Obsah (6)

§ 1046§ 1045§ 1047§ 1043§ 127§ 134

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi oli kostja tegevus õigusvastane. Kostja nõue võlgniku vastu oli normaalselt tegutsevat äriühingut eeldades tühine, sest selle sissenõudmise algatamiseks piisanuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Nagu hageja tõendas, puudus tal osaühingu juhtimisel iseseisev esindusõigus ja

1. juunist 2007 kuni
2. märtsini 2009 võlgniku arvelduskonto käsutamise õigus. Kui äriregistri kannete kasutamine nende avalikustamiseks ei ole keelatud, on asjakohatu viidata hageja nõusolekule nende kasutamiseks. Praegusel juhul ei ole küsimus registriandmete kasutamises, vaid nende avaldamises. Äriregistri avalikkusest ei tulene igaühe õigust äriregistrisse kantud andmeid mis tahes kontekstis avaldada. Isiku nime kasutamise, sh avaldamise puhul tuleb lisaks võlaõigusseaduses sätestatule arvestada ka isikuandmete kaitse seaduse (IAKS) sätetega. See seadus sätestab isikuandmete töötlemise tingimused ja korra ning vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Seejuures viitas ringkonnakohus IAKS §-le 5, § 10 lg-le 1, § 11 lg-le 1 ja § 14 lg 1 p-le
3. Praegusel juhul on tegemist

§ 1046

lg-s 1 käsitletud isiku nime õigustamatu kasutamisega, kuna äriseadustiku (ÄS) § 28 lgst 1 ei tulene õigust hageja nime avaldada "jultunud võlgnikega seotud isikute nimekirjas", nagu märgib hageja viitega kostja esindaja sõnadele ajakirjanduses, ja selliseks avaldamiseks ei olnud hageja andnud kirjalikku nõusolekut. Hageja maine kahjustamise ebakohase väärtushinnanguga koos isiku nime õigustamatu kasutamisega pani kostja toime heade kommete vastase tahtliku teoga (

§ 1045lg 1 p 8).

Õigusriigis, kus eraõiguse subjektile on tagatud õigus pöörduda oma tsiviilõiguste kaitseks kohtusse, on lubamatu kasutada oma väidetavaid õigusi võlgniku ja/või temaga seotud isikute maine kahjustamiseks. Plakati ülesseadmist ei saa õigustada avalikkuse huviga, vaid sellest ilmneb otsene tahtlus (eesmärk) saavutada oma nõuete rahuldamine sellel märgitud isikute maine kahjustamise abil. Väidetavate võlgnike ja/või nendega seotud isikute paigutamine avalikku häbiposti ei ole õiguskaitsevahendina aktsepteeritav. Arvestades eelnevat ja ka seda, et hageja (äri)maine sai kostja teo tagajärjel ka tegelikul tõsiselt kahjustada, tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 100 000 krooni. Hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda hageja isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga võimalikust kahjust temaga seotud äriühingutele. Hagi tagamise tühistamise osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuna maakohus tagas nõude, mida ei ole esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Kostja arvates saavad avaldatud väited tema võlglaste ja nendega seotud isikute kohta olla üksnes faktiväited, mitte väärtushinnangud, sest andmete tõesus on kontrollitav. Väärtushinnanguteks ei saa need muutuda ka nende esitamise viisi ja konteksti tõttu. Seega ei tule kohaldada

§ 1046

. Kuivõrd hageja on kohtumenetluses kinnitanud, et ükski kostja avaldatud faktidest ei ole vale, ei tule kohaldada ka

§ 1047, sest kostja ei ole ebaõigeid andmeid avalikustanud.

Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendamatult viidanud õiguskaitsevahendile, mida kostja oleks pidanud kasutama (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine), kuna õiguskaitsevahendi valik on kostja otsustada. Asjasse ei puutu ka hageja ja võlgniku omavahelised suhted, mh see kas hagejal ei olnud õigust käsutada võlgniku pangakontot. Andmete avaldamise hetkel olid võlgniku juhatuse liikmeteks hageja ja O. Kuzmin. Andmekaitse Inspektsioon on andnud välja juhise maksehäirete avaldamise kohta ja selle § 15 järgi isikuandmete kaitse seadus juriidilise isiku andmete töötlemist ei reguleeri. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et juriidilisest isikust võlgniku maksehäirete avaldamine on lubatud. Samuti on Andmekaitse Inspektsioon leidnud, et juhatuse liikmete nimede avaldamine juriidilise isiku maksehäireandmete juures võib olla õigustatud. IAKS § 15 lg 2 p 1 järgi ei ole andmesubjekti vaja tema isikuandmete töötlemisest teavitada, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks. Äriseadustiku ja IAKS-i koosmõjus on andmesubjekt äriühingu juhatuse liikmeks hakkamise nõusolekuga ise enda isikuandmed avalikustanud ja seetõttu ei kohaldata ka IAKS-i muid sätteid, st täiendavat nõusolekut andmete töötlemiseks taotlema ei pea. Avalikustatud andmete avaldamist seadusandlus ei keela, mistõttu ei ole kostja eksinud ühegi seaduse ega normi vastu, sh heade kommete vastu. Lisaks on väljamõistetud hüvitis ebamõistlikult suur. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada hageja enda osa võimaliku kahju tekitamisel. Võlgniku juhatuse liikmed on käitunud pahauskselt, jättes võla tasumata. Sellest asjaolust tuleneb hageja kui võlgniku juhatuse liikme süü kahju tekkimisel ning tema sattumine maksehäireid kajastavate andmete avaldamisega seotud plakatile. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja 5, kui ei toonud otsuses välja kostja apellatsioonimenetluses esitatud seisukohti ega vastuväiteid. Samuti ei ole ringkonnakohus otsuses põhjendanud ega analüüsinud, miks ta ei nõustu maakohtu seisukohtadega ja poolte väidetega, et tegemist on faktiväidetega. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei ole üheselt mõistetav ega arusaadav kohtuotsuse muu tekstita. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu

1. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 2-08-6596 tehtud otsuse, kuigi apellatsioonimenetlus käis ning kaevatav maakohtu otsus tehti tsiviilasjas nr 2-09-
3. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, st osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset kassatsioonimenetluses (I), seejärel analüüsib hageja õiguste võimalikku rikkumist (II) ja viimasena lahendab menetluslikud küsimused (III). I
6. Hageja nõuab kostjalt isikuõiguste rikkumisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei nõudnud kohtus andmete avaldamise lõpetamist.
7. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja on loovutuse teel omandanud võlgniku vastu 12 980 krooni suuruse nõude; kostja paigaldas
8. jaanuaril 2009 Tallinnas elava liiklusega tänavate (Sõpruse pst ja Tulika tn) ristmikule plakati, millel oli märgitud, et avaldatakse "isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt", plakatil oli suurelt paragrahvi sümbol "§" ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi; plakatil oli märgitud ka võlgniku nimi ja "seotud isikutena" hageja ja O. Kuzmini nimed, kes olid sel ajal mõlemad võlgniku juhatuse liikmed; O. Kuzmin võis juhatuse liikmena võlgnikku esindada üksinda ja hageja üksnes ühiselt O. Kuzminiga ning hagejal ei olnud
9. juunist 2007 kuni
10. märtsini 2009 õigust käsutada võlgniku arvelduskontot.
11. Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 1043

, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi.

Samuti võib kostja käitumist pidada seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult heade kommete vastasolus olevaks (

§ 1045lg 1 p 8).

14. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (

§ 127lg 6 esimene lause, Ts

MS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka

§ 134lg-s 2 sätestatuga.

1. Kostja kassatsioonkaebuse põhilised seisukohad on järgmised: avaldatud väited on üksnes faktiväited, mitte väärtushinnangud; avaldatud väited on õiged; väidete avaldamine oli seadusega kooskõlas; kostja võib oma nõude maksmapanekuks valida ise õiguskaitsevahendi; väljamõistetud hüvitis on ebamõistlikult suur. II
2. Esmalt märgib kolleegium, et tulenevalt

§-st 1047 on kostja avaldajaks, kuna avaldamine on selle sätte tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Praegusel juhul ei vaielda, et kostja tegi andmed kolmandatele isikutele teatavaks (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9505, p 25).
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hageja kohta üksnes faktiväiteid või on ta faktiväidete esitamise viisi ja konteksti kaudu avaldanud hageja kohta ka negatiivse väärtushinnangu. Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis
4. detsembri
5. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles otsuses, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel oma hilisemas praktikas lähtunud eelnimetatud seisukohtadest (vt nt Riigikohtu
6. veebruari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 ja
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10).
10. Kolleegium nõustub kostjaga, et kostja avaldatud andmed kostja võlglaste ja nendega seotud isikute kohta on iseenesest faktiväited. Hageja ei ole väitnud, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Ka üldarusaadavalt saab äriühingu juhatuse liiget pidada äriühinguga seotud isikuks. Seega ei ole hageja kohta avaldatud andmete (faktiväidete) tõesus vaidluse all. Kolleegium rõhutab, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab mh

§ 1047

lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega ei olnud kostja käitumine

§ 1047lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane.

19. Kolleegium nõustub maakohtuga, et juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamist koos juhatuse liikmete kui seotud isikute nimedega ei saa pidada vastuolus olevaks seadusest tuleneva keeluga, esmajoones isikuandmete kaitse seadusega. Isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena kantud avalikku registrisse, peab arvestama avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Nende andmete avalikustamist ei ole seadusandja kolmandatel isikutel keelanud. Seega ei olnud kostja tegevus õigusvastane ka

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes.

20. Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (vt otsuse p 18), möönab kolleegium, et tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama

§ 1046

lg-d 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisest. 21. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Sama kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohus tuvastab faktide esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on lisaks faktiväidetele avaldanud ka väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hageja mainet kahjustav. Ringkonnakohus järeldas kostja esitatud faktiväidete avaldamise viisist ja kontekstist, et kostja paigutada lastud plakatit näinud mõistlik inimene pidi aru saama, et hageja on isik, kes äriühingu juhina pahatahtlikult hoidub kõrvale äriühingule võetud kohustuste täitmisest või on ebakompetentsusega viinud äriühingu olukorda, kus see ei ole suuteline võetud kohustusi täitma. Sellest on ringkonnakohus omakorda järeldanud, et hagejale on antud ebakohane väärtushinnang, st rikutud on hageja isiklikke õigusi ja kostja käitumine on õigusvastane. Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et kostja tegevus on õigusvastane ainuüksi seetõttu, et ta avalikustas plakatil võlgniku nime koos hageja nimega. Seejuures kaaluvad ringkonnakohtu arvates hageja huvid

§ 1046

mõttes üles kostja huvi võlgnikult võla kättesaamise vastu, kuna võlasumma on väga väike ja selle sissenõudmiseks võinuks esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse, lisaks puudus hagejal võlgniku iseseisev esindusõigus ja arvelduskonto käsutamise õigus. 22. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 21 nimetatud järeldusele jõudmisel ebaõigesti kohaldanud

§ 1046lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Pooled ei vaidle, et kostja huvi hagejaga seotud andmete avaldamise vastu on seotud sooviga saada võlgnikult kätte tasumata võlg. Selliselt võib võlgnike ja nendega seotud isikute nimede plakatil avaldamist käsitada kostjapoolse surveabinõuna, tagamaks võlgade tasumine (st sisult õiguskaitsevahendina). Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus seda kostja seaduslikku huvi alahinnanud, kui ta sisuliselt leidis, et 12 980 krooni suuruse nõude rahuldamiseks ei või kostja kasutada võlgniku ja temaga seotud hageja isiku avalikustamise võimalust. Kostja kui väärtushinnangu avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda hagiga või muu avaldusega kohtusse), ei võta talt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid. Kolleegiumi arvates on andmete selline avalikustamine lubatav, eeldusel et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist (vt ÄS § 28 lg 1). Täiendavat kohustust kostjal võlgniku ja hageja vaheliste suhete selgitamiseks ei olnud. Seda ei muuda hagejat avaldamisel negatiivses kontekstis näitamine, mida saab käsitada ka avaliku häbistamisena, kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega. Ka ei järeldu üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, iseenesest seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud. Seetõttu ei saa kolleegiumi arvates hageja kohta väärtushinnangute avaldamist pidada õigusvastaseks (ebakohaseks) hageja väidetud ja ringkonnakohtu tuvastatud põhjustel. 23. Välistatud ei ole siiski see, et kostja käitumine võis muutuda õigusvastaseks alates ajast, mil kostja sai hagejalt avalduse, milles hageja palus oma nime plakatilt eemaldada (tl 17, 18). Hiljemalt selle avalduse saamisest pidi kostjal tekkima mõistlikult kahtlus, et hageja seostamine võlgnikuga võib olla põhjendamatu ja hageja mainet ebaproportsionaalselt kahjustav. Nimelt teatas hageja avalduses kostjale, et ei saa tegelikult võlgniku majandustegevust mõjutada ja võlgniku juhtimise üle on käimas mitmed õigusvaidlused. Sellise info saamisel laienes kostjale tema avaldatavate andmete täiendava kontrolli ja võimalik, et ka plakatilt hageja nime eemaldamise kohustus. Kolleegiumi arvates ei pea isik taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Seejuures ei saa aga kostja käitumist lugeda õigusvastaseks kohe avalduse saamisest, vaid kostjale peab jääma mõistlik aeg reageerimiseks ja nime eemaldamiseks. Otsuse tegemiseks, kas hageja nimi eemaldada plakatilt, pidi kostja kaitstud hüvesid kaaluma, järgides

§ 1046lg-tes 1 ja 2 sätestatut (vt ka Riigikohtu 31.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15). Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka võimaliku rikkumise intensiivsus, st aeg, mille vältel hageja nimi plakatil avaldatud oli. Samuti on tähtis, kas ja millal omandas hageja taas kontrolli võlgniku tegevuse üle, st millal tema nime avalikustamist võlgnikuga seotud isikuna võiks taas lugeda lubatavaks. Kolleegiumi arvates võib kostja plakatil avaldatut põhimõtteliselt seostada ka kostja ajakirjanduses avaldatud hinnangutega, kui nende eesmärgiks on sisuliselt n-ö tervikliku negatiivse väärtushinnangu andmine hagejale kui "jultunud võlgnikuga" seotud isikule. Kuigi ringkonnakohus sellele otsuses viitab, jääb arusaamatuks, kas ja millisel viisil on ajakirjanduses avaldatul tähtsust asja lahendamisel.
2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga eespool nimetatud põhjustel ka selles, et kostja käitumist tuleb tuvastatud asjaoludel lugeda hageja mainet kahjustavaks heade kommete vastase tahtliku teoga (

§ 1045lg 1 p 8).

Võlgnike kohustuse täitmise mõjutamisele suunatud tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, seda saavad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones kostja käitumise suunatus just hageja maine kahjustamisele, mitte aga võlgnikult võla saamisele. 25. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu ka põhjendused, miks mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja just 100 000 krooni. Ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendused lepingupartnerite usaldamatusest hageja vastu ja temaga koostöö lõpetamisest on selgelt varalist laadi, st võiks võibolla aluseks varalise kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus ei ole sisuliselt üldse arvestanud

§ 134

lg-ga 2, mille järgi tuleb isikuõiguste rikkumise korral kannatanule rahalist hüvitist maksta üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Nii nt ei ole tuvastatud, kui kaua hageja nimi plakatil oli ega võimalikku aega, millal hageja omandas kontrolli võlgniku tegevuse üle, kaua oli võlg maksmata jne. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud pidanuks kohtule esitama hageja. Kostjal oli võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saanuks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist.

1. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus lugenud ebaõigesti kostja tegevuse õigusvastaseks ja välja mõistnud hüvitise ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Asi tuleb saata uueks lahendamiseks ja kaalumiseks, kuna ringkonnakohus ei järginud kaalumise kohta seaduses sätestatud reegleid. III
2. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada eeltoodud põhjustel, ei pea kolleegium vajalikuks vastata kostja kassatsioonkaebuse väidetele, et ringkonnakohus tema seisukohti ei hinnanud. Kolleegium nõustub seejuures kostjaga, et ringkonnakohus on otsuse resolutsioonis ekslikult viidanud tsiviilasjale nr 2-08-6596, kui tegelikult oli tsiviilasja number maakohtus 2-09-
4. Kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, st osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagi tagamise ese väljus hagi esemest. Tõenäoliselt vaidlustas kostja selles osas ringkonnakohtu otsust ekslikult.
5. Lähtudes TsMS § 173 lg 3 teisest lausest jätab kolleegium menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
6. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Kolleegium märgib, et kostjale tuleks tasutud 1000 krooni suurusest kautsjonist tagastada 600 krooni ka TsMS § 149 lg 7 alusel. Nimelt on tsiviilasja hinnaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudmisel eelduslikult 25 000 krooni (TsMS § 132 lg 1). See kehtib TsMS § 123 ja § 137 lg 1 alusel ka kassatsioonimenetluses, sõltumata sellest, et ringkonnakohus määras hüvitise suuruseks 100 000 krooni. Lähtudes TsMS § 140 lg-st 2, tuli kassatsioonikautsjonina maksta 400 krooni. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu