← Eesti

3-1-1-101-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-101-10 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi V. V. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuli
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-9540 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. V. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. detsember 2010 RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. juuli
  7. a kohtuotsus V. V. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
  8. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Ida Politseiprefektuuri
  10. septembri
  11. a otsusega karistati V. V.-t liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 47 trahviühikut (2820 krooni). Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks. V. V.-it karistati selle eest, et ta
  12. augustil
  13. kell 18.25 A. vallas, IdaVirumaal X maantee
  14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 134 +/- 7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 37 km/h võrra.
  15. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas V. V. kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  16. Viru Maakohtu
  17. juuli
  18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja
  19. septembri
  20. a otsus muutmata. Maakohtu hinnangul on V. V.-i väärtegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud põhi- ja lisakaristus on seaduslikud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. V.-i kaitsja Eduard Bulattšik, kes taotleb maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tõendamatuse tõttu. Kohtuvälise menetluse käigus ei ole järgitud tõendite kogumise reegleid, üheselt on tuvastamata väidetava väärteo toimepanemise koht. Kohtotsuses viidatud tunnistaja J. L.-i ütlused on saadud KrMS § 66 lg 2 ja § 74 p 4 rikkumisega. Asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Maakohus on jätnud kontrollimata V. V.-le kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse seaduslikkuse ja rikkunud sellega VTMS § 133 p 7 nõudeid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Väärteoprotokollist nähtuvalt pani V. V. väärteo toime
  23. augustil
  24. KarS § 81 lg-st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tinginud kõnealuse väärteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seetõttu aegus V. V.-le süüksarvatav tegu
  25. augustil 2010, seega päeval, mil väärteo toimepanemisest oli möödunud kaks aastat ja maakohtu otsus ei olnud selle kassatsiooni korras vaidlustamise tõttu veel jõustunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. mai
  27. a otsus asjas nr 3-1-1-40-10). Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik kassatsiooni väidetele sisulist hinnangut anda.
  28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  29. juuli
  30. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kassatsioon jääb rahuldamata. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.