Obsah (9)

§ 183§ 137§ 181§ 692§ 701§ 180§ 182§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 183 lg

1. Viidatud säte piirab ebaproportsionaalselt juriidilise isiku kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juuli
4. a määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning andis hagejale tähtaja apellatsioonkaebuselt 115 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et kohtu nõudmise täitmata jätmisel tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda (resolutsiooni p 2 ja 3). Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestavad

§ 183

lg-d 1 ja 2 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud, mille kohaselt saab menetlusabi anda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Hageja taotlust ei saa rahuldada, sest ta ei kuulu nimetatud juriidiliste isikute hulka, samuti ei ole välja kuulutatud tema pankrotti. Hagejal tuleb tasuda riigilõiv kolmekümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest arvates.

§ 137

lg 1, § 139 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sõltuvalt tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2 250 697 krooni 78 senti ja sellise hinna korral tuleb riigilõivuseaduse kohaselt tasuda lõivu 115 000 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Määruskaebuses palub hageja tunnistada

§ 183

lg 1 (või alternatiivselt § 181 lg 31) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ning ringkonnakohtu määruse tühistada, kohustades ringkonnakohut menetlusabitaotlust sisuliselt läbi vaatama. Lisaks palub hageja määruskaebuse tagada ning peatada ringkonnakohtu määruse (resolutsiooni p 2 ja 3) täitmine, kuni määruskaebuse lahendamiseni. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et

§ 183lg 1 tuleks jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata.

See, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda juriidiliste isikute suuri riigilõive ajatada, riivab oluliselt nende kohtusse pöördumise õigust. Hagejal peaks olema analoogselt

§ 181lg-s 31 sätestatuga võimalus taotleda riigilõivu ajatamist.

Alternatiivselt palub hageja tunnistada

§ 181

lg 31 põhiseaduse vastaseks, sest selles sätestatud riigilõivu ajatamise võimalus peaks puudutama kõiki isikuid. 5. Vastuses määruskaebusele märkisid kostjad, et puudub alus tunnistada

§ 181lg 31 põhiseadusvastaseks.

Kostjad paluvad peatada asja menetluse, kuni Riigikohtu üldkogu otsustab menetluses olevas teises tsiviilasjas

§ 183lg 1 põhiseadusele vastavuse küsimuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti hageja menetlusabi taotlus rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas

§ 701lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt hagejalt 115 000 krooni riigilõivu tasumist, jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. 7. Ringkonnakohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, tuginedes sellele, et hageja ei kuulu

§ 183

lg-tes 1 ja 2 märgitud juriidiliste isikute hulka, kellel on õigus saada riigilt menetlusabi. Hageja leiab määruskaebuses, et riigilõivu ajatamise võimaluse puudumine riivab oluliselt tema kohtusse pöördumise õigust. 8. Kolleegium leiab, et asjas kohaldub

§ 181lg 31.

Viidatud säte kehtis vaidlustatud ringkonnakohtu määruse tegemise ajal, kuid ringkonnakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta.

§ 181

lg-s 31 märgitud tingimustel on kohtul kaalutlusõigus riigilõivu osamaksetena tasumise määramiseks. 9. Riigi menetlusabi andmist menetluskulude kandmisel reguleerib

§ 180

, mille lg 1 p 2 järgi võib kohus menetlusabina menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud

§-s 181. Viidatud sätte lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena (p 1) ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (p 2). Menetlusabi andmist füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ning pankrotivõlgnikule on piiratud vastavalt

§ 182ja § 183 alusel.

Riigikohus märkis 9. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-10 tehtud määruse p-s 9, et

§ 183

ei kohaldu juhul, kui isik taotleb menetlusabi korras

§ 180

lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumist kuumaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, ning selgitas, et eeltoodu on kooskõlas riigilõivu eesmärgiga. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega sätestas

§ 180

lg 1 p 2 riigilõivu ajatamise võimaluse ja seda sõltumatult

§-s 183 kehtestatud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangutest. Eeltoodud põhjustel ei ole

§ 183lg 1 asjassepuutuv säte.

2. juunil 2010 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus, millega täiendati

§ 181lg-ga 31.

Selle kohaselt, kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu ei ole alust talle menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 181

lg 31 võimaldab kohtul riigilõivu ajatada juhul, kui riigilõivu korraga tasumine takistaks kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega ei kohaldu

§ 183

juhul, kui kohus kaalub menetluskulude (riigilõivu) ajatamist

§ 181

lg 31 alusel (vt viidatud tsiviilasja nr 3-2-1-95-10 põhjendused riigilõivu eesmärgi kohta). Küll aga tuleb kohtul hinnata kohtuasja tähtsust taotlejale ja menetlusabi taotleja menetluses osalemise eduvõimalust

§ 181lg 1 p 2 järgi.

Eeltoodust tulenevalt on

§ 181

lg 31 põhiseadusega kooskõlas, võimaldades riigilõivu ajatada ja seda sõltumatult

§-s 183 kehtestatud piirangutest, mis kohalduvad juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmisel.

1. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada hageja taotletud viisil menetlusabi andmise üle. Kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel hageja taotluse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtul anda hagejale uus tähtaeg apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks.
2. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

13. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo Amos OÜ. Hageja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ arvelduskontole. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik