Obsah (15)

§ 430§ 378§ 701§ 390§ 391§ 383§ 385§ 386§ 377§ 387§ 388§ 662§ 466§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 378 lg 1 p 1 järgi kostjale kuuluvale kinnisasjale, mitte kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale. See, et kolmas isik on kostja juhatuse liige ja ainuosanik, olukorda ei muuda. Hagi tagamise abinõu asendamisel ei ole võimalik arvestada kostja pakutud kinnistutega nr 1407308 ja 2325108, kuna neile on juba seatud kohtulik hüpoteek Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse alusel. Kinnistu nr 335008 kohta ei ole kostja andmeid esitanud, kuid asja materjalidest nähtuvalt on ka see kinnistu koormatud piiratud asjaõigusega, mistõttu sellele kohtuliku hüpoteegi seadmine ei tagaks arvatavasti hageja nõuet kostja vastu. Kuna hagi tagamise abinõu, millega saaks asendada maakohtu hagi tagamise määrusega kohaldatud abinõu, ei ole, tuleb maakohtu
3. septembri
4. a määrus tühistada ja jätta hagi tagamise abinõu asendamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu hagi tagamise määruse seaduslikkust ja põhjendatust, sest seda on kontrollinud Tartu Ringkonnakohus
5. augusti
6. a määrusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse järgi on väär ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi saab seada üksnes kostja kinnistutele. Kohtumenetluse käigus ei ole välistatud kohustuste tekkimine kolmandatele isikutele, kui nad on andnud kohustuse võtmiseks nõusoleku (

§ 430lg 5).

Hagi tagamise abinõuks võib

§ 378lg 1 p 10 järgi olla ka kohtu vajalikuks peetud muu abinõu.

Pooled ei vaidle, et N. Reisman andis oma vara koormamiseks nõusoleku.

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada seaduse väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

1. Esmalt käsitleb kolleegium kaebuse eset, hagi tagamist ja tagamise abinõu asendamist üldiselt (I), seejärel analüüsib konto aresti hüpoteegiga asendamise võimalusi (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III). I
2. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, kuigi hagi hind ei ületa 1 000 000 krooni. Kolleegiumi arvates saab ringkonnakohtu määruse, millega tühistati maakohtu määrus hagi tagamise abinõu asendamise kohta, võrdsustada

§ 390lg 1 esimese lause mõttes hagi tagamise abinõu asendamise määrusega.

1. Kolleegium saab asja lahendamisel hinnata üksnes maakohtu määrust hagi tagamise abinõu asendamise kohta ja ringkonnakohtu määrust selle tühistamise kohta. Hinnata ei saa maakohtu
2. juuni
3. a määrust hagi tagamiseks kostja kontode arestimise kohta, mis ei ole selle menetluse esemeks, nagu leidis põhjendatult ka ringkonnakohus.
4. Hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut. See on kolleegiumi arvates

§ 378

lg 4 esimesest lausest lähtudes mõistlik üldjuhul vaid siis, kui see kostjat ebamõistlikult ei koorma. Suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Sarnaselt on kolleegium varem leidnud, et kinnisasjale ei või vähemalt üldjuhul seada rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärget, vaid eelistada tuleks vähem koormavat kohtulikku hüpoteeki (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11). Sellest tulenevalt võib maakohtu hagi tagamise abinõu asendamise määrust pidada iseenesest põhimõtteliselt mõistlikuks, kuna konto arestimine asendati vähem koormavate kohtulike hüpoteekidega. 17. Kui tagatud hagi jäetakse rahuldamata, peab hageja

§ 391

lg 1 järgi hüvitama kostjale hagi tagamisega tekitatud kahju (vt selle kohta ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4908, p-d 12-19). Kostjale tekkiva kahju katteks võib kohus

§ 383alusel kohustada hagejat andma tagatise.

18. Rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse

§ 385

järgi kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle pangakontole makstud rahaga või pangagarantiiga. See tähendab, et kohus on nõutud raha maksmisel või pangagarantii esitamisel kohustatud senise hagi tagamise tühistama ning kaalutlusruumi selle otsustuse tegemisel ei ole. Kuigi praeguses asjas tehtud hagi tagamise määruses ja hagi tagamise abinõu asendamise määruses ei ole maakohus seda rahasummat kindlaks määranud, ei ole kostjal iseenesest takistust nõuda seda kohtult ka hiljem. 19. Eriregulatsioon

§-s 385 käib siiski üksnes hagi tagamiseks raha või pangagarantii pakkumise kohta. Muudel juhtudel on kohtule

§ 386

lg-te 1 ja 2 alusel antud diskretsiooniõigus otsustada, kas ta poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendab. Rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (

§ 377

lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (

§ 378

lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (

§ 378lg 4 esimene lause).

Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada), kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga. II

1. Nagu märgitud (vt määruse p 16), saab kostja konto arestimise asendamist kohtuliku hüpoteegiga pidada iseenesest mõistlikuks. Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada.
2. Kuna hagi tagamise abinõu asendamisega ei tohi hageja tagatis aga vähemalt üldjuhul oluliselt väheneda (vt määruse p 19), tuleb kohtul konto aresti kohtuliku hüpoteegiga asendamisel hüpoteegi tagatisväärtust arvestada. Seejuures on olulised esmajoones koormatava kinnisasja turuväärtus, aga ka võimalike kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õiguste (sh käsutuspiirangute ja teiste hüpoteekide) olemasolu kinnisasjal ja nende järjekohad.
3. Kohtuliku hüpoteegi saab kohus hagi tagamise korras seada

§ 378lg 1 p 1 alusel kostjale kuuluvale kinnisasjale.

Kolmanda isiku vara kohus rahalise nõudega hagi tagamiseks seaduse järgi hageja taotlusel koormata ei saa, see oleks vastuolus ka hagi tagamise olemusega. Seega ei saa kohus seada hagi tagamiseks iseenesest ka kohtulikku hüpoteeki kolmanda isiku varale. 23. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga, et hüpoteeki ei saa seada kolmanda isiku kinnisasjale ka hagi tagamise abinõu asendamise korras, kui kolmas isik ise oma kinnisasja koormamisega nõustub. Kolleegiumi arvates mahub selline hagi tagamise vahend

§ 378lg 1 p 10 alla.

Ka ei ole see vastuolus hagi tagamise olemusega, kuna hageja saab endale senise tagatise asemel muu tagatise. See on ka ratsionaalne, kui nt kostjast äriühingul endal hagi tagamiseks sobivaid kinnisasju ei ole ja seetõttu arestitakse ühingu pangakontod, kuid tegevuse jätkamise huvides on tagatise valmis andma äriühinguga seotud kolmas isik. Kolmas isik võib ka menetluse väliselt pantida oma vara teise isiku võla tagamiseks (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 278) ja kolleegium ei näe põhjust, miks see peaks olema takistatud menetluse ajal.

1. Kui kostja taotleb hagi tagamise abinõu asendamist hüpoteegiga kolmanda isiku kinnisasja(de)le ja kolmas isik sellega nõustub, võib kohus teha määruse, milles asendab kohaldatud hagi tagamise abinõu tingimuslikult, andes võimaluse seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale omaniku ja hageja kokkuleppel. Selliselt asendatakse abinõu (nt vabastatakse kostja konto aresti alt) üksnes juhul, kui kinnistusraamatusse on hageja kasuks kantud hüpoteek või hüpoteegid. Sellisel viisil hagi tagamise asendamiseks peab olema hageja nõusolek, kes peab sõlmima kolmanda isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks (AÕS § 641) ja tagatiskokkuleppe, milles määratakse, et hüpoteegiga tagatakse haginõuet (AÕS § 346 lg 2). Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse sel juhul üldises korras, st kinnistamisavalduse ja puudutatud isiku nõusoleku alusel (vt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-d 34-35). Selline hüpoteek on ka muus osas n.ö tavaline hüpoteek ja allub selle käibe reeglitele.
2. Kolleegiumi arvates on kohtul aga võimalik hagi tagamise abinõu asendamise korras seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale ka juhul, kui hageja asendamisega ei nõustu, kuid olemas on kostja taotlus ja kolmanda isiku nõusolek. Sel juhul peab kohus esmalt kaaluma poolte huvisid, tagatiseks pakutava(te) kinnisasja(de) väärtust jm olulisi asjaolusid, mida hagi tagamisel ja tagamise abinõu asendamisel tuleb arvestada (vt määruse p-d 19 ja 21). Seejärel saab kohus seada kolleegiumi arvates

§ 378lg 1 p-st 10 lähtudes ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 68 lg-le 5 tuginedes asendada hüpoteegi seadmiseks ja tagatiskokkuleppe sõlmimiseks vajaliku(

1. d)hageja (ka notariaalselt tõestatud) tahteavalduse(
2. d)hagi tagamise abinõu asendamise määrusega. Seejuures saab analoogia alusel kohaldada mh

§ 430

lg-t 6 notariaalselt tõestatud kokkuleppe asendamise kohta kohtuliku kompromissiga. Selle määruse alusel saab sellise hüpoteegi kanda hageja kasuks ka kinnistusraamatusse, kusjuures kinnistamisavalduse võib esitada kostja või kolmas isik (vt KRS § 35 lg 4). Kolleegiumi arvates saab analoogiliselt kohaldada ka

§ 387

lg 2 ja võimaldada hagi tagamise abinõu asendamise määruse alusel hüpoteegi sissekandmist, kui seda taotleb kohtult asendamist soovinud kostja. Sellisele hüpoteegile saab kolleegiumi arvates kohaldada kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut (vt esmajoones AÕS § 363,

§ 388). Erisusena AÕS §-st 3631 (vt ka Riigikohtu 27.

jaanuari

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p-d 10-15) tuleb aga kõne alla sellise hüpoteegi kandmine ka kolmanda isiku mitmele kinnisasjale ühishüpoteegina (AÕS § 359), kui kolmas isik sellega nõustub.
2. Eelneva põhjal on kolleegiumi arvates ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et hagi tagamise abinõu asendamise korras ei saa seada hüpoteeki kolmanda isiku kinnisasjale. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kolleegiumi seisukohtadega arvestada. See ei tähenda siiski seda, et hagi tagamise abinõu tuleks igal juhul asendada. Selleks peab ringkonnakohus veenduma, et asendamise kriteeriumid on täidetud, esmajoones on pakutud kinnisasjadele võimalik hüpoteeke seada ja nende tagatisväärtus ei ole oluliselt väiksem senisest kostja konto arestist (vt eelkõige määruse p-d 19 ja 21). Seejuures saab ringkonnakohus lähtuda määruskaebuse lahendamisel olemasolevast olukorrast (vt mh

§ 662lg 3), mh tuleb arvestada seda, kas hüpoteeke on tegelikult võimalik kinnistusraamatusse ka kanda (vt mh Ts

ÜS § 88 lg 1) või takistavad seda nt keelumärked kinnistusraamatus ning kas ja milliseid kolmandate isikute asjaõigusi on kinnisasjadele juba varem kantud. Seejuures ei pruugi hüpoteegi sissekandmine kinnistusraamatusse olla takistatud, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab kande tegemiseks

§ 378lg 6 alusel nõusoleku.

Lisaks tuleb tuvastada, kas N. Reisman on ikka andnud selgesõnaliselt nõusoleku oma kinnisasjade hüpoteegiga koormamiseks ja selle nõusoleku tingimused. Kuigi maakohus on sellisele nõusolekule viidanud, ei ole toimikus N. Reismani ega tema esindaja allkirjaga vastavat dokumenti. Asja materjalidest võib sellist nõusolekut järeldada kaudselt üksnes kostja ärakuulamise protokollist (I kd, tl 172). III 27. Kolleegium märgib, et

§ 390

lg 2 teise lause järgi peatab määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale määruse täitmise. Koostoimes

§ 466

lg 3 esimese lausega tähendab see seda, et kui hagi tagamise abinõu ka kokkuvõttes ei asendata, säilib hagejal esialgse hagi tagamisega tema kasuks seatud kostja konto arest (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 11).
3. Hagi tagamise asendamisega seotud menetluskulud jätab kolleegium

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendusest.

29. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Kostja on teatanud, et kautsjon tagastataks advokaadibüroo Hansa Law Offices osaühingu arvelduskontole. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik