RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-8-10 6. detsember 2010 Eesistuja Märt Rask, l

§ 22lõike 1 punkt 4 enne 1.

märtsi 2010 kehtinud redaktsioonis ja

§ 24

lõige 10 osas, milles need kehtestavad maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjale, kellel puudub energia aktsiisivabastuse luba, aktsiisi tasumise kohustuse maagaasilt, mille kohta on tuvastatav selle kasutamine elektrienergia tootmiseks Tallinna Halduskohtu

1. septembri
2. a otsus haldusasjas nr 3-1-169 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus pani
4. novembri
5. a maksuotsusega AS-le Sillamäe SEJ (Sillamäe SEJ) kohustuse tasuda 611 755 krooni maagaasiaktsiisi. Maksuhaldur leidis, et kuna Sillamäe SEJ-l ei olnud
6. jaanuarist 2009 kuni
7. juulini 2009 energia aktsiisivabastuse luba (luba), siis oli tal kohustus tasuda aktsiisi ka maagaasilt, mida ta kasutas elektrienergia tootmiseks. Sillamäe SEJ esitas maksuotsuse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Vaideotsust põhjendati sellega, et alates
8. jaanuarist 2009 on võrguettevõtjal õigus soetada elektri tootmiseks kasutatavat maagaasi aktsiisivabalt üksnes aktsiisivabastuse loa alusel. Selle puudumise tõttu tuleb Sillamäe SEJ-i käsitada maksumaksjana alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (

) § 22 lõike 1 punkti 4 alusel.

1. Sillamäe SEJ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. novembri
3. a maksuotsuse tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et soojuse ja elektrienergia koostootjana ei tekkinud tal maagaasi elektrienergia tootmiseks võtmisel maagaasiaktsiisi maksmise kohustust, kuna

§ 22

lõike 1 punkti 74 järgi maksab maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja sama seaduse § 24 lõike 62 alusel aktsiisi vaid maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning § 27 lõike 1 punkti 282 järgi on elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaas aktsiisist vabastatud. Kohus rahuldas kaebuse ja jättis põhiseadusega vastuolus olevana kohaldamata

§ 22

lõike 1 punkti 4 ja § 24 lõike 10 osas, millest tuleneb koostootjale, kellel puudub aktsiisivabastuse luba, kohustus tasuda aktsiisi maagaasilt, mille kohta on tuvastatav selle kasutamine elektrienergia tootmiseks. Tallinna Halduskohtu otsus saabus Riigikohtusse 9. septembril 2010. TALLINNA HALDUSKOHTU OTSUS 3. Tallinna Halduskohus tõi välja, et

§ 692

lõike 2 punkti 3 kohaselt annab aktsiisivabastuse luba isikule õiguse soetada võrguettevõtjalt maagaasi elektrienergia tootmiseks. Kohus jõudis seaduse reguleerimisala arvestades järeldusele, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et aktsiisivabastuse loa puudumisel ei ole isikul õigust taotleda aktsiisivabastust

§ 27lõike 1 punkti 282 alusel.

Seega oli maksuhaldur korrektselt hinnanud asjaolusid, s.o lähtunud aktsiisivabastuse loa puudumisest, ja määranud selle alusel tasumisele kuuluva aktsiisi. Kohus leidis, et

§ 22lõike 1 punkt 4 (enne 1.

märtsi 2010 kehtinud redaktsioonis) ja § 24 lõige 10 on asjassepuutuvad normid, kuna nende kohaldamise korral tuleb kaebus rahuldamata jätta ning kohaldamata jätmisel rahuldada. Lähtuvalt PS §-dest 11, 19 ja 31 oleks seatud piirang, mille kohaselt ei võimaldata isikule üksnes aktsiisivabastuse loa ehk avaliku võimu antava õiguse puudumise tõttu aktsiisivabastust maagaasilt, mida ta kasutab elektrienergia tootmiseks, ehk maagaasilt, mis on oma kasutusotstarbe järgi üldjuhul aktsiisivaba, õigustatud siis, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik.

1. Halduskohus leidis, et aktsiisivabastuse loa regulatsiooni eesmärgiks on lihtsustada maagaasi võrguettevõtjate olukorda, kuivõrd loa olemasolul on neil lihtsam tuvastada maagaasi aktsiisivabal otstarbel kasutajad. Aktsiisivabastuse loa rakendamine ei teeni mingeid olulisi avalik-õiguslikke ülesandeid, nt ei paranda aktsiiside laekumist, ei väldi aktsiisipettuseid, ei suurenda aktsiisikaupu käitlevate ettevõtete paremat kontrollimist, selleks ei ole ka maksuõiguslikke põhjendusi. Kohtu hinnangul on eesmärk lubatav, kuid seda on võimalik saavutada ettevõtjale märksa vähem koormavate meetmetega, kui seda on maksustamine. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja oli nii enne kui ka pärast
2. jaanuari 2009 kohustatud pidama eraldi arvestust soojuse ja elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasi koguste üle ning deklareerima ja tasuma aktsiisi soojuse tootmiseks kasutatud maagaasilt. Avalikul võimul peavad olema küll tõhusad sunnimeetmed, kohustamaks isikuid seaduses sätestatud nõudeid täitma, ent need ei tohi olla ülemäärased. Ilma energia aktsiisivabastuse loata maagaasi elektrienergia tootmiseks ostmine ei õigusta kasutatud maagaasi maksustamist aktsiisiga. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu
3. Riigikogu on seisukohal, et

§ 22lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 ei ole põhiseadusega vastuolus.

6. Riigikogu leiab, et

§ 22lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 ei ole asjassepuutuvad normid.

Asjas on otsustava tähtsusega loanõue, mis mõjutab maksuvabastuse tekkimist. Kui loanõuet ei oleks, siis ei kerkiks küsimust, kas

§ 27lõike 1 punkt 282 on rakendatav.

Seega asjassepuutuvaks normiks tuleb lugeda

§ 692lõike 1 punkt 3.

7. Riigikogu hinnangul ei saanud Sillamäe SEJ-l tekkida maksukohustust elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasilt

§ 22

lõike 1 punkti 4 ja § 24 lõike 10 alusel.

§ 22

lõike 1 punkt 4 ei sätesta ühest seost ükskõik millise selle seaduse sätte rikkumise ja maksukohustuse tekkimise vahel. Maksu- ja Tolliametil tuleb rikkumisi kogumis hinnata ning aktsiisikauba kasutamise ebaseaduslikkuse hindamiseks selgitada välja aktsiisist vabastatud aktsiisikauba tegelik kasutusotstarve. Kui maagaasi tegelikult kasutati elektrienergia tootmiseks, siis ei ole tegemist aktsiisivaba maagaasi ebaseadusliku kasutamisega, vaid muude seaduses sätestatud nõuete rikkumisega ning

§ 27

lõike 1 punktis 282 nimetatud aktsiisivabastus on rakendatav.

§ 24

lõige 10 on kohaldatav näiteks juhul, kui aktsiisivabastuse luba on tunnistatud kehtetuks või kui langeb ära aktsiisivaba kasutusotstarve. Praegusel juhul ei olnud isikul aktsiisivabastuse luba, samuti ei langenud ära aktsiisivaba kasutusotstarve, mistõttu ei peaks

§ 24lõiget 10 rakendama.

8. Riigikogu leiab, et aktsiisivabastuse luba on vajalik ja proportsionaalne. Lisaks halduskohtu nimetatud eesmärkidele aitab luba tagada maksuseaduste efektiivset täitmist ja kontrolli. Loa väljastamisel kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas isik vastab seadusest tulenevatele nõuetele (

§ 693

, § 694), ning loa omajale on sätestatud kohustused (

§ 696

). Nõuetele vastavuse kontrolli ja kehtestatud kohustuste kaudu ennetab loanõue võimalikke aktsiisikauba väärkasutusi ja maandab maksukohustuse rikkumise riske. AS Sillamäe SEJ 9. Sillamäe SEJ nõustub halduskohtu otsusega ja leiab, et

§ 22

lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 piiravad isiku põhiõigusi enam, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Seetõttu on need sätted põhiseadusega vastuolus.

1. Sillamäe SEJ vastas maksuotsuses märgitud perioodil aktsiisivabastuse loa nõuetele ning esitas tähtaegselt nõutavad deklaratsioonid. Maksukohustuse tekkimine on ebaproportsionaalne olukorras, kus isikul puudub küll aktsiisivabastuse luba, kuid ta suudab tõendada, et kasutas maagaasi aktsiisivabal otstarbel.
2. jaanuaril 2009 jõustunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatuste eesmärki – lihtsustada võrguettevõtjate olukorda – oleks saanud saavutada ka lihtsamate ning aktsiisimaksjat vähem koormavate meetmetega kui aktsiisi määramisega. Maksu- ja Tolliamet
3. MTA nõustub põhimõtteliselt halduskohtu käsitlusega

§ 22

lõike 1 punkti 4 ja § 24 lõike 10 osas, kuid märgib, et maksuhaldur peab järgima kehtestatud seadusi. MTA leiab, et regulatsiooni eesmärgi saavutamine võib olla isiku jaoks koormav ning kehtiva regulatsiooni eesmärke oleks võimalik saavutada ka alternatiivsete vahenditega (sh karistusõiguslike meetmetega). Seega on vaja kontrollida regulatsiooni vastavust PS §-le

2. MTA on seisukohal, et aktsiisivabastuse loa järele on vajadus, et korrastada aktsiisivabalt kütust käitlevate isikute turgu. See lihtsustab aktsiisivabalt kütust müüva võrguettevõtja olukorda ja ka aktsiisivabalt kütust käitleva maksukohustuslase olukorda. Lisaks võimaldab see maksukontrolli tegemisel selget objektivalikut. Sellel on ka menetlusökonoomiline kaalutlus, mille tulemusel on maksukontroll isiku jaoks vähem koormav ning paremini kooskõlas maksumenetluse üldpõhimõtetega. Õiguskantsler
3. Õiguskantsleri hinnangul ei ole halduskohtus kohaldamata jäetud sätted asjassepuutuvad.
4. Aktsiisivabastuse luba ei ole aktsiisivabastuse tekkimise alus, vaid on üksnes dokument, mis võimaldab gaasi võrguettevõtjalt soetada.
5. jaanuaril 2009 jõustunud

§ 692

lõike 1 punkti 3 kohaselt annab aktsiisivabastuse luba õiguse soetada võrguettevõtjalt aktsiisi maksmata maagaasi, et toota sellest elektrienergiat. Loa eesmärk on seadusemuudatuse seletuskirja kohaselt lihtsustada võrguettevõtja olukorda, et tuvastada maagaasi aktsiisivabal otstarbel kasutajaid. Aktsiisivabastuse tekkimise aluseks on aga

§ 27

lõike 1 punkt 282, mis ütleb, et aktsiisist on vabastatud elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

1. Aktsiisivabastuse luba on seega suunatud võrguettevõtjale. Luba on dokument, mille alusel võrguettevõtja tuvastab, kas tal on õigus maagaasi aktsiisivabalt müüa. Kui ostja võrguettevõtjale luba ei esita, siis ei ole võrguettevõtjal õigust gaasi aktsiisivabalt müüa. Võrguettevõtja vastutab selle eest, et ta müüks maagaasi aktsiisivabalt vaid neile, kellel on luba. Selle eest, kui võrguettevõtja ise rikub enda olukorra lihtsustamiseks kehtestatud nõuet, ei saa vastutust panna maagaasist elektri ja soojuse koostootjale.
2. Kehtivas seaduses ei ole normi, mis kohustaks koostootjat maksma elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasilt aktsiisi olukorras, kus ta on saanud maagaasi võrguettevõtjalt aktsiisivabalt vaatamata sellele, et tal ei olnud aktsiisivabastuse luba.
3. Kohaldamata jäetud sätete tõlgendamine aktsiisi maksmise kohustust sätestavate normidena läheks vastuollu põhimõttega, et maksukohustuse tekkimise alused peavad olema seaduses sätestatud selgelt ja arusaadavalt.

§ 22

lõike 1 punkt 4 sätestab lihtsalt, et aktsiisimaksja on isik, kes on rikkunud seaduse nõudeid, kuid ei ava selgelt, mida pidada nõuete rikkumiseks.

§ 24

lõige 10 on liiga ebaselge, et sellest võiks soojuse ja elektrienergia koostootja aru saada, et kui tal ei ole aktsiisivabastuse luba, siis tuleb teda pidada isikuks, kellel ei ole enam õigust aktsiisivabalt kasutada aktsiisikaupa. Neist sätteist ei tulene üheselt, et loa puudumine muudaks aktsiisivabalt soetatud maagaasi elektrienergia tootmiseks kasutamise ebaseaduslikuks. Koostootjale ei saa seetõttu panna vastutust selle eest, et võrguettevõtja müüs talle maagaasi aktsiisivabalt. 18. Sillamäe SEJ oli seega kohustatud maksma aktsiisi üksnes maagaasi eest, mida ta kasutas soojuse tootmiseks (

§ 24lõige 62).

Maksukohustust ei olnud maagaasi eest, mida ta kasutas elektrienergia tootmiseks, sest seaduses ei ole normi, mis kohustaks energia aktsiisivabastuse loata tegutsevat koostootjat maksma aktsiisi maagaasilt, mida ta kasutab elektrienergia tootmiseks. 19. Õiguskantsler lisab, et kui Riigikohus peaks leidma, et

§ 24

lõige 10 ja § 22 lõike 1 punkt 4 on asjassepuutuvad sätted, siis riivavad need ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. Loa eesmärki on võimalik saavutada leebemal viisil. Eestis tegutsevaid soojuse ja elektrienergia koostootjaid on võimalik väga lihtsal viisil tuvastada (vt kaugkütteseaduse § 18 lõike 2 punkt 1 ja § 21 lõige 4 ning elektrituruseaduse § 22 lõike 1 punkt 2 ja § 29 lõige 5). Justiitsminister 20. Justiitsminister leiab, et

§ 24

lõige 10 ja § 22 lõike 1 punkt 4 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega osas, milles need kehtestavad maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjale, kellel puudub energia aktsiisivabastuse luba, aktsiisi tasumise kohustuse elektrienergia tootmises kasutatud maagaasilt, mille kohta on tõendatud selle kasutamine elektrienergia tootmiseks. 21. Justiitsminister on seisukohal, et

§ 24

lõige 10 on asjassepuutuv, kuna praeguses vaidluses tuleneb sellest sättest aktsiisi tasumise kohustus, sest see sätestab maksukohustuse tekkimise faktilised asjaolud ning maksukohustuse tekkimise aja. Vaidlustatud normiga tiheda seose tõttu on asjassepuutuv ka

§ 22

lõike 1 punkt 4, mis määratleb aktsiisimaksjana selle seaduse nõudeid rikkunud isiku. Asjassepuutuvad sätted riivavad PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ning PS §-ga 32 tagatud omandiõigust. Piirangu legitiimseks eesmärgiks on võrguettevõtjate olukorra lihtsustamine.

1. Justiitsministri arvates on asjas võimalik proportsionaalsust hinnata kahest aspektist, esiteks aktsiisivabastuse loa kui sellise ning teiseks nimetatud loakohustuse täitmata jätmisega seotud õigustagajärgede aspektist. Küsimuse all on eelkõige viimane.
2. Justiitsminister leiab piirangu sobivuse kohta, et kuigi maagaasi võrguettevõtjal on tõepoolest lihtsam eristada aktsiisivaba maagaasi kasutamise õigust omavaid ettevõtjaid selle alusel, et neil on olemas haldusorgani poolt haldusaktiga antav aktsiisivabastuse luba, siis hinnata tuleb hoopis seda, kas aktsiisivabastuse loa puudumisest tulenev õiguslik tagajärg – tagantjärele tekkiv aktsiisi maksmise kohustus – aitab kaasa eesmärgi – maagaasi võrguettevõtja tegevuse lihtsustamine – saavutamisele. Justiitsministri hinnangul ei ole maagaasi tarbijale tekkivad täiendavad finantskohustused riigi ees mingil moel seotud maagaasi võrguettevõtja tegevusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et vaieldav abinõu – aktsiisivabastuse loa puudumisest tulenev aktsiisi maksmise kohustus – ei ole sobiv määratletud eesmärgi saavutamiseks ning on seetõttu vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.
3. Justiitsminister on seisukohal, et abinõu ei ole vajalik, seda nii aktsiisivabastuse loa vajalikkuse kui ka loa puudumise tagajärgede puhul. Loa vajalikkuse kohta märgib justiitsminister, et elektrituruseaduse § 7 lõige 3 sätestab koostootja mõiste, mille kohaselt on koostootja isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil. Elektrituruseaduse § 22 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on elektrienergia tootmiseks vajalik tegevusluba ning selle andmed kannab sama seaduse § 29 lõike 5 alusel Konkurentsiamet majandustegevuse registrisse. Kaugkütteseaduse § 18 lõike 2 punkt 1 näeb ette tegevusloa elektri ja soojuse koostootmise protsessis soojuse tootjale ning selle andmed kannab Konkurentsiamet sama seaduse § 21 lõike 4 alusel samuti majandustegevuse registrisse. Majandustegevuse registri kaudu on andmed elektri ja soojuse koostootjate kohta kättesaadavad vabalt igaühele, sh maagaasi võrguettevõtjale. Lisaks on koostootja ilmselt ise huvitatud võrguettevõtte teavitamisest ning viimasel on võimalus kahtluse korral teha päring nii Konkurentsiametile kui ka MTA-le. Elektroonilise päringu tegemine registrisse, Konkurentsiametile või MTA-le on võrguettevõtja jaoks vähemalt sama efektiivne viis kui aktsiisivabastuse loa koopia saamine koostootjalt, eriti kui arvestada, et
4. aasta
5. oktoobri seisuga oli üksnes kuus ettevõtjat, kes kasutavad maagaasi soojuse ja elektrienergia koostootmiseks. Samas on loa taotlemine koostootja jaoks koormav. Justiitsminister leiab, et aktsiisivabastuse loa puudumise tagajärje eesmärk on üksnes võrguettevõtja selgushuvi koostootja aktsiisivabastuse olemasolu või puudumise vastu. Põhjendused vähem koormavate viiside olemasolu kohta on loakohustusega võrreldes samad.
6. Justiitsministri hinnangul on formaalse rikkumise tagajärjel aktsiisi maksmise kohustus ülemäärane ja ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on maagaasi võrguettevõtjate tegevuse lihtsustamine, ja seega vastuolus PS §-ga
7. Nii enne loakohustuse kehtestamist kui ka pärast seda oli maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal kohustus pidada eraldi arvestust soojuse ja elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasi koguste üle ning need deklareerida. Seega on maksuhalduril tõhusad vahendid koostootja tegevuse ja maksustamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks, sõltumata aktsiisivabastuse loa olemasolust. Maksukohustuse tekkimine võiks sõltuda materiaalsetest kriteeriumidest. Rahandusminister
8. Rahandusministri hinnangul ei ole

§ 22

lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 asjassepuutuvad sätted, kuna need ei reguleeri vaatlusalust olukorda ja oleks tulnud jätta Sillamäe SEJ maksustamisel kohaldamata. 27.

§ 22

lõike 1 punkt 4 ei sätesta ühest seost ükskõik millise alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse rikkumise ja maksukohustuse tekkimise vahel. Kasutamise ebaseaduslikkuse otsustamiseks peab MTA rikkumist või rikkumisi kogumis hindama ja selgitama välja aktsiisist vabastatud aktsiisikauba tegeliku kasutusotstarbe. Kui on võimalik välja selgitada, et aktsiisivabalt omandatud maagaasi ka tegelikult kasutati elektrienergia tootmiseks ehk aktsiisivabal otstarbel, siis ei ole tegemist aktsiisivaba maagaasi ebaseadusliku kasutamisega, vaid muude alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud nõuete rikkumisega. 28.

§ 24

lõike 10 kohaselt tekib aktsiisikauba aktsiisivabalt kasutajal maksukohustus juhtudel, kui aktsiisivabastuse luba on tunnistatud kehtetuks või kui langeb ära aktsiisivaba kasutusotstarve. Sillamäe SEJ-l ei olnud aktsiisivabastuse luba, samuti ei langenud tal ära aktsiisivaba kasutusotstarve (isik ei lõpetanud elektrienergia tootmist). Seega ei ole asjakohane

§ 24lõike 10 rakendamine.

29. Lisaks märgib rahandusminister, et kui

§ 24lõige 10 tunnistada põhiseadusvastaseks, siis kaob ära rikkumise alus.

Kui aga kaob ära rikkumise alus, siis ei ole enam asjakohane tunnistada põhiseadusvastaseks

§ 22

lõike 1 punkti 4, mis reguleerib olukordi, kus aktsiisikaubaga menetlemisel rikuti seaduse nõudeid. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED 30.

§ 22lõike 1 punkt 4 sätestas enne 1. märtsi 2010 kehtinud redaktsioonis : "§ 22. Aktsiisimaksja

§ 24lõige 10 sätestab: "§ 24. Maksukohustuse tekkimine [---]

§ 22lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 asjassepuutuvad sätted.

Halduskohtule esitatud kaebuse lahendamine ei sõltu nende normide põhiseaduspärasusest või -vastasusest.

1. Riigikohus võib lähtuvalt PSJKS § 14 lõikest 2 tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte, see tähendab sätte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusvastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusvastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-4-1-2-04, p 16). Praeguses asjas eeldab asjassepuutuvuse üle otsustamine hindamist, kas halduskohus on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse norme õigesti tõlgendanud.
4. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja kohustus tasuda maagaasi aktsiisi tuleneb

§ 22

lõike 1 punktist 74 koostoimes

§ 24

lõikega 62.

§ 22

lõike 1 punkt 74 sätestab, et aktsiisi maksab võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või edastab maagaasi tarbijale, maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija.

§ 24

lõike 62 kohaselt tekib maagaasi võrguettevõtjal maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, ning maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks. 35. Elektrienergia tootmiseks kasutatav kütus on aktsiisist vabastatud.

§ 27

lõike 1 punkt 282 sätestab, et aktsiisist on vabastatud elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. See säte on aktsiisivabastuse aluseks. Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aktsiisivabastuse eesmärgiks on vältida topeltmaksustamist. Seejuures ei ole tegemist seadusandja vaba valikuga aktsiisivabastuse andmisel. Kohustus vabastada aktsiisist selline maagaas, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, tuleneb Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 14 lõike 1 punktist a. Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid maksust vabastama muu hulgas energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks, tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi. 36. Aktsiisivabastuse loa eesmärgiks on võimaldada võrguettevõtjal maagaasi müümisel eristada aktsiisivaba ja aktsiisiga maksustatud müüki, samuti lihtsustada MTA tehtavat maksukontrolli.

§ 692

lõike 1 punktis 3 nimetatud kütuse ja elektrienergia aktsiisivabastuse luba annab õiguse soetada maagaasi elektrienergia tootmiseks aktsiisivabalt. Tegemist on loaga, mille esitamisel saab võrguettevõtja müüa maagaasi aktsiisivabalt isikutele, kes kasutavad seda kindlal seaduses sätestatud otstarbel. Võrguettevõtja kohustus aktsiisi maksta sõltub sellest, millisel eesmärgil ostja temalt soetatud maagaasi tarvitab. Loa esitamine annab võrguettevõtjale võimaluse kasutuseesmärki kontrollida. Seega tuleb asuda seisukohale, et loa eesmärk on lihtsustada võrguettevõtja arusaamist sellest, millal on tal õigus müüa maagaasi aktsiisivabalt ja millal on tal kohustus tasuda müüdud maagaasilt aktsiisi. Seesugust tõlgendust toetab ka eelnõu seletuskiri seaduse juurde, millega kehtestati maagaasi aktsiisivabal otstarbel kasutajatele aktsiisivabastuse loa kohustus (vt Riigikogu XI koosseisu 294 SE). Seletuskirja kohaselt pidi loa rakendamine lihtsustama võrguettevõtjate olukorda, kuna loa olemasolul on neil lihtsam tuvastada maagaasi aktsiisivabal otstarbel kasutajaid. Lisaks sellele annab aktsiisivabastuse luba MTA-le selge ülevaate ettevõtjatest, kes kasutavad maagaasi aktsiisivabalt. 37. Aktsiisivabastuse loa eesmärk ei ole seega anda isikule õigust maagaasi aktsiisivabalt kasutada. See õigus tuleneb

§ 27

lõike 1 punktist 282, mis on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks. Luba võimaldab maagaasi aktsiisivabalt soetada. 38. Loa puudumist ei saa lugeda

§ 22lõike 1 punktis 4 (kuni 28.

veebruarini 2010 kehtinud redaktsioonis) nimetatud rikkumiseks. Loakohustus on kehtestatud võrguettevõtja ning MTA tegevuse lihtsustamiseks. Sel eesmärgil kehtestatud loakohustuse rikkumise eest ei saa kolleegiumi hinnangul nõuda maagaasist elektri ja soojuse koostootjalt aktsiisi tasumist ulatuses, milles koostootja kasutas maagaasi aktsiisivabal otstarbel lähtuvalt

§ 27lõike 1 punktist 282.

Sellisele tõlgendusele suunab ka eespool viidatud direktiivi artikli 14 lõike 1 punkt a. Kohustus maksta ilma loata soetatud, kuid aktsiisivabal otstarbel kasutatud maagaasi eest aktsiisi seab kolleegiumi hinnangul ohtu selle sätte eesmärgi tagada energiatoodete vabastamine aktsiisist, kui neid kasutatakse elektrienergia tootmiseks. 39.

§ 22lõike 1 punkt 4 (kuni 28.

veebruarini 2010 kehtinud redaktsioonis) ei ole asjassepuutuv norm. Nagu eelmises punktis välja toodud, ei ole maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja kohustatud tasuma aktsiisi sellelt maagaasilt, mida ta on kasutanud elektrienergia tootmiseks. Halduskohtus ei vaieldud selle üle, et Sillamäe SEJ oli maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, ega selle üle, millises ulatuses ta kasutas vaidlusalusel perioodil maagaasi soojuse toomiseks ning millises ulatuses elektrienergia tootmiseks. Seega ei vaieldud halduskohtus selle üle, et Sillamäe SEJ kasutas maagaasi

§ 27lõike 1 punktis 282 nimetatud otstarbel.

Seetõttu ei olnud tegemist aktsiisikauba ebaseadusliku kasutamisega, mis oleks olnud kuni 28. veebruarini 2010 kehtinud

§ 22

lõike 1 punktis 4 nimetatud rikkumine, mille esinemisel oleks Sillamäe SEJ olnud kohustatud maksma aktsiisi. Teisisõnu –

§ 22lõike 1 punkti 4 ei tulnud kohaldada.

40.Asjassepuutuv ei ole ka

§ 24lõige 10.

Seda sätet tuleb kohaldada vaid siis, kui on tuvastatud, et isikul ei ole enam õigust kasutada aktsiisikaupa aktsiisivabalt. Nagu käesoleva määruse eelmises punktis välja toodud, oli Sillamäe SEJ-l õigus kasutada aktsiisivabalt maagaasi hoolimata loa puudumisest. Seetõttu ei tule praeguses asjas kohaldada ka

§ 24lõiget 10.

41. Asjassepuutuva normi puudumisel ei ole Riigikohus pädev käesolevat asja põhiseaduslikkuse järelevalve korras läbi vaatama. Taotlus tuleb tagastada Tallinna Halduskohtule PSJKS § 11 lõike 2 alusel läbivaatamatult. Märt Rask, Priit Pikamäe, Henn Jõks, Jüri Põld, Ott Järvesaar