RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 1046 lg-le 1, §-le 1047 ning § 1055 lg-le 1. Kuna au teotavate ebaõigete andmete ümberlükkamise ja selle rikkumise lõpetamise nõude läbivaatamise puhul ei ole oluline nende andmete avaldamise õigusvastasus

§ 1047

lg 4 järgi, ei pea kohus ka ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasusele hinnangut andma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas

1. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is artikli pealkirjaga "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur", milles oli alljärgnev tekst: "KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste. Kallaste on sooritanud pankrotihaldurite registri andmetel eksami
2. a ja töötanud asutuses OÜ Kustavus. Kapo andmetel kuulus Kallaste ENSV riikliku julgeolekukomitee koosseisu aastatel 1979-1989 ja on praegu ametlikult töötu." Kostja ei vaielnud vastu sellele, et märgitud andmed ei olnud õiged, kuna hageja Rein Kallaste, kes on pankrotihaldur, ei ole kunagi olnud KGB luurajate nimekirjas ega töötanud ENSV riiklikus julgeolekukomitees. Kostja ei vaielnud vastu ka sellele, et märgitud andmed avaldas kostja. Seega on asjas tõendatud, et kostja avaldas üldsusele massiteabevahendis hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on andmed ümber lükanud kooskõlas

§ 1047lg-ga 4.

1. märtsil 2008 avaldas kostja artikli ja selles järgmise sisuga vabanduse: "Eesti Päevaleht Online's ilmus kontrollimata andmetele tuginedes
2. jaanuaril 2008 artikkel, milles nimetati pankrotihaldur Kallastet ekslikult kaitsepolitsei koostatud ja avalikustatud KGB-ekstöötajate nimekirja kantuks. Tegelikult on kapo nimekirja kantud Rein Kallaste pankrotihaldur Rein Kallaste nimekaim. Kõnealune artikkel on Eesti Päevaleht Online andmebaasist kustutatud, Eesti Päevaleht on võtnud ühendust maailma otsinguportaalidega selle artikli viidete kustutamiseks." Eelnimetatud vabandus ja selles olev viide hageja kohta käivatele valeandmetele avaldati samas väljaandes, kus avaldati ka valeandmeid kajastav artikkel. Maakohus leidis, et kostja on hageja kohta varem esitatud valeandmed ümber lükanud, mida ei eitanud ka hageja. Vabanduse sisu on üheselt arusaadav. Asjaolu, et avada tuleb link vabanduse (artikli) alt, ei tähenda, et andmeid ei oleks piisavas mahus, samal viisil ja samas kohas avaldatud. Kuna kostja on ebaõiged andmed ümber lükanud, tuleb jätta rahuldamata hageja esimene nõue kohustada kostjat ümber lükkama artiklis "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur" sisalduvad hageja au teotavad ebaõiged andmed. Teise nõudena palus hageja kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei saaks sellist nõuet esitada, kuna tegemist pole seaduses sätestatud õiguskaitsevahendiga. Hageja on oma teise nõudega soovinud, et kostja kui avaldaja lükkaks andmed ümber märgitud teabeotsingusüsteemide Google, AltaVista ja Yahoo ees selliselt, et nende andmete avaldamine lõpetataks. Sellisel viisil andmete ümberlükkamine ja andmete avaldamise lõpetamine ning nõude esitamine on

§ 1047lg 4 ja § 1055 lg 1 järgi lubatav.

Asjaolu, et hageja on oma nõude sõnastanud selliselt, et kohustada kostjat esitama taotlus otsingusüsteemidele, ei tähenda, et tegemist oleks lubamatu õiguskaitsevahendiga. Samas ei nõustunud maakohus sellega, et kostjal oleks kohustus märgitud taotlus esitada ehk lükata andmed ümber märgitud teabeotsingusüsteemide ees. Märgitud kohustus saab olla isikul, kes on avaldanud neid andmeid kolmandale isikule. Kostja märkis, et ta ei ole esitanud vaidlusaluses artiklis avaldatud andmeid nimetatud teabeotsingusüsteemides, vaid ta avaldas märgitud artikli Eesti Päevaleht Online'is. Pooled ei vaidle selle üle, et märgitud teabeotsingusüsteemides kajastuvad hageja kohta käivad valeandmed alates 4. jaanuarist 2008 (kui kostja avaldas andmed Eesti Päevaleht Online'is). Küll aga nähtub Google'i, Yahoo ja AltaVista otsingusüsteemide internetilehekülgede väljavõtetest, mille hageja kohtule esitas, et hageja kohta käivad andmed toetuvad kostja Eesti Päevaleht Online'i artiklile ning teistele uudistele, seejuures Eesti Ekspressi uudistele ning w3 uudistele. Eeltoodu alusel nõustus maakohus kostjaga, et nimetatud süsteemides on avaldatud hageja kohta infot, tuginedes teistele väljaannetele, st sisuliselt on neis kajastatud teiste infoallikate andmeid ja viidatud neile. Ehkki hageja tugines Andmekaitse Inspektsiooni kirjale, mille kohaselt saaks kostja märgitud andmeid nimetatud teabeotsingusüsteemides kõrvaldada/kustutada iseseisvalt, ei tähenda ega tõenda see kiri seda, et kostja oleks vaidlusaluseid andmeid avaldanud märgitud otsingusüsteemidele ehk oleks andmete avaldaja-edastaja märgitud teabeotsingusüsteemidele ja neid pidavatele isikutele. Seega ei ole kostjal ka kohustust

§ 1055

lg 1 alusel esitada märgitud isikutele taotlust lõpetada andmete avaldamine või ka

§ 1047lg 4 järgi andmeid nende ees ümber lükata.

Eeltoodu alusel jättis maakohus hageja teise nõude selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Isegi kui kostjal oleks selline kohustus, on kostja oma kohustuse pärast hagi esitamist kohtu arvates täitnud. Kostja on esitanud kohtule ka väljavõtted teabeotsingusüsteemidest Yahoo, AltaVista ja Google ning e-kirjavahetuse märtsist ja aprillist 2008 teabeotsingusüsteemide pidajatega kõnealuse lingi, mis viitab kostja Eesti Päevaleht Online'is avaldatud artiklile ja selles esinevatele valeandmetele, eemaldamiseks. Kuigi hageja palus jätta esitatud tõlked tähelepanuta seetõttu, et need on esitatud pärast tähtaega, ei ole need uued tõendid, mille vastuvõtmine ei oleks põhjendatud - tõendid ise esitati eelmenetluse käigus ja nende vastuvõtmine ei too kaasa menetluse venimist ja seega ei jätnud maakohus neid ka tähelepanutu.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et KGB endiste luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Juhul kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust ega tee uut otsust, palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palus hageja maakohtu otsuse tühistada vaidlustatud osas ning saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. mai
5. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt hageja teise nõudega seotud menetluskulude jaotamise osas ning jättis poolte endi kanda menetluskulud hageja nõudes kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele taotlus au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt, kuigi maakohus leidis, et nõude esitamine

§ 1047

lg 4 ja § 1055 lg 1 järgi võiks olla küll lubatav, asus ta seisukohale, et selline kohustus saaks tekkida vaid juhul, kui isik oleks neid andmeid avaldanud kolmandale isikule. Kuna maakohus leidis, et kostja ei ole vaidlusaluseid andmeid otsingusüsteemidele avaldanud, vaid viimased on ise erinevate väljaannete teabe põhjal infot edastanud, siis ei ole kostjal ka kohustust esitada hagetav taotlus. Kuigi maakohus märkis samas ebaõigesti, et kui kostjal selline kohustus ka oleks, siis on ta selle pärast hagi esitamist juba täitnud (tuginedes seejuures kostja e-kirjavahetusele teabeotsingusüsteemide pidajatega), ei mõjuta see otsuse lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et asjas esitatud tõendid ei võimaldanud kõnealust järeldust teha. Samas ei nõustunud ringkonnakohus hagejaga selles, nagu saaks kostja teabeotsingusüsteemides Google, AltaVista ja Yahoo olevad viited eemaldada (või vastutaks nende viidete avaldamise eest). Maakohus kohaldas materiaalõiguse normi õigesti.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Vaidlusaluse nõude aluseks olevate asjaolude puhul ei ole tegemist kostja õigusvastase kahjustava tegevusega

§ 1055lg 1 tähenduses, mille lõpetamist saaks kannatanu nõuda.

Kostja avaldatud andmetele tugineva info edastamist ei ole võimalik hinnata hageja väidetud viisil. Asjaolu, et kõnealused otsingusüsteemid tegelevad vaid teabe talletamise ja vahendamisega, ei tähenda, et kostjal oleks õigust nende tegevusse sekkuda. See, et kostja tegi andmed teatavaks meedias, s.o avalikkusele, ei võimalda teha hageja soovitud järeldust, küll võib see mõjutada hageja muid võimalikke nõudeid (sh kahjuhüvitise suurust). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalust nõuet ei ole võimalik rahuldada. Asjaolu, et kostja on kohtuistungil möönnud, et ta võib mõningaid toiminguid kõnealuste teabeotsingusüsteemide pidajate suhtes teha, ei ole käsitatav hagi õigeksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses. Menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt. Praegusel juhul oli hageja kohtusse pöördumine tingitud kostja tegevusest hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisel, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hageja teise nõudega seotud menetluskulud vaid formaalsetel kaalutlustel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, siis kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jättis ta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osas, millega hageja palus kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Alternatiivselt palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamise korral kostja kanda. Juhul kui Riigikohus ei tühista ringkonnakohtu otsust, palub hageja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ülemaailmsed teabeotsingusüsteemid üle kahe aasta edastanud ja edastavad jätkuvalt vastustaja
2. jaanuaril 2008 avaldatud artikli teksti: "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur. KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste." Maakohtus väitis kostja, et tal ei ole võimalik täita hagiavalduses toodud teist nõuet, mis seisneb teabeotsingusüsteemides Google, AltaVista ja Yahoo olevate viidete kustutamises, kuna need teabeotsingusüsteemid ei ole kostja kontrolli all. Kuigi Andmekaitse Inspektsiooni vastuses hageja järelepärimisele (I kd, tlk 145) märgitakse, et "valeinfo rahvusvahelistest otsingumootoritest eemaldamine on meile teada oleva informatsiooni põhjal teatud otsingumootoritest võimalik andmete avalikustaja ehk Teie juhtumi puhul Eesti Päevaleht Online poolt", taotles hageja haginõude teise punkti täpsustamist (II kd, tlk 246), mille palus sõnastada alljärgnevalt: "Kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks." Hageja arvates oli selline formuleering kostjale minimaalselt koormav, kuid jättis hagejale lootuse, et tema au teotav valeinfo maailma suurimatest teabeotsingusüsteemidest eemaldatakse. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, nagu saaks kostja teabeotsingusüsteemides Google, AltaVista ja Yahoo olevad viited eemaldada (või vastutaks nende viidete avaldamise eest). Tegelikult palus hageja vaid seda, et kostja esitaks taotluse. Ringkonnakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta hageja esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kaevatavas otsuses ei ole arusaadav ega jälgitav, kuidas ringkonnakohus jõudis järeldusele, et vaidlusalust nõuet ei ole võimalik rahuldada. Ringkonnakohtu otsus on seega olulises ulatuses jäetud põhjendamata. Hageja nõue hõlmab kostja ühekordset ametlikku pöördumist teabeotsingusüsteemide Google, AltaVista ja Yahoo poole. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oleks õigus teabeotsingusüsteemide tegevusse sekkuda. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostjal oleks iseenesest kohustus sellist taotlust esitada. Hageja arvates on kostja kohustamine sellist taotlust esitama põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Hageja arvates on kostja praegusel juhul ainus avaldaja. Google'i, AltaVista ja Yahoo tegevus andmete vahendamisel on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nimetatud teabeotsingusüsteemid piirduvad vaid teabe talletamise ja vahendamisega, omamata kontrolli teabe sisu üle. Teabe vahendamist ei saa käsitada kui Google'i, AltaVista ja Yahoo tahteavaldust teabe avaldamise mõttes, sest nad ei valitse vahendatava teabe sisu. Täpselt samadel põhjendustel ei saa teabe avaldaja olla Eesti Ekspress, w3 või teised internetiportaalid, sest need kuvavad automaatselt väljaannete RSS-formaadis uudistevooge. Ringkonnakohus ei ole kaevatavas otsuses andnud mingit hinnangut maakohtu otsuses avaldatud seisukohale Andmekaitse Inspektsiooni
3. veebruari
4. a kirja kohta. Riigikohtu seisukoha kohaselt on avaldaja isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kostja tegi valeandmed teatavaks meedias, st piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele), sh rahvusvahelistele teabeotsingusüsteemidele ja internetiportaalidele. Asjaolu, et kostja ei avaldanud ega edastanud andmeid spetsiaalselt märgitud teabeotsingusüsteemidele, ei ole tähtis. Maakohtu otsus ei vasta osas, milles maakohus põhjendab teise haginõude rahuldamata jätmist, TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohtuotsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud (TsMS § 436 lg 1).

§ 1055

lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Seadus ei konkretiseeri, mil viisil peaks kahju tekitava käitumise lõpetamist nõudma. Hageja leiab, et kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue võib seisneda ka kostja kohustamises teha mingi tegu.

§ 1055lg 1 võimaldab kostjale panna konkreetse ja piiritletud kohustuse.

Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada, kuid hageja kohta edastatakse alates 4. jaanuarist 2008 avalikkusele jätkuvalt tema au teotavaid valeandmeid erinevatel kättesaadavatel internetilehekülgedel. Seda oleks kostja aktiivsema sekkumisega võimalik lõpetada. Hageja arvates möönis ringkonnakohus, et ainukeseks võimaluseks situatsioonis, kus hageja kohta internetis edastatav valeinfo teotab tema au ja head nime, on kahjuhüvitisnõude esitamine. Hageja leiab, et ka tema nõue on põhjendatud ja seda on võimalik rahuldada, tuginedes

§ 1055lg-le 1.

Hageja palus ringkonnakohtul arvestada teiste riikide seadusi ja praktikat, kuid ringkonnakohus seda ei teinud.

1. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb tühistada ka selle nõudega seotud menetluskulude jaotamise osas. Kolleegium teeb TsMS § 691 p 5 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Hageja selle nõudega seotud kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale osas, millega ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja seega rahuldamata ka hageja nõude kostja vastu kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks.
4. Ringkonnakohus leidis, et nõude aluseks olevate asjaolude puhul ei ole tegemist

§ 1055

lg 1 tähenduses kostja õigusvastase kahjustava tegevusega, mille lõpetamist saaks kannatanu nõuda. Ka maakohus leidis, et kostjal ei ole kohustust

§ 1055

lg 1 alusel esitada teabeotsingusüsteemidele taotlust lõpetada andmete avaldamine. Kolleegium leiab, et kohtud on sellega kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi -

§ 1055

.

§ 1055

lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid. Kolleegium leiab, et

§ 1055

lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele. Praegusel juhul on hageja nõudnud kostjalt, et see esitaks teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotluse hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Hageja nõue on suunatud sellele, et kostja avaldatud ebaõigetest andmetest tingitud hageja mainet kahjustav olukord lõpeks. Seega saab rahuldada hageja nõude kohustada kostjat esitama taotlus teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks

§ 1055lg 1 alusel.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja on avalduse esitamise kohustuse teabeotsingusüsteemidele pärast hagi esitamist täitnud. Maakohus on oma seisukoha põhjendusena viidanud sellele, et kostja on esitanud kohtule väljavõtted teabeotsingusüsteemidest Yahoo, AltaVista ja Google ning e-kirjavahetuse märtsist ja aprillist 2008 teabeotsingusüsteemide pidajatega kõnealuse lingi, mis viitab kostja Eesti Päevaleht Online'is avaldatud artiklile ja selles esinevatele valeandmetele, eemaldamiseks. Kolleegium leiab, et esitatud e-kirjavahetus ei ole piisav, et lugeda hageja nõue rahuldatuks. Nõude rahuldamiseks tuleb kostjal esitada teabeotsingusüsteemidele kas omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud avaldus.
2. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostja on hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed küll
3. märtsil 2008 Eesti Päevaleht Online'is ilmunud artiklis ja vabanduses ümber lükanud, kuid neid andmeid kajastavad endiselt teabeotsingusüsteemid. Seetõttu peaks kostja olema huvitatud sellest, et valeandmed teabeotsingusüsteemidest eemaldataks, kuna kostja vastutus hagejale kahju tekitamise eest ei lõpe alates ebaõigete andmete ümberlükkamisest Eesti Päevaleht Online'is.
4. Kuna ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja Riigikohus teeb selles osas uue otsuse, tuleb tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu otsus ka nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Praegusel juhul on maakohus jätnud rahuldamata hageja nõude kohustada Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi ümber lükkama
5. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is avaldatud hageja au teotavad ebaõiged andmed samal viisil, kui need avaldati, ning jätnud selle nõudega seotud hageja menetluskulud kostja kanda. Selles osas pole hageja maakohtu otsust vaidlustanud ning otsus on selles osas TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud. Hageja nõude kohustada kostjat esitama taotlus teabeotsingusüsteemidele jättis maakohus rahuldamata ning ringkonnakohus jättis selles osas maakohtu otsuse muutmata, kuid ringkonnakohus muutis maakohtu otsust selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas, jättes selle nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse selle nõude osas ja rahuldab selles osas hagi, siis tuleb hageja selle nõudega seotud kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
6. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik