Obsah (10)

§ 50§ 40§ 36§ 31§ 39§ 37§ 28§ 24§ 32§ 4

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 51 lg 1 p 2 järgi taotleda saneerimiskava tühistamist. Samuti teeb

§ 50

kohaselt saneerimiskava täitmise üle järelevalvet saneerimisnõustaja, kes esitab igal poolaastal kohtule ja võlausaldajatele aruande saneerimiskava täitmise kohta. Avaldaja saneerimismenetlus on võrreldes võimaliku pankrotimenetlusega kõigile võlausaldajatele oluliselt soodsam, sest nende nõuded rahuldatakse saneerimismenetluses oluliselt suuremas määras. Saneerimiskava kinnitamist õigustab ka saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajate suur arv (88,52% võlausaldajatest), saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletas ainult 6 hääleõiguslikku võlausaldajat (ehk 4,92% võlausaldajatest), hääletamisel ei osalenud 8 hääleõiguslikku võlausaldajat (loeti vastuhääleks). Mõlemad saneerimiskava hinnanud eksperdid on ühel nõul, et avaldaja on oluline tööandja. Isegi juhul, kui saneerimiskavas ei ole õigesti hinnatud asjaolusid, mis tingisid saneerimismenetluse algatamise, ei anna see alust saneerimiskava kinnitamata jätta, sest kinnitamata jätmise alused on ammendava loeteluna toodud

§-s 36. Samuti ei saa see asjaolu muuta saneerimiskava täitmise edukuse tõenäosust. Põhjendatud on saneerimiskava täitmise tähtaeg 15 aastat. Tähtaja määramisel on lähtutud saneerimisseaduse loogikast, et saneerimiskava täitmise tähtpäev saabub kõigi saneerimiskavaga ümber kujundatud nõuete täielikul rahuldamisel. Viie aasta jooksul alates avaldaja saneerimiskava kinnitamisest rahuldatakse kõigi võlausaldajate ümberkujundatud nõuded, v.a puudutatud isiku I võlanõue. Samas arvestatakse puudutatud isiku I nõude rahuldamata osalt juba alates saneerimiskava kinnitamisele järgnevast täiskalendrikuust intressi turutingimuste kohaselt. Seega ei riku pikem saneerimiskava täitmise tähtaeg puudutatud isiku I õigusi. Puudutatud isiku I taotlus lõpetada avaldaja saneerimismenetlus

§ 40

lg 2, § 14 ja § 39 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta rahuldamata, sest nii avaldaja kui ka saneerimisnõustaja kinnitusel ei ole avaldaja püsivalt maksejõuetu. Puudutatud isikule ei olnud teadmata avaldaja majandusnäitajad, kuid ta ei ole esitanud avaldaja pankrotiavaldust.

1. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2. Swedbank Liising Aktsiaselts (puudutatud isik II) toetas puudutatud isiku I määruskaebust ja esitas ka ise määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning peatada maakohtu määruse täitmise kuni tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3. Avaldaja vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
5. juuni
6. a määrusega määruskaebused ja tühistas maakohtu määruse saneerimiskava kinnitamise osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimisnõustajale ja ekspertidele tasu määramise osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ühtlasi peatas ringkonnakohus maakohtu määruse täitmise kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule

§ 36

alusel kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava.

§ 36

sätestab imperatiivsed alused, mis peavad olema täidetud saneerimiskava kinnitamiseks. Määruses, millega kohus võtab menetlusse ettevõtja avalduse kinnitada saneerimiskava, mille võlausaldajad on jätnud vastu võtmata, nimetab kohus

§ 31

järgi vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu.

§ 36

p 2 kohaselt peab ekspertide hinnangul olema ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas. Seega vähemalt kahe eksperdi arvates peab saneerimiskava olema tõenäoliselt edukas. Ekspertide toetus on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel oluline, kuna nende arvamused peavad sisuliselt asendama võlausaldajate nõusolekut. Praeguses asjas esitati kaks teineteisele vastukäivat eksperdiarvamust, mistõttu puudub saneerimiskaval mõlema eksperdi toetus. Kuna on täitmata seaduses sätestatud kohustuslik tingimus, siis puudus maakohtul alus saneerimiskava kinnitada.

§ 39

lg 2 p 5 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu

§ 37lõike 2 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määruse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebusi lahendades täielikult tähelepanuta avaldaja seisukohad. Seda tehes jättis ringkonnakohus määruse olulises osas põhjendamata, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja 5, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t
2. Ringkonnakohus märkis määruses vääralt, et jätab kinnitamata
3. märtsil 2010 maakohtule esitatud saneerimiskava, kuigi saneerimiskava esitati maakohtule
4. oktoobril
5. Ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt

§ 36p 2.

Selle sätte mõtte järgi ei pea saneerimiskava kinnitamiseks kahe eksperdi arvamused tingimata kattuma ning kohus on pädev otsustama, kas ja kumma eksperdi arvamusest lähtuda. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab üksikasjalikult põhjendama. Maakohus leidis õigesti ja põhjendatult, et ekspertide arvamusi arvestades on õige saneerimiskava kinnitada. Mh on saneerimiskava kinnitamine õige ka seetõttu, et avaldaja praegused tegelikud majandustulemused saneerimiskava täitmisel kinnitavad üheselt, et saneerimine on olnud tulemuslik. Saneerimiskava on siiani täidetud 100%-liselt. 16. Puudutatud isik I ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas õigesti

§ 36p 2.

Võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine kohtus on erandlik olukord ning saneerimiskava jõustamine riigi sunnijõuga peab olema eriti veenvalt põhjendatud nii juriidiliselt kui ka majanduslikult. Kuna kohtunikul puudub vajalik majandusalane ettevalmistus, peavad saneerimisseaduse järgi vähemalt kaks eksperti saneerimiskava toetama, et kohus selle kinnitada saaks. Kui üks ekspertidest saneerimiskava ei toeta, ei ole kohtul võimalik saneerimiskava kinnitada sõltumata sellest, milline on tema enda seisukoht saneerimiskava sisu kohta. Saneerimiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsustus, kuid

§ 36p 2 seab sellele piirid.

Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, sest põhjendas, miks tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus märkis küll vääralt saneerimiskava esitamise kuupäeva, kuid see eksimus ei mõjuta määruse sisu ja on parandatav TsMS §-s 447 sätestatud korras. Lisaks esinevad muud alused, mis välistavad saneerimiskava kinnitamise, sh on saneerimisabinõud ebaseaduslikud, saneerimismenetluse alused on ära langenud ja saneerimiskava täitmine on praktilistel põhjustel võimatu. 17. Saneerimisnõustaja nõustus määruskaebusega. Ringkonnakohtu tõlgendus

§ 36

p-le 2 on vastuolus seaduse mõtte, seadusandja tahte ja Riigikohtu varasema seisukohaga. Maakohus kinnitas õigesti saneerimiskava. Avaldaja majandustulemused on saneerimismenetluse ajal järjekindlalt paranenud ning avaldaja on täitnud saneerimiskava korrektselt ja tähtaegselt ning suudab seda suure tõenäosusega teha ka tulevikus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kohus saab

§ 36

p 2 järgi kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava üksnes juhul, kui kõigi asjas määratud ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks on oluline saneerimiskava hindama määratud ekspertide hinnang ettevõtte saneerimise edukuse kohta. Võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel peab kohus küll

§ 28

lg 5 p 3 järgi kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline, kuid kui vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist häältest, on saneerimiskava

§ 24

lg-te 3 või 4 mõttes vastu võtnud, ei pea kohus saneerimiskava kinnitamiseks eksperdi arvamust küsima. Üksnes juhul, kui saneerimiskava jääb ülalviidatud sätete järgi võlausaldajatel vastu võtmata, tuleb kohtul sellise saneerimiskava menetlusse võtmisel nimetada

§ 31lg 1 järgi saneerimiskava kohta hinnangu saamiseks asjas vähemalt kaks eksperti.

Ekspert koostab

§ 32

lg 2 järgi kohtu määratud tähtaja jooksul saneerimiskava kohta kirjaliku, erapooletu ja asjatundliku analüüsi, milles esitab põhjendatud arvamuse ettevõtte saneerimise vajaduse, nõuete ümberkujundamise ja muude saneerimisabinõude eesmärgipärasuse, ettevõtte saneerimise edukuse tõenäosuse, võlausaldaja huvide ja õiguste arvestamise ning ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta, sealhulgas ettevõtte olulisuse kohta tööandjana. Ülaltoodut arvestades on aga ekslik ringkonnakohtu käsitus, et võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel asendab ekspertide hinnang saneerimismenetluse edukuse kohta võlausaldajate nõusolekut ettevõtte saneerimiseks. Ka saneerimiskava vastuvõtmisel ei pea kõik võlausaldajad saneerimiskavaga nõustuma, kuid sellisel juhul ei ole ekspertide arvamust saneerimise edukuse kohta vaja küsida. Ekspertide arvamust on vaja küsida üksnes juhul, kui soovitakse kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava. Võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks peab kohus kontrollima

§-s 36 sätestatud tingimusi. Õige on ringkonnakohtu arusaam, et

§ 36

sätestab imperatiivsed alused, mis peavad olema täidetud võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Ka kolleegiumi arvates saab kohus kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava üksnes juhul, kui kõik viidatud sättes nimetatud tingimused on täidetud, sh peab

§ 36p 2 järgi olema ettevõtte saneerimine ekspertide hinnangul tõenäoliselt edukas.

Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et kui asjas on saneerimise edukust hindama määratud kaks või rohkem eksperti, peavad kõik eksperdid hindama ettevõtte saneerimise tõenäoliselt edukaks. Saneerimismenetlusele kohaldatakse

§ 4

järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. Eksperdi arvamus on TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 järgi tõend, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sh ei ole TsMS § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei ole üldjuhul ka eksperdi arvamusel kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus peab võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle otsustades

§ 36

p 2 järgi hindama asjas määratud ekspertide arvamusi ettevõtte saneerimise võimaliku edu kohta ning otsustama esitatud eksperdi arvamuste alusel oma siseveendumuse järgi, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoliselt edukas või mitte. Seejuures on saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab veenvalt põhjendama. Kolleegiumi arvates ei saa kohus

§ 36

p 2 järgi kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava, kui ükski ekspert ei ole saneerimist tõenäoliselt edukaks pidanud, kuid saab seda teha, kui vähemalt üks ekspert on hinnanud saneerimismenetluse tõenäoliselt edukaks ning koosmõjus teis(t)e arvamus(t)ega saab ettevõtte saneerimist tõenäoliselt edukaks pidada. Praeguses asjas ei ole ringkonnakohus asja läbi vaadates kontrollinud, kas maakohus asus asjas esitatud eksperdiarvamusi hinnates õigesti seisukohale, et avaldaja saneerimine on tõenäoliselt edukas. Seetõttu tuleb asi saata ringkonnakohtule määruskaebuse uueks läbivaatamiseks ja pole võimalik rahuldada avaldaja taotlust jätta jõusse maakohtu määrus. 20. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja TsMS § 149 lg 8 alusel avaldajale tagastada. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull