Obsah (7)

§ 361§ 46§ 34§ 341§ 62§ 631§ 35

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 341 kohaselt esitada kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Puudutatud isikuks on Ekaterina Lõkova. Kohtunikuabi kohustas avaldajat esitama Ekaterina Lõkova nõusoleku hüpoteegikande muutmiseks. Samuti kohustati

§ 361

alusel avaldajat esitama avaldusele alla kirjutanud isiku vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid.

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis
2. detsembri
3. a määrusega

§ 46lg-te 2 ja 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 596 lg 2 alusel avaldaja avalduse rahuldamata. Määruse kohaselt määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud.

1. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja parandada registriosa nr xxxxxxx IV jaos olev ebaõige hüpoteegikanne (jooksev kanne nr 1) ametiülesande korras selliselt, et avaldaja kasuks seatud hüpoteek koormaks ka pärija Ekaterina Lõkova kaasomandi osa. Samuti palus avaldaja kanda kinnistusregistrisse vastuväide hüpoteegikande parandamise tagamiseks.
2. Tartu Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus jättis
4. juuni
5. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja kohtunikuabi
6. detsembri
7. a kandemääruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja esitatud avaldus on kinnistamisavaldus

§ 34

mõttes ja seetõttu on

§ 341lg 1 järgi vajalik puudutatud isiku Ekaterina Lõkova nõusolek.

Praegusel juhul võttis Ekaterina Lõkova pärandi vastu - seaduse kohaselt läks mõtteline osa kinnisasjast juba pärandi avanemise hetkel tema omandisse ning seda ei muuda asjaolu, et seda asjaõigust ei kantud kohe kinnistusraamatusse. Seega kuulus 1/12 mõttelist osa Ekaterina Lõkovale juba pärandi avanemise hetkest, kuigi teda

1. augustil 2007 koos kaasomanike Marina Trofimova ning Nadežda Trofimovaga kinnistusraamatusse ei kantud. Ometi tekkisid Ekaterina Lõkoval õigused ning kohustused kinnistu 1/12 mõttelise osa suhtes pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt juba pärandi vastuvõtmisest. Seega ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga, et avaldaja
2. oktoobril 2009 esitatud avaldus ei ole kinnistamisavaldus

§ 34mõttes.

Avaldusest ei nähtu, et Ekaterina Lõkova oleks koos Marina Trofimova ning Nadežda Trofimovaga võtnud laenu, mille tagamiseks on seatud kinnistule ühishüpoteek. Seega ei saa Ekaterina Lõkoval tekkida ka talumiskohustust talle kuuluva 1/12 mõttelise osa hüpoteegiga koormamise osas. Kuna Ekaterina Lõkova õigused ning kohustused kinnistu 1/12 mõttelise osa suhtes tekkisid seaduse alusel pärandi vastuvõtmisel, oli kinnistusraamat kuni 22. augustil 2008 kande tegemiseni sisuliselt ebaõige.

§ 341

lg 1 ning lg 2 p 1 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige asjaõigusega koormatava kinnisasja omanik. Praegusel juhul omas Ekaterina Lõkova 1/12 mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga. Seetõttu on hüpoteegikande tegemiseks vajalik Ekaterina Lõkova nõusolek hüpoteegi seadmiseks 1/12 mõttelisele osale. Kohtunikuabi ei ole rikkunud kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-st 6 tulenevat kohustust. Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus kohtunikuabi saaks ametiülesande korras muuta kehtivat kannet. Hüpoteegi seadmiseks Ekaterina Lõkova mõttelisele osale kinnistust on vajalik tema nõusolek, sest vastasel juhul see rikuks tema õigusi kinnistu kaasomanikuna. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 mõttes on avaldaja taotlenud kinnistusraamatu kande muutmist, milleks on aga vajalik isiku nõusolek, kelle õigusi kande parandamine puudutab, ehk Ekaterina Lõkova nõusolek. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega parandada kinnistu kohta avatud registriosa IV jaos olev ebaõige hüpoteegikanne ametiülesande korras selliselt, et avaldaja kasuks seatud hüpoteek koormaks Ekaterina Lõkova kaasomandi osa, ning kanda kinnistu kinnistusregistrisse vastuväide hüpoteegikande parandamise tagamiseks. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 34

, leides, et avaldaja esitatud avaldus on kinnistamisavaldus

§ 34

mõttes, mille tõttu on

§ 341lg 1 järgi vajalik puudutatud isiku ehk Ekaterina Lõkova nõusolek.

Kinnistule

1. septembri
2. a kinnistamisavalduse alusel seatud 300 000 krooni suurune hüpoteek koormas nii Marina Trofimovale (1/2 mõttelist osa) kui ka Nadežda Trofimovale (1/2 mõttelist osa) kuuluvat mõttelist osa - hüpoteek koormas seega kogu kinnistut. Avaldaja esitas parandusavalduse seetõttu, et kohtunikuabi ei teinud
3. augustil 2008 pärija kinnistusraamatusse kandmisel hüpoteegikandes muudatusi, mille vajaduse tingis muudatus kaasomanike ringis, kuna pärimise teel läks kinnistust 1/12 suurune mõtteline osa üle Ekaterina Lõkovale. Kohtunikuabi tegevuse tulemusena vabanes Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa kinnistust hüpoteegi alt ilma hüpoteegipidaja (avaldaja) nõusolekuta. Selle tulemusel ei koorma avaldaja kasuks seatud hüpoteek enam tervet kinnistut, vaid üksnes Marina Trofimovale ja Nadežda Trofimovale kuuluvat mõttelist osa. Avaldaja ei ole andnud

§ 341

lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevat nõusolekut kinnistust mõttelise osa hüpoteegi alt vabastamiseks, mistõttu on kustutuskanne alusetu ja ebaseaduslik. Seega on rikutud avaldaja kui hüpoteegipidaja õigusi ning kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-t 6, leides, et tegu ei ole juhtumiga, kus kohtunikuabi saaks ametiülesande korras muuta kehtivat kannet. Kohtunikuabi oli kohustatud kaasomanike ringis muudatuste tegemisel kontrollima, et ka hüpoteegikandes saaksid vajalikud muudatused tehtud selliselt, et muudatustega kaasomanike ringis ei muutuks hüpoteegiga koormatud ese. Seega on kohtunikuabi jätnud kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-st 6 tuleneva kohustuse täitmata.

§-de 62, 631 ja AÕS § 65 ning kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 219 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui kinnistamiseks pädevale isikule on saanud teatavaks, et kinnistusregistri kanne on ebaõige, kannab menetleja registriossa ametiülesande korras vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on menetleja poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab menetleja kande parandamise. Praegusel juhul on hüpoteegikande ebaõigsus selgunud pärast kinnistusraamatus kannete tegemist, millest teadasaamisel teavitas avaldaja kohe ka kohtunikuabi. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud PärS § 130 lg-t 1 ning hinnanud ebaõigesti faktilisi asjaolusid, märkides, et avaldusest ei nähtu, nagu Ekaterina Lõkova oleks koos Marina Trofimova ja Nadežda Trofimovaga laenu võtnud, mille tagamiseks on seatud ühishüpoteek kinnistule. Tegelikult koormati kinnistu hüpoteegiga ajal, kui kinnistu kuulus kinnistusraamatu alusel Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova kaasomandisse. Ekaterina Lõkova sai kinnistu kaasomanikuks ligikaudu üks aasta hiljem pärandi vastuvõtmise tõttu. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kanti, järgi kuulus Nadežda Trofimova mõtteline osa Nadežda Trofimova ja Valeri Trofimovi (isikukood xxxxxxxxxxx) kui abikaasade ühisomandisse. Valeri Trofimov kinnitas hüpoteegi seadmise lepingus, et on nõus ühisomandi koormamises hüpoteegiga. Valeri Trofimov suri

1. veebruaril
2. Seega avanes pärand
3. veebruaril 2008 kehtinud PärS § 3 lg 2 kohaselt Valeri Trofimovi surmapäeval ehk
4. veebruaril
5. Valeri Trofimovi pärandiosa läks Ekaterina Lõkovale üle
6. veebruaril 2008, mistõttu ei kuulunud hüpoteegi seadmise hetkel (
7. septembril 2007) kinnistu mõtteline osa Ekaterina Lõkovale. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärija(te)le üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kuna pärandvara hulka kuuluva kinnistu mõtteline osa oli koormatud hüpoteegiga, läks pärandi vastuvõtmisel Ekaterina Lõkovale üle ka tagamiskohustus ehk hüpoteegi talumiskohustus. Kohtunikuabi oleks saanud teha paranduse kinnistusraamatu registriosas nr xxxxxxx ametiülesande korras. Ringkonnakohus on rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus on vääralt märkinud, et Ekaterina Lõkova omas 1/12 suurust mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, millisele faktilisele asjaolule see väide tugineb. See võis kaasa tuua ebaõige kohtumääruse. Lisaks ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei olnud võimalik kohaldada

§ 62ja § 631, AÕS § 65 ja kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 219 lg-d 1 ja 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta määruse põhjendusi.
5. oktoobri
6. a avalduses palus avaldaja parandada kinnistusraamatu kanne ja viia vastavusse registriosa nr xxxxxxx IV jao hüpoteegikanne nr 1 II jao omanike kandega nr 3.1, 3.2 ja 3.3 ning lisada hüpoteegikandesse ka Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa. Avalduse kohaselt oli enne seda, kui Ekaterina Lõkova päris kinnisasja mõttelise osa, avaldaja kasuks seatud ühishüpoteek Marina Trofimovale ja Nadežda Trofimovale kuuluvatele mõttelistele osadele (tervele kinnistule). Avaldus vastas oma sisult kinnistamisavaldusele esitatavatele nõuetele ja kinnistamisavaldusena käsitas seda ka kohtunikuabi.

§ 46

lg 3 alusel andis kohtunikuabi tähtaja puuduste (puudus puudutatud isiku Ekaterina Lõkova nõusolek ja avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendav vormikohane dokument) kõrvaldamiseks. Kuna määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a määrusega avalduse

§ 46lg 5 ja Ts

MS § 596 lg 2 alusel rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis avaldaja, et tegemist pole kinnistamisavaldusega, mistõttu pole vajalik puudutatud isiku nõusolek ja ebaõige kande parandamisel saab lähtuda

§-dest 62, 631 ja AÕS §-st

1. Ebaõigele kandele on avaldaja tähelepanu juhtinud telefoni teel ja
2. oktoobri
3. a avaldusega. Seega nõudis avaldaja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist.
4. Avalduse esitamise ajal kehtinud AÕS § 65 lg 1 kohaselt võis isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Avalduse esitamise ajal kehtinud ja alates
5. juulist 2010 kehtetuks tunnistatud AÕS § 621 lg 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt oli vaid seaduses sätestatud juhtudel võimalik teha kanne ilma kinnistamisavalduseta ametiülesande korras.
6. Üheks seaduses sätestatud juhuks, mil kande parandamiseks ei nõutud kinnistamisavaldust, oli kuni
7. juunini 2010 kehtinud

§ 631

, mille kohaselt, kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kandemääruse ebaõigsuse tõttu ja kandemääruse ebaõigsus ilmneb pärast kandele allakirjutamist kinnistamiseks pädeva isiku poolt, kannab kinnistusosakond kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise. Asja materjalidest nähtuvalt ei asunud kinnistusosakond kande parandamist menetlema

§ 631alusel.

Kolleegiumi pädevuses pole registriasja menetluses hinnata, kas kinnistusosakond oleks pidanud asuma tegutsema ametiülesande korras või mitte. Pädevus puudub tulenevalt sellest, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimaldanud esitada määruskaebust juhul, kui kinnistusosakond ei alusta ametiülesande korras ebaõigeks peetava kande parandamise menetlust. TsMS § 599 võimaldab esitada määruskaebuse vaid kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Eeltoodust järeldub muu hulgas seegi, et kui avaldaja 7. oktoobri 2009. a avaldus ei oleks kinnistamisavaldus, vaid oleks avaldaja ettepanek (nn märgukiri) ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks, siis tuleks kaebemenetluse puudumise tõttu tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määrus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a määrus. 12. Kuna 7. oktoobri 2009. a avaldus vastas oma sisult

§ 34

lg-s 6 sätestatud nõuetele, andis kohtunikuabi kooskõlas

§ 46lg-ga 3 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Tulenevalt AÕS § 65 lgst 1 ja

§ 341

lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek (

§ 35

lg 1 p 2).

§ 361

lg 1 alusel tuli esitada avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendavad vormikohased dokumendid. Kuna nimetatud puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud, oli põhjendatud kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine

§ 46lg 5 ja Ts

MS § 596 lg 2 alusel. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab selle põhjendusi.

1. Iseenesest õige on ringkonnakohtu arusaam, et Ekaterina Lõkova omandas 1/12 mõttelise osa kinnisasjast pärandi vastuvõtmisega juba pärandi avanemise hetkel. PärS § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui ajal, mil Ekaterina Lõkova omandas kinnisasja mõttelise osa, oli see mõtteline osa juba koormatud ühishüpoteegiga ja praegu see kinnistusraamatust ei nähtu, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige, sest kinnistusraamatusse ei ole kantud ühishüpoteeki Ekaterina Lõkova mõttelisele osale. Otsuse p-des 10 ja 12 toodud põhjustel oli aga Ekaterina Lõkova nõusolek vajalik ka ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2. Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega.
3. Ringkonnakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendus, et Ekaterina Lõkova omandas 1/12 mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga, ning selle seisukoha põhistamiseks esitatud asjaolud. Eeltoodul ei ole tähtsust, otsustamaks selle üle, kas Ekaterina Lõkovale kuuluva kinnisasja mõttelise osa koormamiseks ühishüpoteegiga on vaja tema kui puudutatud isiku nõusolekut. Tema nõusolekut on vaja nii siis, kui ta päris hüpoteegiga koormamata kinnisasja mõttelise osa, aga ka siis, kui taotletakse ebaõige kande parandamist. Lisaks märgib kolleegium järgmist. Asja materjalide hulgas on
4. septembril 2007 avaldaja ja Marina Trofimova ning Nadežda Trofimova kui kinnisasja kaasomanike ja Valeri Trofimovi kui Nadežda Trofimova abikaasa vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Sellest nähtub, et hüpoteegi seadmise hetkel olid kinnisasja kaasomanikeks Marina Trofimova, kellele kuulus 1/2 kinnisasja mõttelisest osast, ning abikaasad Nadežda Trofimova ja Valeri Trofimov, kelle ühisomandisse kuulus 1/2 kinnisasja mõttelisest osast. Mõlemad mõttelised osad koormati ühishüpoteegiga avaldaja kasuks.
5. Avaldajal on õigus esitada uus seaduse nõuetele vastav kinnistamisavaldus ja kui puudutatud isik nõusoleku andmisest keeldub, siis TsÜS § 68 lg 5 alusel hagi.
6. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks