Obsah (7)

§ 32§ 4§ 28§ 7§ 25§ 9§ 22

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) §-s 9 sätestatud vanaduspension kooskõlas Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise sotsiaalkindlustuslepingu (Eesti-Ukraina leping) artiklitega 5, 15, 16 ja 18 ning

§ 32lg-tega 1 ja 2 ja §-ga 42.

Arvesse võeti Eestis ja Ukraina NSV-s omandatud staaž.

1. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni
2. juuli
3. a otsusest nr 253 nähtuvalt esitas T. Rudich
4. märtsil 2009 Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonnale avalduse vaadata talle määratud vanaduspension ümber kooskõlas Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega (Koostöökokkulepe). Pensioni ümberarvutamisel soovis T. Rudich Koostöökokkuleppe alusel arvesse võtta Kasahhi NSV-s ja Ukraina NSV-s omandatud staaži.
5. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjon jättis
6. juuli
7. a otsusega nr 253 T. Rudichi vanaduspensioni ümber arvestamata. Otsusest nähtuvalt on T. Rudichil tööstaaži kokku 26 aastat, 3 kuud ja 11 päeva, millest 12 aastat 8 kuud ja 13 päeva on omandatud Eesti Vabariigi territooriumil, 9 aastat 7 kuud ja 10 päeva Ukraina NSV territooriumil ning 3 aastat 11 kuud ja 18 päeva Kasahhi NSV territooriumil. Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž T. Rudichil puudub. Vene Föderatsiooni Pensionifondist saadud kinnituse kohaselt arvestab Vene Föderatsioon T. Rudichi töötamise aja Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s tema pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse artiklitest 10, 11, 29 p 2 ja 30 p
8. Koostöökokkuleppe artiklite 1 ja 4 järgi tuleb T. Rudichile pensioni määramisel arvestada pensioniõiguse tekkimisel lisaks Eestis omandatud pensioniõiguslikule staažile ka Vene Föderatsiooni poolt tunnustatud pensioniõiguslikku staaži ning riikliku pensioni määramiseks on nõutav vähemalt 15-aastase Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaži olemasolu. Kasahhi NSV ja Ukraina NSV asuvad väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumi ning Vene Föderatsioon arvab nende territooriumil töötatud aega pensioniõigusliku staaži hulka Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ)
9. märtsil 1992 sõlmitud pensionilise kindlustamise alase kokkuleppe alusel, mitte siseriiklikust regulatsioonist tulenevalt. Vene Föderatsiooni poolt sõlmitud välisleping ei saa tuua kohustusi Eesti Vabariigile. Seega ei saa T. Rudichi pensioniõiguse määramisel pensioniõigusliku staažina arvesse võtta Kasahhi NSV-s ja Ukraina NSV-s töötamise aega ning täitmata jääb 15-aastane pensionistaaži nõue, mistõttu T. Rudichil puudub õigus täiendavale staažile Koostöökokkuleppe ning selle muutmise protokolli alusel.
10. T. Rudich esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna kohustamiseks talle Koostöökokkuleppe alusel vanaduspensioni määramiseks alates avalduse esitamisest.
11. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja kohustas Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonda määrama esitatud avalduse alusel vanaduspension, arvestades Vene Föderatsiooni Pensionifondi poolt tunnustatud pensioniõigusliku staaži. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) vastuolu korral Koostöökokkuleppe ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (

) vahel kohaldatakse Koostöökokkulepet kui välislepingut (

§ 4lg 3).

Koostöökokkuleppe art 4 sätestab, et pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Seega on Koostöökokkuleppe art 4 järgi pensionistaažil, mis on omandatud teise poole territooriumil või mida tunnustatakse teise poole territooriumil, ühesugused õiguslikud tagajärjed; 2) Vene Föderatsiooni Pensionifondist saadud kinnituse kohaselt arvestab Vene Föderatsioon kaebaja töötamise aja Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s tema pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seadusest. Ekslik on vastustaja seisukoht, et endise NSV Liidu territooriumil töötamise aja arvessevõtmiseks tuleb lähtuda Koostöökokkuleppe artiklitest 1 ja 6 ning kohaldada riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid. Pensioniõiguse määramisel arvessevõetavat staaži reguleerib Koostöökokkuleppe art 4 ning artiklist 1 ei tulene, et vanaduspensioni saamise tingimused on täies ulatuses sätestatud Koostöökokkuleppe alusel pensioni määrava ja maksva lepingupoole siseriikliku õigusega. Kui isik vastab staaži osas pensioniõiguse tekkeks seatud tingimustele, siis kuulub selline pensioniõiguslik staaž arvessevõtmisele tulenevalt Koostöökokkuleppe artiklist

1. Koostöökokkuleppe art 6 käsitleb pensioni arvutamist ning staaži arvutamisele artiklis 6 sätestatu laiendamine, s.o siseriikliku õiguse kohaldamine pensioni arvutamise asemel ka staaži arvutamisele, on vastuolus Koostöökokkuleppega ja muudaks art 4 sisutühjaks. Põhjendamatu on vastustaja väide, mille kohaselt tuleneb Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast, et Koostöökokkuleppe artiklit 4 kohaldatakse pensioni määramiseks nõutava staažinõude kontrollimisel, kuid pensioni määramine Koostöökokkuleppe alusel Eesti Vabariigi poolt toimub kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega. Vastustaja viidatud lõik seletuskirjast käsitleb pensioni arvutamist reguleeriva art 6 muutmist Koostöökokkuleppe protokolliga ning seda tinginud asjaolusid; 3) seisukoht, et isikul on õigus arvestada pensioniõigusliku tegevuse hulka aeg endise NSV Liidu territooriumil juhul, kui tal on vähemalt 15-aastane Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž, on vastuolus Koostöökokkuleppe artikliga 4, mille järgi on ühesugused õiguslikud tagajärjed pensionistaažil, mis on omandatud teise poole territooriumil või mida tunnustatakse teise poole territooriumil. Koostöökokkuleppe artiklist 4 tulenevalt peab Eesti Vabariik pensioniõiguse määramisel võrdsustama Eestis töötamise ajaga ka selle aja, mida Vene Föderatsioon võtaks arvesse pensioni määramisel, kui isik elaks alaliselt Vene Föderatsioonis; 4) käesolev vaidlus on sarnane Riigikohtu menetluses olnud haldusasjaga nr 3-3-1-4-09, milles oli vaidluse all vanaduspensioni määramine endises Kasahhi NSV-s omandatud staaži alusel. Riigikohtu lahendi seisukohad Koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise osas on kohaldatavad ka käesolevas asjas; 5) Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas on Eesti Vabariigile lisanduvate kohustuste kohta märgitud, et Koostöökokkuleppest tuleneb Eesti Vabariigile kohustus võtta pensioni määramisel arvesse staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni
2. a ning Vene Föderatsiooni territooriumil pärast
3. a. Kuna

§ 28

lg 4 kehtis varem, ei saadud seejuures silmas pidada nimetatud sätet, vaid seda, et

§ 7

lg 1 p-s 2 ette nähtud Eestis omandatud pensionistaažiga tuleb võrdsustada endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. a omandatud tööstaaž. Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on Vene Föderatsioon tunnustanud end NSV Liidu õigusjärglasena. Sellest tulenevalt tunnustas ta kuni kokkuleppe ratifitseerimiseni ühepoolselt pensionistaaži, mis oli omandatud endise Eesti NSV territooriumil kuni
2. a. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti Vabariik võtab endale Koostöökokkuleppega kohustuse arvestada pensioni määramisel staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni
3. a. Koostöökokkuleppe rakendusleppe art 3 lg-st 2 nähtuvalt oli Koostöökokkuleppe poolte tahe arvestada ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži.; 6) Vene Föderatsiooni Pensionifondi
4. juuni
5. a vastuse kohaselt tunnustab Vene Föderatsioon kaebaja tööstaaži tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seadusest. Lisaks eeltoodule on Vene Föderatsiooni Pensionifond oma
6. juuni
7. a vastuskirjas selgitanud, et Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse artiklite 10, 11, 29 p 2 ja 30 p 4 alusel võetakse pensionide määramisel kõrvuti töötamise ja muu tegevusega Vene Föderatsiooni territooriumil arvesse töötamise ja muu tegevuse perioodid, mis leidsid aset endise NSV Liidu territooriumil (olenemata sellest, millise liiduvabariigi territooriumil need toimusid). Seoses sellega olid kaebajale vanaduspensioni määramisel, mida talle
8. juulist 2003 kuni
9. oktoobrini 2007 kanti üle Eestisse, töö(kindlustus)staaži hulka arvatud töötamisperioodid Kasahhi NSV ja Ukraina NSV territooriumil. Nähtuvalt teatisele lisatud õiendist töö(kindlustus)staaži kohta moodustavad tegevusperioodid, mis kuuluvad tööstaaži hulka arvamisele, 13 aastat 8 kuud ja 27 päeva. Vene Föderatsiooni Pensionifondi
10. mai
11. a selgituse kohaselt töötamise ja muu tegevuse perioodid, mis leidsid aset pärast NSV Liidu lagunemist endiste liiduvabariikide territooriumidel, arvatakse töö(kindlustus)staaži hulka juhtudel, mis on ette nähtud Vene Föderatsiooni seadusandlusega või Vene Föderatsiooni rahvusvaheliste lepingutega või siis, kui Vene Föderatsiooni Pensionifondi maksti kindlustusmakseid. Samas kirjas on ka selgitatud, et SRÜ pensionilepingut rakendatakse pensioniõigusliku staaži arvestamiseks töötamise või muu tegevuse osas, mis leidis aset SRÜ lepinguosaliste riikide territooriumil pärast NSV Liidu lagunemist. Seega kuna Vene Föderatsioon tunnustab endises NSV Liidu liiduvabariigis omandatud tööstaaži pensioniõigusliku staaži hulka kuuluvana, tuleb ka Eesti Vabariigil pensionistaaži arvutamisel seda Koostöökokkuleppe alusel arvestada; 7) Koostöökokkuleppe preambuli kohaselt lähtuvad pooled ühe poole kodanike võrdsusest teise poole kodanikega pensionilise kindlustamise alal. Sellest ei tulene, et teise poole territooriumil viibivale isikule kohaldatakse selle poole seadusandlust võrdselt teiste selle poole territooriumil alaliselt viibivate isikutega. Erinev kohtlemine on tingitud sõlmitud välislepingust, millega Eesti Vabariik on võtnud endale kohustuse kohaldada lepingu teise poole kodanike suhtes erinevat regulatsiooni; 8) kuna pensioni määramine ei ole kaalutlusotsus ning vastustaja on välja selgitanud, et Vene Föderatsioon tunnustab Kasahhi NSV-s ja Ukraina NSV-s töötatud aega pensioniõigusliku staažina, kusjuures ei ole vastustaja väitnud tööstaaži mittenõuetekohast tõendamist, puudub takistus vastustajale kaebaja taotletud kindla sisuga ettekirjutuse tegemiseks.
12. Sotsiaalkindlustusamet palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega T. Rudichi kaebus rahuldamata.
13. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) kuna apellant ei vaidle
14. aprillil 2010 täiendavalt esitatud seisukohtades enam vastu kohtuotsuse järeldusele, et kaebaja on Koostöökokkuleppe subjekt ning tal on õigus saada pensioni selle lepingu alusel, ei käsitle ringkonnakohus esialgses apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja piirdub tõdemusega, et nõustub halduskohtu otsuse sellekohaste põhjendustega; 2) halduskohtu otsuse tühistamist ei too kaasa ka apellandi seisukoht, et kaebaja oleks pidanud Koostöökokkuleppe kohaldamiseks esitama taotlused pensioni maksmise lõpetamiseks Ukraina Pensionifondile ja pensioni määramiseks Koostöökokkuleppe alusel. Nagu nähtub Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni
15. juuli
16. a otsusest nr 253, on kaebaja esitanud taotluse pensioni ümberarvutamiseks Koostöökokkuleppe alusel. Kui ümberarvutamist takistas mingi kõrvaldatav asjaolu, oleks Sotsiaalkindlustusamet pidanud sellele kaebaja tähelepanu juhtima ning tegema ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks; 3) kaebajal ei ole õigust saada topeltpensioni ühe ja sama omandatud staaži eest. Samas ei tähenda see, et oleks keelatud Koostöökokkuleppe ja Ukraina-Eesti pensionilepingu üheaegne kohaldamine. Nagu apellant on seletanud, maksab Eesti-Ukraina pensionilepingu alusel kumbki lepingupool pensioni oma territooriumil, sealhulgas enne NSV Liidu lagunemist omandatud staaži eest. Kuna Koostöökokkuleppest tulenevalt peab Eesti pool arvesse võtma ka Kasahhi NSV-s omandatud staaži, peab Sotsiaalkindlustusamet kohtuotsuse täitmiseks arvestama kaebaja pensioni ümber Koostöökokkuleppe alusel ning maksma pensioni kaebajale välja vastava avalduse esitamisest alates ulatuses, mida Ukraina ja Eesti poole poolt makstav summa ei katnud. Selliselt maksab Ukraina endiselt pensioni tema territooriumil omandatud staaži eest ning ülejäänud, Koostöökokkuleppest tuleneva osa, maksab Eesti pool. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Sotsiaalkindlustusamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) T. Rudich saab riiklikku pensioni Eesti-Ukraina lepingu alusel. T. Rudich esitas avalduse määratud pensioni ümberarvutamiseks tööraamatu väljavõtte alusel. T. Rudich pole esitanud avaldust EestiUkraina lepingu alusel pensioni maksmise lõpetamiseks. Seega taotles ta riikliku pensioni maksmise jätkamist Eesti-Ukraina lepingu alusel, suurendades Eesti Vabariigi makstavat pensionisummat, arvates pensionistaaži hulka Vene Föderatsiooni tunnustatud pensioniõigusliku staaži. Tegemist on Eesti-Ukraina lepingu alusel määratud pensioni ümberarvutamise taotlusega, mitte aga koostöökokkuleppe alusel vanaduspensioni määramise taotlusega. Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja selgitas, et Ukraina maksab endiselt pensioni tema territooriumil omandatud staaži eest ja ülejäänud, koostöökokkuleppest tuleneva osa, maksab Eesti. Ringkonnakohus leidis, et T. Rudichil pole õigust saada topeltpensioni ühe ja sama staaži eest, kuid see ei tähenda, et koostöökokkuleppe ja Eesti-Ukraina lepingu üheaegne kohaldamine on keelatud. Seega leidis ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas, et rahuldamisele kuulub taotlus Eesti-Ukraina lepingu alusel määratud pensioni ümberarvutamiseks, suurendades koostöökokkuleppe läbi pensioniõiguslikku staaži. Seega on ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas jõudnud halduskohtust erinevale seisukohale, jättes siiski halduskohtu otsuse muutmata; 2) Eesti-Ukraina lepingu art 15 p 1 järgi saab kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode liita tingimusel, et need pole osaliselt või täielikult kattunud. Lepingu artiklis 16 sätestatakse, et kui õigus saada pensioni lepingupoolte õigusaktide alusel tekib lepingupoolte õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide liitmisel, siis arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud kindlustusperioodidele. Halduskohtu ettekirjutuse täitmisel tekiks olukord, kus T. Rudich saab Ukraina NSV-s omandatud pensioniõigusliku staaži eest pensioni nii Ukrainast kui ka Eestist. Alates
18. märtsist 2009 (avalduse esitamisest) kuni tänaseni on Ukraina NSV-s omandatud pensioniõigusliku staaži eest T. Rudichile juba pensioni maksnud. Ka muutuks sellise tõlgenduse korral Eesti-Ukraina leping sisutühjaks Vene kodanike poolt Ukrainas (Ukraina NSV-s) omandatud pensioniõigusliku staaži osas; 3) halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohad on vastuolus Eesti-Ukraina lepingu, koostöökokkuleppe ja riikliku pensionikindlustuse seadusega, milles kõigis on sätestatud, et isikul, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension; 4) T. Rudichil puuduks õigus riiklikule vanaduspensionile koostöökokkuleppe alusel isegi siis, kui ta loobuks riiklikust pensionist Eesti-Ukraina lepingu alusel. Vaidlust pole selles, et Vene Föderatsioon tunnustab T. Rudichi Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s töötamise aega pensioniõigusliku staažina SRÜ pensionilepingu alusel. Halduskohus ja ringkonnakohus on Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-4-09 ekslikult järeldanud, et Riigikohtu halduskolleegiumi arvates tuleneb koostöökokkuleppe artiklist 4 Eesti Vabariigile kohustus arvestada staažidega, mida Vene Föderatsioon tunnustab läbi välislepingute.
19. T. Rudich palub kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. T. Rudich väidab, et põhjendamatu on kassaatori seisukoht, et T. Rudichi Kasahstanis ja Ukrainas töötatud aega ilma 15-aastase Eestis ja/või Venemaal omandatud pensionistaažita saab arvesse võtta üksnes siis, kui Vene Föderatsioon tunnustaks selles liiduvabariigis omandatud pensionistaaži siseriiklike õigusaktide alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Eestis elavale Vene Föderatsiooni kodanik T. Rudichile on pensioni määramise otsusest nähtuvalt määratud

§-s 9 sätestatud Eesti vanaduspension, s.o ennetähtaegne vanaduspension. T. Rudichi puhul on

§ 7

lg 1 p-ga 2 pensioni määramiseks nõutav pensioniõiguslik staaž kindlaks määratud Eesti-Ukraina lepingu alusel sel teel, et liideti Eestis omandatud staaž ja Ukraina NSV-s omandatud staaž. Eesti-Ukraina lepingu alusel maksab T. Rudichile Eestis omandatud staaži eest pensioni Eesti ja Ukraina NSV-s omandatud staaži eest Ukraina. Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaži T. Rudichile ennetähtaegse vanaduspensioni määramisel arvesse ei võetud.

1. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni praeguses asjas vaidlustatud otsusest nähtuvalt esitas T. Rudich
2. märtsil 2009 Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonnale avalduse vaadata talle määratud vanaduspension ümber kooskõlas Koostöökokkuleppega. Pensionikomisjon käsitas T. Rudichi avaldust pensioni ümberarvutamise avaldusena. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles T. Rudich pensionikomisjoni otsuse tühistamist ja Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna kohustamist määrama T. Rudichile vanaduspension selle määramise avalduse esitamisest. Halduskohus ja ringkonnakohus menetlesid asja kui T. Rudichi kaebust, mille eesmärgiks on pensioni määramine. Halduskohus kohustas kohtuotsuse resolutsiooniga pensionikomisjoni määrama T. Rudichile esitatud avalduse alusel vanaduspension, arvestades Vene Föderatsiooni Pensionifondi poolt tunnustatud T. Rudichi pensioniõiguslikku staaži. Ringkonnakohus jättis otsuse resolutsiooniga halduskohtu otsuse muutmata. Samas on ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas seisukohal, et Sotsiaalkindlustusamet peab kohtuotsuse täitmiseks arvestama kaebaja pensioni ümber (vt käesoleva otsuse p 7 algus ja alap 3). Kohtutoimikus ei ole T. Rudichi
3. märtsi
4. a avaldust. 12.

§ 25

lg 1 p 3 näeb ette määratud pensioni ümberarvutamise pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel. Juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel uue vanaduspensioni määramise võimalust riikliku pensionikindlustuse seadus ette ei näe. Vastupidi,

§ 9

lg-s 7 sätestatakse: "Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks (§ 7) või soodustingimustel vanaduspensioniks." Seega on välistatud ka

§-s 7 vanaduspensioni määramine juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel. Ennetähtaegset vanaduspensioni on võimalik üksnes ümber arvutada ja seejuures jääb ümber arvutatud pension ikkagi ennetähtaegseks vanaduspensioniks.

1. Kolleegium on seisukohal, et kohtuotsuste tühistamine selleks, et välja selgitada pensionikomisjonile esitatud T. Rudichi
2. märtsi
3. a avalduse sisu ja anda T. Rudichile võimalus muuta halduskohtule esitatud taotlust, s.o taotleda ettekirjutust ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamiseks, oleks menetlusökonoomia ja õiguste tõhusa kaitse seisukohalt mõttetu olukorras, kus seadus annab juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni suurendamise ainsaks võimaluseks ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamise. Seepärast käsitleb Riigikohtu halduskolleegium T. Rudichi kohtuasja ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamise asjana.
4. T. Rudich soovib pärast Koostöökokkuleppe jõustumist, et tema pensioneerimisel võetaks arvesse ka Ukraina NSV ja Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaž Koostöökokkuleppe alusel. Pensionikomisjon jättis T. Rudichi taotluse rahuldamata ja pensioni ümber arvutamata.
5. Vaidlust ei ole selles, et Vene Föderatsioon tunnustab T. Rudichi puhul nii Ukraina NSV kui ka Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaži hoolimata sellest, et T. Rudichil ei ole Vene NSFV territooriumil omandatud staaži.
6. Kolleegium on varasemates lahendites (otsused asjades nr 3-3-1-4-09 ja 3-3-1-92-09) Koostöökokkulepet tõlgendanud selliselt, et pensioni määramisel võetakse arvesse endiste liiduvabariikide territooriumidel omandatud staaž, mida Vene Föderatsioon tunnustab oma siseõiguse või välislepingutega. Samuti on kolleegium leidnud, et vanaduspensioni määramiseks vajalikku staaži saab Koostöökokkuleppe alusel summeerida. Kolleegium ei muuda enda seisukohta Koostöökokkuleppe tõlgendamisel.
7. Seega on T. Rudich Koostöökokkuleppe subjekt, sõltumata sellest, millisel viisil Vene Föderatsioon tunnustab Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s omandatud staaži.
8. Riikliku pensionikindlustuse seadus, Eesti-Ukraina leping ega Koostöökokkulepe ei välista seda, et isik on pensioneerimisel samaaegselt Eesti seaduse ning ühe või enama välislepingu toimealas. Seega ei ole iseenesest välistatud see, et riikliku pensioni määramisel või ümberarvutamisel kohaldatakse üheaegselt nii Eesti seadust kui ka Eesti-Ukraina lepingut ja Koostöökokkulepet.
9. Eeltoodust tulenevalt on T. Rudichil õigus sellele, et talle määratud pensioni ümberarvutamisel võetakse Koostöökokkuleppe artikli 4 alusel arvesse Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaž. Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, hoolimata kohtuotsuste sõnastusest, selles, et T. Rudichi pensioneerimisavalduse läbivaatamisel tuleb arvesse võtta Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaži.
10. Järgnevalt vajab käsitlemist küsimus, kas T. Rudichi puhul on pensioni ümberarvutamisel võimalik Koostöökokkuleppe alusel arvesse võtta ka Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži. Halduskohus ja ringkonnakohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et T. Rudichi pensioneerimisel on Koostöökokkuleppest tulenevalt võimalik arvesse võtta ka Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži (vt käesoleva otsuse p-d 5 ja 7). Kolleegium kohtute selle seisukohaga ei nõustu.
11. Eesti-Ukraina lepingu artikli 15 lg-s 1 sätestatakse: "Otsustades õiguse üle saada pensioni kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode tingimusel, et need ei ole täielikult ega osaliselt kattuvad." Eesti-Ukraina lepingu artikli 15 lg-s 3 sätestatakse: "Kui õigus saada pensioni lepingupoole õigusaktide alusel tekib teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode arvestamata, määrab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvesse võetavate kindlustusperioodide eest." Eesti-Ukraina lepingu artiklis 16 sätestatakse: "Kui õigus saada pensioni lepingupoolte õigusaktide alusel tekib lepingupoolte õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide liitmisel, arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud kindlustusperioodidele."
12. Kolleegium märgib, et tegemist on kahe välislepingu (Koostöökokkuleppe ja Eesti-Ukraina lepingu) kohaldamisega. Seejuures lähtuvad mõlemad lepingud pensioneerimisel paljuski erinevatest põhimõtetest. Mõlemad lepingud lähtuvad sellest, et poolte territooriumil omandatud staaži saab pensioniõiguse tekkeks vajaliku staaži kindlaksmääramisel summeerida. Koostöökokkulepe võimaldab pensioniõiguse tekkeks vajaliku staaži kindlaksmääramisel liita Eestis omandatud staažile ka neid tegevusperioode endise NSV Liidu territooriumil, mida tunnustab Vene Föderatsioon. Koostöökokkulepe lähtub pensioni määramisel ja ümberarvutamisel põhimõttest, et pensioni määrab ja maksab isiku elukohajärgne riik, võttes ka pensioni suuruse kindlaksmääramisel arvesse staaži, mis on omandatud teise poole territooriumil või mida teine pool tunnustab. Koostöökokkulepe näeb ette, et pensionäri ümberasumisel ühe poole riigi territooriumilt teise poole riigi territooriumile üldjuhul lõpetatakse pensioni väljamaksmine endises elukohas. Eesti-Ukraina leping seevastu lähtub põhimõttest, et üldjuhul maksab pensioni lepingu pool enda territooriumil täitunud staaži eest ja seda ka juhul, kui pensionär asub ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole territooriumile. Eesti-Ukraina leping reguleerib peale pensionilise kindlustamise ka muid sotsiaalkindlustusalaseid küsimusi. Nii reguleerib Eesti-Ukraina lepingu artikkel 11 pensionäridele meditsiiniteenuse osutamist. Koostöökokkuleppe reguleerib ainult pensioneerimist.
13. Nii Eesti-Ukraina lepingu kui ka Koostöökokkuleppe eesmärgiks on, et ka erinevates riikides omandatud staaži puhul saaks määrata pensioni. Lepingutest ei saa välja lugeda eesmärki lubada ühe ja sama staaži alusel mitmekordselt pensioni saada. Kolleegium on seisukohal, et ühe lepingu alusel saadud ja juba ära kasutatud õigushüve ei saa teise lepingu alusel enam arvesse võtta. Ebamõistlik ja vastuolus põhimõttega, et kattuvaid staaže võetakse pensioneerimisel arvesse üks kord, oleks Koostöökokkuleppe kohaldamine küsimuses, milles on jõus Eesti-Ukraina lepingu alusel antud haldusaktid.
14. Pensioni määramise ajal puudus T. Rudichil

§ 7

lg 1 p-s 2 nimetatud pensionistaaž, mistõttu Eesti-Ukraina lepingu mittekohaldamisel tal puudunuks õigus

§-s 9 sätestatud vanaduspensionile. T. Rudicile ennetähtaegse vanaduspensioni määramisel kohaldati Eesti-Ukraina lepingu artiklit

2. T. Rudichi suhtes Eesti-Ukraina lepingu kohaldamise tõttu tekkis järgmine olukord. Esiteks, T. Rudich omandas pensionistaaži, mis on vajalik

§-s 9 sätestatud pensioni määramiseks. See tähendab, et T. Rudich omandas õiguse

§-ga 9 ette nähtud pensionile ainult tänu Eesti-Ukraina lepingule; T. Rudich on Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži eest Eesti riigilt saadava õigushüve (ennetähtaegse vanaduspensioni) juba kätte saanud. Teiseks, Eesti maksab T. Rudichile pensioni Eestis omandatud staaži eest ja Ukraina maksab T. Rudichile pensioni Ukraina NSV-s omandatud staaži eest. Kolleegium märgib, et Eesti-Ukraina lepingu puudumise korral poleks T. Rudichile saanud määrata mitte ainult ennetähtaegset vanaduspensioni, vaid ka Eesti seadusega ette nähtud rahvapensioni, sest pensioni määramise ajaks ei olnud T. Rudich jõudnud

§ 22lg 1 p-ga 1 rahvapensioni määramiseks nõutud ikka.

1. Eeltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et T. Rudichi pensioni ümberarvutamisel ei olnud võimalik Koostöökokkuleppe alusel võtta arvesse Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži.
2. Seega on halduskohus ebaõigesti kohustanud Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonda määrama T. Rudichile tema esitatud avalduse alusel vanaduspension, arvestades Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži, mida tunnustab Vene Föderatsiooni Pensionifond.
3. Ringkonnakohus on jätnud jõusse halduskohtu otsuse ja leidnud, et T. Rudichil ei ole õigust saada topeltpensioni ühe ja sama omandatud staaži eest. Ringkonnakohtu otsuse järgi peab Sotsiaalkindlustusamet kohtuotsuse täitmiseks arvestama kaebaja pensioni ümber Koostöökokkuleppe alusel ning maksma pensioni kaebajale välja vastava avalduse esitamisest alates ulatuses, mida Ukraina ja Eesti poole poolt makstav summa ei katnud, ja et selliselt maksab Ukraina endiselt pensioni tema territooriumil omandatud staaži eest ning ülejäänud, Koostöökokkuleppest tuleneva osa, maksab Eesti pool (vt käesoleva otsuse p 7 alap 3). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga. Kolleegium on seisukohal, et eeltoodud põhjendustel ei ole võimalik T. Rudichi pensioni ümberarvutamisel arvesse võtta Ukraina NSV-s omandatud staaži. Samuti ei võimalda riikliku pensionikindlustuse seadus peatada Ukraina NSV-s omandatud staaži Eesti poolt makstava pensioni suuruse arvessevõtmise korral pensioni maksmist selle perioodi eest põhjusel, et Ukraina maksab Eesti-Ukraina lepingu alusel pensioni Ukraina NSV-s omandatud staaži eest.
4. Sotsiaalkindlustusamet on kassatsioonkaebuses palunud tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Käesolevas asjas on kujunenud olukord, kus sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebuse taotlus tühistada kohtute otsused, kuulub rahuldamisele. Kuid Sotsiaalkindlustusameti taotletud uut otsust, millega jääks T. Rudichi kaebus rahuldamata, kolleegium teha ei saa. Nimelt on T. Rudichil Koostöökokkuleppest tulenev õigus sellele, et tema pensioni ümberarvutamisel võetakse arvesse Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaž. Sellises olukorras rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab T. Rudichi kaebuse osaliselt. Uue otsusega tühistab kolleegium pensionikomisjoni otsuse osas, millega keelduti T. Rudichile määratud ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamisel arvesse võtmast Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaži. Uue otsusega teeb kolleegium pensionikomisjonile ettekirjutuse võtta T. Rudichi pensioni ümberarvutamisel Koostöökokkuleppe alusel arvesse Kasahhi NSV territooriumil omandatud pensioniõiguslik staaž, mida tunnustab Vene Föderatsiooni Pensionifond. Muus osas jääb pensionikomisjoni otsus muutmata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld