Obsah (10)

§ 29§ 114§ 118§ 69§ 74§ 150§ 199§ 70§ 38§ 174

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-99-10 Otsuse kuupäev 17. detsember 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Ki

§ 29lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Narva Linnavalitsuse Narva Linnavara- ja Majandusameti keskkonnainspektor Dmitri Koroljov koostas
3. detsembril 2008 AS-i H kohta väärteoprotokolli seoses sellega, et V.K., tegutsedes AS-i H juhatuse liikmena aktsiaseltsi huvides, ei taganud alates
4. aprillist 2008 kuni
5. juunini 2008 segaolmejäätmete vedu X Jäätmekäitluskeskusesse täies mahus. Selle tõttu viidi osa segaolmejäätmetest otse U prügilasse. Väärteoprotokolli kohaselt keeldus V.K.
6. detsembril 2008 tutvumast väärteoprotokolliga ja oma õiguste ning kohustustega. Samuti keeldus ta protokollile alla kirjutamast ja selle koopiat vastu võtmast. Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
7. jaanuarist
8. Protokollile on alla kirjutanud selle koostaja.
9. Kohtuvälise menetleja
10. jaanuari
11. a otsusega karistati AS-i H jäätmeseaduse § 1207 järgi rahatrahviga 490 trahviühikut, s.o 29 400 krooni. Otsuses selgitati, et otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o hiljemalt alates
12. jaanuarist
13. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
14. veebruar
15. Kui selleks ajaks kaebust ei esitata, jõustub otsus
16. veebruaril
18. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule
19. märtsil 2009, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist AS-i H tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.
20. Viru Maakohtu
21. märtsi
22. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumise tõttu.

Kohus nentis, et tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.

1. Viru Maakohtu määruse peale esitas AS H määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Selles leiti, et AS H sai väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest teada alles
2. veebruaril
3. Seega oli
4. märtsil 2009 maakohtule esitatud kaebus tähtaegne ja selle läbivaatamata jätmine

§ 118lg 2 p 1 alusel oli põhjendamatu.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrusega maakohtu määrus tühistati ja AS-i H kaebus tagastati samale kohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei vastanud faktilistele asjaoludele maakohtu määruses märgitu, et V.K. andis
4. detsembril 2008 oma allkirja selle kohta, et oli protokolliga tutvunud ja seega teadlik, et kohtuvälise menetleja lahend oli viimase juures kätte saadav alates
5. jaanuarist
6. Menetlusalune isik sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte
7. veebruaril
8. Seega on
9. märtsil
10. a esitatud kaebus tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus ei tõusetu. Määruses leiti, et AS-i H kaebuse käiguta jätmise alus on ära langenud ja kaebus tuleb lahendada maakohtus.
11. Viru Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega AS-i H kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja ei taganud AS-i H juhatuse liikmele V.K-le nõuetekohaselt tutvumist kohtuvälise menetleja otsusega. Viimane sai karistamisotsusest teada alles

1. veebruaril 2009 kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et V.K. viibis
2. novembrist 2008 kuni
3. jaanuarini 2009 haiguslehel ja seetõttu ei saanud ta kohtuvälise menetleja kutseid kätte. Ei ole tõendatud kohtuvälise menetleja väide, et
4. detsembril 2008 toimus kohtumine V.K-ga, mille käigus koostati väärteoprotokoll, kuid V.K. keeldus sellega tutvumast ja seda allkirjastamast. Rikutud on ka

§ 69

lg 2 p 3 sätteid, sest menetlusalust isikut ei ole väärteoprotokolli koostamise raames üle kuulatud. Väärteoprotokollis puudub märge selle kohta, et V.K. oleks ütluste andmisest keeldunud. Kohus luges kohtuvälise menetleja D. Koroljovi ja tunnistaja D.D. ütlused ebausaldusväärseteks neis esinevate vastuolude tõttu. Kohus leidis veel ka seda, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole nõutaval määral kirjeldatud väärteo sisu ja seetõttu ei vasta see

§ 74lg 1 p 6 nõuetele.

Otsusest ei nähtu, millist konkreetset ettekirjutust AS H on rikkunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Narva Linnavalitsus, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja AS-i H kaebuse läbivaatamata jätmist. Alternatiivselt palutakse maakohtu otsuse tühistamist ja kaebuse saatmist samale kohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis või väärteomenetluse lõpetamist süüteo aegumise tõttu. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 8.1 Narva Linnavalitsuse
2. jaanuari
3. a väärteootsus jõustus
4. veebruaril 2009 ning Viru Maakohtul puudus õiguslik alus kaebust menetlusse võtta, sest esinesid

§ 118

lg-s 2 nimetatud menetlustakistused.

§-st 2 ja KrMS § 2 p-st 2 tulenevalt on Riigikohtul võimalik Viru Maakohtu

1. juuni
2. a otsus tühistada ja saata kaebus maakohtule kohtulikuks eelmenetluseks. Riigikohtul ei ole võimalik kohaldada väärteo aegumist KarS § 81 lg 3 tähenduses, sest enne selle küsimuse otsustamist tuleb hinnata maakohtule esitatud kaebuse lubatavust

§ 118lg 2 p 2 järgi.

8.2 Maakohus on eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. Tõendeid on uuritud ühekülgselt. Rikutud on ka

§ 150

lg 1 p-s 10 sätestatut, sest otsus tehti enne kohtuistungite protokollide nõuetekohast koostamist. 8.3 Kui AS-i H kaebuse läbivaatamata jätmiseks alust ei ole, tuleb Viru Maakohtu 17. juuni 2010. a otsus siiski tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja saabumise tõttu.

1. AS-i H kaitsja Allan Valk esitas kassatsioonivastuse, milles leitakse, et kassatsioon on põhjendamatu. AS-i H juhatuse liiget, V.K., ei kutsutud
2. detsembril 2008

§-de 40 ja 41 korras kohtuvälise menetleja juurde. V.K. ei olnud väärteoprotokolli koostamise juures ja seetõttu ei saanud ta ka keelduda sellega tutvumisest ega allkirjastamisest. Tunnistajatena on üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnikud, kes on andnud ütlusi, mis väljuvad konkreetse menetlustoimingu käigu kirjeldamisest. AS H ei teadnud väärteoprotokolli koostamisest ega karistamisotsusest midagi ja seetõttu ei ole põhjust rääkida kaebuse esitamise tähtaja ületamisest ega ennistamisest. Eeltoodut arvesse võttes leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsus ei saanud olla kaebuse esitamise ajaks jõustunud. Kaitsja palub jätta Viru Maakohtu

1. juuni
2. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
3. Kohtuistungil jäid kassaator ja menetlusaluse isiku kaitsja oma taotluste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kohtuväline menetleja D. Koroljov on koostanud
5. detsembril
6. a väärteoprotokolli selle kohta, et AS H rikkus
7. aprillist 2008 kuni
8. juunini 2008 jäätmeseaduse § 1207 sätteid. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli lahtrisse "Ütlused" märkinud, et menetlusaluse isiku esindaja, AS H juhatuse liige V.K., keeldus tutvumast väärteoprotokolliga, protokollile alla kirjutamast ja selle koopiat vastu võtmast. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
9. jaanuarist
10. Protokollile on alla kirjutanud selle koostaja. Kohtuvälise menetleja
11. jaanuari
12. a otsusega karistati AS-i H eeltoodud väärteo eest. Otsuses selgitati, et otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimane päev
13. veebruar
15. Vaidlust ei ole selles, et karistamisotsuses märgitud päevaks, s.o
16. veebruariks 2009 menetlusalune isik kaebust ei esitanud. AS H esitas kaebuse Viru Maakohtusse alles
17. märtsil
18. Kriminaalkolleegium nendib, et Viru Maakohtu
19. märtsi
20. a määrusega jäeti kõnesolev kaebus õigesti läbi vaatamata, sest kaebuse esitamisel oli objektiivselt rikutud

§ 114lg-s 4 toodud tähtaega.

Kuid käesoleva väärteoasja lahendamisel tuleb lähtuda asjaolust, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku

1. aprilli
2. a määrusega Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a määrus tühistati ja AS-i H kaebus saadeti Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud üheselt tõendatud asjaolu, et
5. detsembril 2008 keeldus AS-i H esindaja V.K. tutvumast väärteoprotokolliga jt väärteomaterjalidega. Tõendeid ei olnud ka selle kohta, et V.K. oli teadlik väärteoprotokolli koostamisest
6. detsembril 2008 ja kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavusest alates
7. jaanuarist
8. Tõendatud oli aga see, et menetlusalune isik sai otsuse kätte
9. veebruaril
10. Seega oli
11. märtsil 2009 saabunud kaebus tähtaegne ja tähtaja ennistamise küsimust ei tõusetunud.
12. Kriminaalkolleegium märgib, et kõnesolev ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav ja jõustus selle tegemisest (

§ 199lg 4).

Seega lahendas ringkonnakohus AS-i H kaebuse tähtaegsuse küsimuse lõplikult ja maakohtul tuli kaebus menetlusse võtta ning lahendada. Viru Maakohtu

1. juuni
2. a kohtuotsusega kaebus rahuldati, Narva Linnavalitsuse
3. jaanuari
4. a otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu.

14. Arvestades seda, et ringkonnakohtu lõpliku määrusega loeti AS-i H kaebus tähtaegseks, puudub kriminaalkolleegiumil kassatsiooni vastavatest väidetest hoolimata seaduslik võimalus neile konkreetse asja pinnalt vastata ja ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustest erinevale seisukohale asuda. Eeltoodut arvestades tuleb kriminaalkolleegiumil tõdeda, et tulenevalt

§ 199

lg-st 1 ei ole käesolevas asjas kohtuvälise menetleja otsus tänaseni jõustunud, sest see on maakohtus vaidlustatud tähtaegselt ja maakohtu otsuse peale on esitatud tähtaegselt ka kassatsioon. Edasi kontrollib kriminaalkolleegium, kas esineb muid väärteo edasist menetlemist välistavaid asjaolusid.

1. Väärteoprotokollist nähtuvalt pani AS H talle etteheidetava väärteo toime
2. aprillist 2008 kuni
3. juunini
4. KarS § 81 lg-st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seetõttu aegus menetlusalusele isikule süüksarvatav tegu
5. juunil 2010, mil maakohus oli küll otsuse teinud, kuid see ei jõustunud kassatsiooni esitamise tõttu.

§ 29

lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

§ 29

lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-40-10).
3. Ehkki käesoleva väärteo menetlus tuleb aegumise tõttu lõpetada, peab kriminaalkolleegium vajalikuks kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitada järgmist.

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätte saadav.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (

§ 70lg 2).

Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud. Kuigi seadusest sellist nõuet ei tulene, oleks kolleegiumi arvates vaidluste vältimiseks otstarbekas, kui kohtuväline menetleja püüaks protokolli allkirjastamisest keeldumise fakti fikseerida täiendavalt ka tunnistaja allkirjaga. Juhul, kui menetlusalune isik väidab, et sai väärteoprotokolli sisust ja sellele järgnevast karistamisotsusest teada alles pärast otsuse kätte saamist ning sellest tingitult esitab ta kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtajast hiljem, tuleb isikul alati taotleda kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seaduses ettenähtud korras. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Kriminaalkolleegium meenutab oma varasemat seisukohta, et lähtudes

§ 38lg-st 1 ja Kr

MS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus nr 3-1-1-55-10).
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 174p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 17.

juuni 2010. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi