3-2-1-141-10

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-141-10 Tartu,

1. jaanuar
2. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Dmitri Tšiviljovi taotlus tunnustada välisriigi kohtulahendeid ja pöörata need täitmisele Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 207-36851 Leonid Ambrozi määruskaebus Avaldajad Dmitri Tšiviljov (elukoht Xxxxxxxxxxxxxx xx-xx, Vologda linn, 160002 Venemaa) ja Vene Föderatsiooni Vologda Linnakohus Puudutatud isik Leonid Ambrozi (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga
5. detsember
6. a, kirjalik menetlus
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
8. juuni
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-36851 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega tunnustati Vene Föderatsiooni Vologda linnakohtu
10. augusti
11. a tagaseljaotsust ja tunnistati see Eesti Vabariigis täidetavaks ning mõisteti Leonid Ambrozilt Dmitri Tšiviljovi kasuks välja 35 036 krooni 15 senti. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Dmitri Tšiviljovi taotlus, milles paluti tunnustada Vene Föderatsiooni Vologda linnakohtu
12. augusti
13. a tagaseljaotsust ja pöörata see Eesti Vabariigis täitmisele.
14. Tühistada ringkonnakohtu määrus ka osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega Leonid Ambrozilt mõisteti riigituludesse 2095 krooni 50 senti riigilõivu.
15. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
16. Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Jätta rahuldamata Dmitri Tšiviljovi taotlus, milles paluti tunnustada Vene Föderatsiooni Vologda Linnakohtu
17. augusti
18. a tagaseljaotsust ja pöörata see Eesti Vabariigis täitmisele. 4.2 Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Vene Föderatsiooni Vologda Linnakohtu
19. novembri
20. a määrus, millega mõisteti Leonid Ambrozilt Dmitri Tšiviljovi kasuks välja 15 000 rubla ja föderaaleelarvesse riigilõiv 450 rubla. Mõista Leonid Ambrozilt välja Dmitri Tšiviljovi kasuks 6673 krooni 40 senti (426 eurot 51 senti) ja Vene Föderatsiooni eelarvesse riigilõiv 200 krooni 20 senti (12 eurot 80 senti), mis tuleb tasuda: VO FRJ (UFK VO) (Vologda linna FMA Inspektsioon) INN 3525022440, KPP 352501001, arvelduskonto 40101810700000010002 Vologda oblasti Vologda linna GRKT GU Venemaa Pank, Panga BIK 041909001, eelarvelise klassifikatsiooni kood 18210803010011000110 OKATO
21. 4.3 Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Leonid Ambrozi kanda.
22. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
23. Tagastada Leonid Ambrozile määruskaebuselt
24. juulil
25. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni (25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
26. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas
27. septembril 2007 Viru Maakohtule Dmitri Tšiviljovi (avaldaja I) ja Vene Föderatsiooni Vologda Linnakohtu (avaldaja II) taotlused, milles paluti tunnustada Vologda Linnakohtu
28. augusti
29. a tagaseljaotsust ja
30. novembri
31. a määrust ning lubada need Eesti Vabariigis täitmisele. Vologda Linnakohus mõistis
32. augusti
33. a tagaseljaotsusega Leonid Ambrozilt (puudutatud isik) avaldaja I kasuks välja 78 752 rubla 20 kopikat (73 260 rubla sõiduauto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks + 3150 rubla ekspertiisi tegemise kulude katteks + 200 rubla juriidiliste teenuste katteks + 2142 rubla 20 kopikat riigilõivu katteks). Vologda Linnakohus mõistis
34. novembri
35. a määrusega puudutatult isikult välja avaldaja I kasuks 15 000 rubla kahjusumma indekseerimise tõttu ajavahemikus
36. august 2002 kuni
37. juuli 2005 ja 450 rubla riigilõivu katteks. Viidatud kohtulahendeid ei ole Vene Föderatsiooni territooriumil täidetud. Avaldaja I taotleb kõnealuste kohtulahendite tunnustamist ja täitmisele lubamist tema kasuks väljamõistetud summa (93 752 rubla 20 kopikat) osas. Avaldaja II taotleb
38. novembri
39. a määruse tunnustamist ja täitmisele lubamist osas, millega mõisteti puudutatud isikult Vene Föderatsiooni eelarvesse riigilõiv (450 rubla).
40. Puudutatud isik vaidles avaldajate taotlustele vastu. Taotlusi ei saa rahuldada, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 1 p 2 kohaselt ei tunnustata välisriigi kohtulahendit Eesti Vabariigis juhul, kui kostja ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset ega mingit teist menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ega nõuetekohasel viisil. Puudutatud isikule ei olnud õigel ajal ja nõuetekohasel viisil kätte toimetatud kohtukutset
41. augusti
42. a kohtuistungile, tagaseljaotsust ja kohtukutset
43. detsembri
44. a kohtistungile. Puudutatud isik kasutas kostjana kõiki edasikaebamise võimalusi, kuid tema kohtuasja sisulisest läbivaatamisest keelduti.
45. Viru Maakohus rahuldas
46. oktoobri
47. a määrusega esitatud taotlused ja tunnustas vaidlusaluseid kohtulahendeid ning tunnistas need Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja I kasuks välja 35 036 krooni 15 senti (32 592 krooni 71 senti sõiduauto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks + 1401 krooni 40 senti ekspertiisi tegemise kulude katteks + 89 krooni juriidiliste teenuste katteks + 953 krooni riigilõivu katteks) ning 6673 krooni 40 senti kahjusumma indekseerimise tõttu ajavahemikus
48. august 2002 kuni
49. juuli
50. Samuti mõistis maakohus välja Vene Föderatsiooni eelarvesse 200 krooni 20 senti riigilõivu katteks. Maakohus lähtus asja lahendamisel TsMS §-st 754, sama seaduse
51. ptk sätetest ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabi leping). TsMS § 620 lg 1 p 2 kohaselt ei tule tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendit Eesti Vabariigis tunnustada, kui kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud. Esitatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isikule ei olnud õigel ajal ja nõuetekohasel viisil (st õigusabi lepingus sätestatud korras) kättetoimetatud hagiavaldust ja kohtukutset. Vologda Linnakohus ei ole esitanud tõendeid nimetatud dokumentide Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu saatmise kohta. Samuti ei ole kohus esitanud menetlusdokumentide kättesaamise kinnitust. Menetlusdokumendid saadeti postiga otse puudutatud isikule ning esitatud ümbrikute koopiatest nähtub, et puudutatud isik sai hagiavalduse kätte
52. augustil 2002 (seega neli päeva enne kohtuistungi toimumist) ning et puudutatud isik sai
53. augusti
54. a tagaseljaotsuse kätte
55. septembril 2002 (seega kuus päeva möödumisel otsuse jõustumisest). Asjaolu, et puudutatud isikule ei olnud õigel ajal ja nõuetekohasel viisil teatatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, on kinnitatud Vologda Oblastikohtu tsiviilasjade kolleegiumi
56. aprilli
57. a määruses. Selle määrusega tühistati Vologda Linnakohtu
58. detsembri
59. a määrus, millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku taotlus vaadata üle tagaseljaotsus, ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse.
60. juuli
61. a määrusega jättis Vologda Linnakohus puudutatud isiku taotluse tagaseljaotsuse läbivaatamiseks uuesti rahuldamata.
62. juuli
63. a kohtuistungil osales puudutatud isiku esindaja T. Ambrozi. Vologda Oblastikohtu tsiviilasjade kolleegium jättis
64. septembril 2003 puudutatud isiku esitatud erikaebuse
65. juuli
66. a määruse peale rahuldamata. Puudutatud isik esitas Vologda Oblastikohtu presiidiumile järelevalvekaebuse
67. septembril
68. a tehtud kassatsioonimääruse peale. Vologda Oblastikohus keeldus
69. septembri
70. a määrusega asja järelevalve instantsi üleandmisest. Tulenevalt eeltoodust oli puudutatud isikule võimaldatud kohtulahend vaidlustada ja ta oli oma edasikaebamise õigust kasutanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei olnud teadlik menetlusest, milles avaldaja I esitas indekseerimise nõude, või et talle ei ole kätte toimetatud Vologda Linnakohtu
71. novembri
72. a määrust. See määrus jõustus
73. veebruaril 2006 Vologda Oblastikohtu tsiviilasjade kolleegiumi kassatsioonimääruse jõustumisega. Vaidlusaluste kohtulahendite tunnustamine ei ole vastuolus avaliku korraga. Puudutatud isik on saanud oma õigusi kaitsta. Samade poolte vahel ja samas asjas ei ole Eestis tehtud varem lahendit ning puuduvad muud kohtulahendite tunnustamata jätmiseks sätestatud asjaolud. Kohtulahendid on lõplikud ja mõlemad lahendid on jõustunud.
74. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
75. Tartu Ringkonnakohus jättis
76. juuni
77. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt korrata. Õigusabi lepingu art 3 järgi hõlmab riikidevaheline õigusabi ka tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Sama lepingu art 54 kohaselt reguleeritakse otsuste täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Maakohus leidis õigesti, et tuvastatud ei ole TsMS § 620 lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistavad Vologda Linnakohtu
78. augusti
79. a tagaseljaotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise. Määruskaebuses tugineb puudutatud isik samadele asjaoludele ja tõenditele, mis esitati juba maakohtus, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid uuesti hinnata. TsMS § 620 lg 1 p 2 koosseis ei ole täidetud, sest kuigi puudutatud isik ei saanud kohtukutset ja hagiavaldust kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, oli tal võimalik oma õigusi mõistlikult kaitsta kohtulahendi vaidlustamise menetluses ning ta on seda ka teinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
80. Määruskaebuses palub puudutatud isik ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega keelduda vaidlusaluste kohtulahendite tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 620 lg 1 p 2, kui tunnustas vaidlusaluseid kohtulahendeid ning tunnistas need Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Vaidlusaluse sätte kohaselt saanuks välisriigi kohtulahendit tunnustada siis, kui puudutatud isikul olnuks mõistlik võimalus lahend vaidlustada, kuid ta ei teinud seda ettenähtud tähtaja jooksul. Puudutatud isik vaidlustas kohtulahendid ja seega kohaldub asjas TsMS § 620 lg 1 p
81. Vaatamata menetlusõiguse normide rikkumisele jättis Vologda Linnakohus
82. juuli
83. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku taotluse vaadata tagaseljaotsus uuesti läbi. Seega ei toimunud vaatamata kohtulahendi vaidlustamisele õiglast ja mõistlikku kohtupidamist.
84. Avaldajad ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
85. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega tunnustati
86. augusti
87. a tagaseljaotsust ja tunnistati see Eesti Vabariigis täidetavaks ning mõisteti puudutatud isikult avaldaja I kasuks välja 35 036 krooni 15 senti (2239 eurot 21 senti). Kolleegium saab teha TsMS § 701 lg 3 esimese lause järgi uue määruse, millega jätab rahuldamata taotluse tunnustada viidatud tagaseljaotsust ja pöörata see Eesti Vabariigis täitmisele. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega puudutatud isikult mõisteti riigituludesse riigilõiv. Muus osas (
88. novembri
89. a määruse tunnustamise ja Eesti Vabariigis täitmisele pööramise taotluse rahuldamine) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.
90. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldajad saavad taotleda Vene Föderatsiooni Vologda Linnakohtu
91. augusti
92. a tagaseljaotsuse ja
93. novembri
94. a määruse tunnustamist ja Eesti Vabariigis täitmisele lubamist. Viidatud kohtulahendite järgi on kohustatud isikuks puudutatud isik, kellelt mõisteti avaldaja I kasuks välja 93 752 rubla 20 kopikat ja Vene Föderatsiooni eelarvesse riigilõiv 450 rubla.
95. Maakohus leidis TsMS § 620 lg 1 p-le 2 tuginedes, et esitatud taotlused tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, selgitades lisaks, et õigusabi lepingu art 3 järgi hõlmab riikidevaheline õigusabi ka tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning sama lepingu art 54 kohaselt reguleeritakse otsuste täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Ringkonnakohus järeldas eeltoodust, et asjas kohalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise kohta. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu
96. jaanuari
97. a otsus asjas nr 3-13-13-03, p 31). Seega kohaldub asjas õigusabi leping. Ringkonnakohtu viidatud art 54 ei ole asjakohane, sest sellega sätestatakse otsuste täitmise kord. Vaidlusaluse asja lahendamiseks tuleb aga hinnata, kas kohtulahendite tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabi lepingu järgi lubatav.
98. Tulenevalt õigusabi lepingu (koos selle juurde kuuluva protokolliga) art 50 p-st 1 tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada täitmise loa taotluse juurde taotlust läbivaatavale kohtule hindamiseks, on esitatud sama lepingu art-s
99. Viidatud sätte kohaselt tuleb täitmise loa taotluse juurde lisada otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otseselt otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti taotluse esitanud lepingupoole territooriumil. Selle õiendi esitamata jätmisel loetakse otsus varem mittetäidetuks (p 1). Samuti tuleb taotlust läbivaatavale kohtule esitada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse (p 2). Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud art-s
100. Viidatud art p 1 järgi võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda juhul, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset.
101. Eeltoodust tulenevalt kohaldasid kohtud asjas vale seadust. Kohtutel tuli õigusabi lepingu art 56 järgi tuvastada, kas puudutatud isik ei osalenud kohtumenetluses selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kolleegium leiab, et viidatud sättes toodud juhul saab kohtuotsuseid tunnustada ja anda luba nende täitmiseks juhul, kui kostja ei ole tagaselja tehtud otsust vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Seega tuleb asjas kohalduvat õigusabi lepingu art 56 kohaldada sarnaselt TsMS § 620 lg 1 p-ga
102. Toimikust nähtuvalt ei ole avaldajad esitanud maakohtule õigusabi lepingu art 52 p-s 2 märgitud dokumenti. Maakohus taotles Vologda Linnakohtult täiendavate tõendite esitamist selle kohta, kas puudutatud isikule on kätte toimetatud hagimaterjalid ja kohtukutse Vologda Linnakohtu
103. augusti
104. a istungile ja
105. novembri
106. a istungile. Vastuseks taotlusele on Vologda Linnakohus esitanud vaid
107. augusti
108. a saatekirja tagaseljaotsuse saatmise kohta puudutatud isikule (tlk 27). Vologda Linnakohtu
109. augusti
110. a tagaseljaotsuse kohta on kohtud tuvastanud, et puudutatud isikule ei ole õigel ajal ja nõuetekohasel viisil hagiavaldust ega kohtukutset
111. augusti
112. a istungile kätte toimetatud. Puudutatud isik on selgitanud, et ta sai kohtukutse istungile kätte alles
113. augustil 2002 (puudutatud isik esitas koopia Vologda Linnakohtust saabunud kirja ümbrikust) ning tal ei olnud võimalik kohtusse õigel ajal ilmuda (tlk 6). Eeltoodu on leidnud kinnitust ka Vologda Oblastikohtu tsiviilasjade kolleegiumi
114. aprilli
115. a määruses (tlk 32). Selle määruse kohaselt soovis puudutatud isik, et tagaseljaotsus vaadataks uuesti läbi, osutades, et viibis alates
116. augustist 2002 ambulatoorsel ravil ja oli kohut sellest teavitanud telegrammi teel. Oblastikohus saatiski taotluse tagaseljaotsuse ülevaatamiseks uuele läbivaatamisele, põhjendades, et puudutatud isikut ei olnud nõuetekohasel viisil teavitatud kohtuistungi ajast ja kohast. Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isik ei osalenud kohtumenetluses selle tõttu, et talle ei olnud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte toimetatud kohtukutset, ning ta on tagaselja tehtud otsuse vaidlustanud. Seega jätab kolleegium taotluse tunnustada
117. augusti
118. a tagaseljaotsust õigusabi lepingu art 56 p 1 alusel rahuldamata. Vologda Linnakohtu
119. novembri
120. a määruse kohta on kohtud tuvastanud, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei olnud sellest kohtumenetlusest teadlik. Nii nähtub viidatud määrusest (tlk 2), et puudutatud isik
121. novembri
122. a istungile ei ilmunud, paludes asi läbi vaadata tema osavõtuta. Seega osales puudutatud isik protsessis ja kohtulahendi tunnustamist lahendavale Viru Maakohtule ei tulnud esitada õigusabi lepingu art 52 p-s 2 nimetatud dokumenti, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse. Seega ei ole takistusi
123. novembri
124. a määruse tunnustamiseks ja täitmise lubamiseks. Neid pole esitanud ka puudutatud isik.
125. Kolleegium jätab kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Viru Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.
126. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud puudutatud isiku eest Tatjana Ambrozi. Puudutatud isik on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Leonid Ambrozile. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu