217lg 6).

Kui hageja väidab, et tema kohtukutsest ega istungi ajast ei teadnud, siis pidanuks hageja apellatsioonkaebuses tõendama kohtukutses esitatud teabe hagejani jõudmise võimatust (hageja või tema advokaadi teovõimetus, eluohtlik tervislik seisund vm vääramatu jõu asjaolu). Selliseid tõendeid hageja ringkonnakohtule ei esitanud. Ringkonnakohus on valesti eeldanud, et hageja 10. septembri 2009. a kohtukutsest ei teadnud.

§ 306

lg 1 järgi saab menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks, kui see on dokumendi saajale üle antud selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. TsÜS § 127 lg 1 kohaselt, kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud.

§ 225

lg 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Hageja advokaadi volitused lõppesid pärast talle kohtukutse kättetoimetamist ja kohtukutsega tutvumise võimaldamist. Mitte ühestki tsiviilõiguse ega tsiviilkohtumenetluse normist ega põhimõttest ei saa tuletada järeldust, et esindaja volituste kehtivuse ajal ja volituste raames esindatava nimel tehtud õiguspärane tehing muutub pärast volituste lõppemist automaatselt kehtetuks ning vastav tehing tuleb teha esindatavaga uuesti. Kui menetlusosalise esindaja volitus on esindaja nimel tehtud toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv ka pärast esindajale antud volituse lõppemist. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts teatas kohtule pärast

1. septembri
2. a kohtukutse kättesaamist, et ta ütles hagejaga esindamiseks sõlmitud lepingu üles
3. septembril
4. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 1 tuleb ülesütlemisavaldus esitada teisele poolele ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Puudub mõistlik alus kahtluseks, et hageja advokaat teavitas kohut kliendilepingu lõppemisest ilma hagejale ülesütlemisavaldust tegelikult esitamata. Samuti on ebamõistlik kahelda, et hageja advokaat, esitades
5. septembril 2009 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, jätnuks oma kliendile edastamata enne lepingu ülesütlemist teatavaks saanud teabe eelseisva kohtuistungi aja ja koha kohta. Juhul kui hageja advokaadist esindaja on siiski kutse-eetika nõudeid rikkudes esitanud kohtule hagejaga kliendilepingu lõpetamise kohta valeandmeid või pole oma klienti kliendilepingu lõpetamisest ega toimuvast kohtuistungist informeerinud, jättes sellega hageja huvid hageja teadmata kaitseta, siis on hagejal õigus esitada advokaadi vastu kliendilepingu ja kutse-eetika rikkumisest tulenev nõue. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja oli teadlik maakohtu
2. septembri
3. a istungist, mille kohta maakohus saatis poolte esindajatele kohtukutsed
4. septembril 2009 eposti teel. Kuna hagejal oli esindajaks vandeadvokaat, siis esmalt peatub kolleegium esinduse olemusel ja lahendab teisena esindajale kohtukutse kättetoimetamisega seotu. 12.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 217

lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene teisiti.

§ 217

lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

§ 217

lg 6 järgi loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Esindamise tagajärjeks on see, et esindusõiguse raames esindaja tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks tehingu teinud esindatav ise. Esindamise sisuks tsiviilkohtumenetluses on esindaja poolt protsessuaalsete toimingute tegemine esindatava jaoks. Praeguses vaidluses on hagejat esindanud

§-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja, kelle volituse aluseks on menetlusosalise ja esindaja sõlmitud leping. Hageja esindaja vandeadvokaat teatas

1. septembril 2009 maakohtule, et ta on samal päeval üles öelnud hagejaga sõlmitud kliendilepingu ja ei esinda
2. septembrist 2009 enam hagejat. Lepingulise esindaja volituse lõppemist reguleerib

§ 225

. Viidatud paragrahvis on sätestatud volituse lõppemine juhul, kui esindatav võtab volituse tagasi (

§ 225

lg 1), esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu (

§ 225

lg 2) ja volituse tähtaeg lõpeb (

§ 225lg 4).

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis

1. juuni
2. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09, et

§-s 225 sätestatud loetelu ei välista volituse lõppemist ka muul alusel. Kohtumenetluses võib esindaja volitus lõppeda juhul, kui volituse andmise aluseks olev leping lõppeb. Sellisel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus TsÜS § 127 lg 1 järgi kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Eelviidatud lahendis leidis kolleegium, et juhul, kui kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping lõppeb, kehtib lepingulise esindaja volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest.

§ 225

lg 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Praegusel juhul, s.o

1. septembril 2009, kui maakohus saatis poolte esindajatele kohtukutsed, kehtis hageja lepingulise esindaja volitus, kuna kohtukutse saatmise ajal ei olnud maakohtule teada, et hageja esindaja on hagejaga kliendilepingu üles öelnud. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega selles, et kui menetlusosalise esindaja volitus on toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv pärast esindajale antud volituse lõppemist. Maakohus võis hageja lepingulisele esindajale
2. septembril 2009 kohtukutset edastades eeldada, et volitus on kehtiv.
3. Järgnevalt selgitab kolleegium, kas kohtukutse tuleb lugeda hageja esindajale kättetoimetatuks.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Toimiku materjalidest nähtub, et Harju Maakohus edastas 30. septembri 2009. a istungile kohtukutse hageja lepingulisele esindajale Raul Taltsile e-kirjaga 10. septembril 2009 (tlk 122).

§ 314reguleerib menetlusdokumendi elektroonilist kättetoimetamist.

Kuivõrd kohtukutse puhul on oluline selle kättetoimetamine (

§ 343

lg 1) ja kättetoimetatuks saab dokumendi lugeda siis, kui see on dokumendi saajale üle antud selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda (

§ 306

lg 1), tuleb praeguses asjas välja selgitada, kas kohtukutse saab lugeda hageja esindajale kättetoimetatuks. E-kirjast, millega kohus on poolte esindajatele saatnud kohtukutse, nähtub, et kohus on palunud esindajatelt kohtukutse kättesaamise kohta saata digitaalallkirjaga kinnitus. Selline nõue tuleneb

§ 314lg-st 5.

Toimikust ei nähtu, et hageja lepinguline esindaja oleks sellise kinnituse saatnud. Samas ütleb

§ 314

lg 5 kolmas lause järgmist: "Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellisel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi." Maakohtul oli õigus eeldada, et hageja esindaja sai kohtukutse kätte, kuid on jätnud selle kohta nõuetekohase kinnituse saatmata (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 2010. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p 10). Nimelt nähtub

§ 314

lg-st 5 ka see, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus hageja esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja hageja esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et hageja esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Praeguses tsiviilasjas on hageja esindaja ise maakohtuga e-kirja teel suheldes kinnitanud, et ta on oma e-posti aadressilt kohtule edastanud e-kirju ka varem ja kohtul ei peaks olema kahtlust, et tegemist on tema e-posti aadressiga (tlk 102). Seega on maakohus õigesti kasutanud kohtuotsuse kättetoimetamiseks hageja lepingulise esindaja kohtule teatatud e-posti aadressi. Seda seisukohta kinnitab ka

§ 314

lg 2, mille järgi eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. novembri
2. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9;
3. mai
4. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
5. Kolleegium leiab, et maakohus luges õigesti, et hageja oli
6. septembri
7. a istungi toimumisest teadlik. Seda kinnitab hageja esindaja teade maakohtule (tlk 129), kus ta märgib: "Harju Maakohtu poolt
8. septembril
9. a allakirjutanule edastatud kohtukutse on edastatud e-posti teel hageja juhatuse liikmele."
10. Kuna hageja esindaja volitus oli kohtukutse kättesaamise ajal kehtiv ja hageja esindaja on maakohtu
11. septembri
12. a istungile kohtukutse kätte saanud, on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada seetõttu, et hageja ise ei ole kohtukutset saanud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
13. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuses väidetuga, et kui hageja lepinguline esindaja ei ole oma klienti kliendilepingu lõpetamisest ega
14. septembri
15. a kohtuistungist informeerinud, jättes sellega hageja huvid kaitseta, on hagejal õigus esitada tema vastu kliendilepingu ja kutse-eetika rikkumisest tulenev nõue.
16. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

18. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik